Archive for the ‘Liblik, Pille’ Category

Urmas Vadi „Neverland“

Mulle meeldivad puändid ja Neverland neid pakub. Tõsi, Urmas Vadi laseb lugejal üle poole teosest läbi lugeda ja peaaegu õlgu kehitada, et noh, eks ta üks olustikuline lugu ole – inimestest, kes võivad elada meie kõrval, koos meiega. Ja kui puänt tuleb, siis mitte üksnes lugejale, vaid ka tegelastele endile. NB! Solvumisihalejatele puritaanidele mittesoovitatav. Või hoopis vastupidi.

Pille Liblik

Kauksi Ülle „ObiNizza“

Kes siis veel, kui mitte kagueestlane peaks lugema „ObiNizzat“.

Äratundmisrõõm oli mitutpidine – nägin vaimusilmas valgetes rättides paabasid ja teedasid kõrvu külavahel patseerivate pubekatega. Sügisest kevadesse läbi tuisu, läbi metsa ja rahvapidustuste ning argipäeva.

Kuidagimoodi on Ülle suutnud anda luuletustele maalähedase olemuse. Olgu selleks siis tõlketekst seto keelde või olustikuvärsid metropoliainetel. Kas ikkoq vaid naardaq?, küsib Ülle. Minu vanaema vastas seepeale – mis tan yks ikkoq, yks naardaq!

Pille Liblik

Jan Kaus „Kompass“

Kui sul on kehv silmanägemine, kui sa vajad peatükkide vahel õhku, kui sa armastad Tallinna vanalinna ja aguleid, kui oled valmis autori mõtet viimastelt lehekülgedelt leidma – siis loe. Loe aeglaselt ja mitu korda nagu Tammsaaret. No mulle see asi meeldis – mõistlik šrift ja reavahe ja liigendus, koht ja tegelased, kelle seostest üsna lõpus pusle kokku sain. Loodan, et miniatuurromaani kujundaja ka asjakohaselt tunnustuse saab.

Pille Liblik