Archive for the ‘Koff, Indrek’ Category

Indrek Koff “Kuhu lapsed said?”

Eesti lasteluule parimate traditsioonide vaimus kirjutatud humoorikas luuletsükkel ühe linnakese lastest, kes järelejätmatut kasvatamist enam välja ei kannatanud ja lihtsalt metsa elama läksid ja tagasi tulid alles siis, kui nad ise olukorra sobilikuks hindasid. Mis see täpselt oli, lugege ise.

Suurepärased, selged ja ilmekad illustratsioonid.

Kadri Rohi

 

Indrek Koff „Kuhu lapsed said?”

Poeem sellest, kuidas lapsed on otsustanud linnast lahkuda, sest täiskasvanud on olnud liiga pedantsed ja jäigad. See on Koffil juba teine raamat, millega ta näib üritavat täiskasvanuid kasvatada. Esimene ilmus paar aastat tagasi pealkirja all “Ilusti” ja sealgi oli lastevanemate jaoks omajagu äratundmisrõõmu. Teemale kirjutan kahe käega alla, laste vastu kena olemisest on vähe räägitud. Ja eks ta ole, kui lastega kaob keelates, käskides ja kärkides hea kontakt, siis on nad su elust tõepoolest mõneks ajaks “läinud”. Et päris suur osa lasteraamatute lugejatest on täiskasvanud ise, siis usun, et suhtluskanal on hästi valitud.

Lugu on kirja pandud humoorikas värsis. Laps, kelle peal raamatut testisin, itsitas juba paari lehekülje järel, ja muigasin ma isegi, sest kuigi enamasti on Koffi huumori sihtmärgiks suured inimesed, teeb ta tibake, nii õige-õige peenelt, nalja ka laste üle.

Peab tunnistama, et Koffil on õnnestunud luua terve rida naeruväärseid tegelaskujusid. Tobedatena kujutatud täiskasvanud meeldivad lastele. Kujutage nüüd ette: pedagoog, kes kammiga põõsas lapsi luurab, bürokraadist onkel, kes alati dokumente kontrollib, kuri gaminofoob onu Rein, kes põhimõtteliselt lapsi ei salli, või endast väga kõrges arvamises dirigent, kes lapsi Mozarti ja Bachiga linna naasma meelitab.

Mõne koha pealt tundsin end vanemana isegi veidi puudutatuna, sest mis seal salata, ka mina haaran igal hommikul seljaga välisust pareerides kammi vahetult enne seda, kui mu laps uksest välja astuma hakkab. Mõnikord olen teda “rünnanud” ka hambaharjaga. Ja jõulude aegu sundinud (jällegi!) kammitud peaga ja viisakas kampsunis Bachi kuulama. Seevastu pedagoogile oleme jätnud valvata selle, et ta koolis ei kakleks või poole päeva pealt jalga ei laseks.

Ei oska arvata, kas autor on teadlikult pööranud tähelepanu sellele, kuidas soostereotüüpe lastekirjanduses kujutada, aga selles osas paistab teos positiivsest küljest silma. Seal figureerivad tegelastena näiteks raskejõustikku harrastav tädi Sirel ja näputööhuviline onu Kalju. Aga ehk ongi aeg tõdeda, et kui stereotüübid on päriselus muutunud (või vähemasti muutumas) – mehed võtavad Eestis võrdselt osa lastekantseldamisest ja teevad kodutöid täie rauaga – on lõppeks ka aabitsates ja lastekirjanduses uus lehekülg pööratud.

Raamatu lõpplahendus on lastele ilmselt meeltmööda – neid igatsetakse ja nutetakse taga ning mõistagi on kõik vanemad rõõmsad, kui oma võsukesed lõppeks põlve peale tagasi saavad. Teistsugune see olla ei saakski. Ja see lõpplahendus saabub ikkagi läbi mängu, nalja ja tralli. Ja nagu päriselus, nii kasvatavad lapsed ka raamatus täiskasvanutest pedandid ümber.

Elina Sildre illustratsioonid on detaili- ja väljendusrikkad ja neilt vaatab vastu mõnus retrokoloriit. Täiskasvanuna näib illustratsioonide iludus, mitmekesisus ja rohkus eesti lasteraamatutes üleüldse üks suur küllus. Eks nendest praegustest mudilastest pea võrsuma üks kunstihuviline põlvkond… kui neid ohjavad täiskasvanud nüüd liiga lahkeks ei lähe ja neil terveid päevi ja nädalaid arvutiekraani ees veeta ei luba.

Liina Leemet

Indrek Koff „Kuhu lapsed said?”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Indrek Koff „Kuhu lapsed said?” (Härra Tee ja Poua Kohvi, illustreerinud  Elina Sildre)

Suurepärane töö nii kirjaniku kui ka kunstniku poolt, terviklik ja viimistletud teos. Tõeliselt tänuväärne ja kvaliteetne panus lasteluulesse, mida võib erinevates seltskondades korduvalt valjusti ette lugeda ja ettelugejanagi jätkuvalt samade kohtade peale naeru pugistada. Raamat on helge ja tempokas ning täis värvikaid tegelaskujusid.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Indrek Koff „Kirju koer“

koff-kirju-koerHumoorika ja aabitsalikult õpetliku tooniga kogumiku pea igas loos on tegelaseks mõni loom. Mitmes jutus on kõrvaltegelaseks salapärane pikajuukseline tüdruk. Tekib lootus, et viimases palas seotakse lood kokku pikajuukselise tüdruku kaudu, kuid seda ei juhtu.

Egle Tamm
Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond,
kultuuriväärtuste teenistus

Lapsepõlve auhinna nominendid

Laste PegasusTartu linn annab tänavu esmakordselt välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks eelmisel aastal laste- või noorsooraamatu üllitanud autor.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisus Anti Saar (esimees), Marika Vares, Hanneleele Kaldmaa, Ädu Neemre (linnaraamatukogu) ja Marge Pärnits (mänguasjamuuseum) valis 2014. a ilmunud teoste hulgast valiti välja viis nominenti. Rangeid valikukriteeriumeid rakendamata püüdis žürii hoolitseda selle eest, et auhinnale esitatavad teosed kannaksid endas muuseumile ja raamatukogule kalleid väärtusi: hoolivus ja tähelepanelikkus, lugejasõbralikkus, mängulisus ja heas mõttes traditsioonilisus.

Lapsepõlve auhinna nominendid on: Kairi Look “Peeter, sõpradele Peetrike”, Maris Sööt “Isaga kahekesi”, Juhani Püttsepp “Liulood”, Piret Raud “Mina, emme ja meie igasugused sõbrad” ning Indrek Koff “Koju”. Lapsepõlve auhinna laureaat kuulutatakse välja ning auhind antakse üle raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil kell 12 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus.

Nominentidest lähemalt:

Kairi Look “Peeter, sõpradele Peetrike”

lookpeeterMõnusalt tervikliku looga krutskilik raamat, mis puhub elu sisse paarile pealtnäha tavalisele lasteaiapäevale. Tegutsevad nii ühiskonnas kui ka lastekirjanduses harvemini ette juhtuvad tegelased nagu üksikisa ja meessoost lasteaiakasvataja, kuid see mõjub loomulikult, mitte programmiliselt. Sümpaatselt ja pealetükkimatult on käsitletud perede majandusliku ebavõrdsuse ja laste omavahelise mõõduvõtmise teemat. Raamat võimaldab mõtiskleda ja vestelda väärtuste ja võimalike valikute teemadel: mis on õige, mis vale, mis on sobiv, mis sobimatu, mis on võimalik, mis võimatu. Raamatus on ka piisavalt põnevust, ettearvamatust ja ruumi edasi mõelda, mis kõik veel juhtuda võib. Väga ilus, et teoses on väärtustatud vana raamatut. Lugejagi võiks siit leida innustust minna vanu väärtuslikke raamatuid või mänguasju raamatukokku või muuseumi vaatama.

“Peeter, sõpradele Peetrike” ühendab endas meeldivalt jooned, mida mänguasjamuuseumi ja raamatukogu egiidi all väljaantav auhind võiks eeldada: südamlikkus, muinasjutulisus, väike vigur ja muie suunurgas.

Maris Sööt “Isaga kahekesi”

isaga kaas.inddNagu Kairi Looga raamatus, on siingi esiplaanil isakuju, aga antud juhul pole sel suurt vahet – seda raamatut oleks lapsevanematel, olgu emadel või isadel, lapsega tore koos vaadata, lugeda ja edasi arendada. „Vanemate ja laste kooslugemise raamatuna” pole tegu (üksnes) vahendiga, millega laps üksi oma tuppa või lugemisnurka suunata. Selle asemel saab raamatust inspireeriv sild vanema ja lapse vahel. “Isaga kahekesi” innustab lapsega rääkima, joonistama ja mängima, sest ehkki lugu, mida täht-tähelt ette lugeda, on napp, leidub siin palju, mille üle mõtteid vahetada.

Esiletõstmist väärib Söödi tähelepanu emakeele ammendamatule rikkusele.

Mõnus mängulisus ja fantaasiarikkus on jooned, millega “Isaga kahekesi” kindlalt Lapsepõlve auhinna kandidaadiks kvalifitseerub.

Indrek Koff “Koju” koffkoju

Raamat on tore nii tekstilt kui tervikult: sündmusterohke lugu edeneb ladusalt ning elavad, värvikirevad pildid tekitavad südames sooja tunde ja panevad silmad särama. Üksi koju minemine on teema, millega kõik lapsed ja lapsevanemad kokku puutuvad. Raamatus on seda käsitletud lahedalt ja helgelt. Õpetlik ja ettevaatustunnet sisendav moment saabub alles raamatu lõpus, ning seegi on edasi antud julgustavalt, ilma epistlita. Indrek Koff ei alahinda ega alaväärista väikesi lugejaid. Tema kaasaelamisvõime oma lastelugude kangelastele on haarav ja ehe.

Piret Raud “Mina, emme ja meie igasugused sõbrad”

raudminaemmejaNagu Looga ja Koffi raamatute puhul, on sellegi raamatu peategelaseks väike poiss: Taavi, kes elab koos emaga. Küllap leiab nii mõnigi lugeja juba selles osas sarnaseid jooni peategelasega ja on algusest peale valmis Raua fantaasiaküllaste lugudega kaasa minema. Noore lugeja jaoks on sobiv, et raamat koosneb lühikestest jutukestest. Laps ei väsi, kuid samas võib tekkida lugedes hasart: tahan lugeda veel ja veel …

Iga tegelane Piret Raua raamatus tekitab äratundmisrõõmu, kuid suudab alati üllatada. Tegu on lõbusa, mõtlemapaneva ja mängulise raamatuga meid ümbritsevatest inimestest.
Viimaste lühilugudest koosnevate raamatutega on Piret Raud tõestanud, et tema kujutlusvõimel piire ei ole. Iga lugu sisaldab ootamatuid pöörakuid ning absurdist ja deus ex machina tüüpi lahendustest need lood üksnes võidavad. Ka nii võib, näitab Raud, ja teeb seda veenvalt.

Sarnaselt paljude teiste Raua raamatutega võimendavad siingi üldmuljet autori enda illustratsioonid.

Juhani Püttsepp “Liulood”

puttseppliuloodÜhe lihtsa ja läbiva motiivi kaudu, milleks on liulaskmine, on Juhani Püttsepal õnnestunud luua soe, sõbralik ja hoolivust sisendav tervik. Raamat annab hea võimaluse mõelda selle üle, kuidas kõik elusolendid oma erinevuste kiuste siiski omavahel sarnanevad ja et ümbritsevat maailma maksab tähele panna. Liugu lasta ja mängida armastavad nii lapsed, varesed kui hundikutsikad! Juhani Püttsepa lood on vestetud haaravalt ja põnevalt ning tore ja värviküllane on ka Katrin Ehrlichi pildikeel.

Nagu Püttsepa varasemad teosed, väärtustab ka “Liulugude” raamat looduse mitmekesisust ja kannab meeliavardavat sõnumit selle kohta, et inimlaps pole tingimata maailma naba. On sümpaatne, et selle hoiaku väljendamisel on jäädud diskreetseks ja suudetud hoiduda moraliseerimisest.

Žürii arvamused võttis kokku
Anti Saar

Indrek Koff „Kirju koer“

koff-kirju-koerKuueteistkümnest lühijutust koosnev kogu pakub võimalust teha tutvust melanhoolse rebase, ahne jänese, ülemeeliku hundi, muretseva mõmmi ja paljude teiste iseäralike loomadega. Absurdimaigulised ja mõnusalt veidra huumoriga vürtsitatud lood garanteerivad värvikaid fantaasialende igale lugejale. Eriti hästi sobivad need lood praegusel kevadeootuse ajal unejuttudeks, mis seavad noore või vanema kirjandussõbra valmis ainulaadseks rännakuks unenäomaailma.

Lennart Puksa
Tartu linna kultuuriosakond, peaspetsialist

Indrek Koff “Vana laul”

Koff, Indrek –Vana laul [poeem] -Verb, 2006vanalaul

Inimelu ja –suhteid kronoloogiliselt käsitlevad värsid on kirjutatud stiilis, mille kohta võib ütelda less is more – lihtsad, südamest südamesse minevad ja samas oma lihtsuses kõik olulise välja ütlevad, läbiv motiiv on suudlus ja selle osa  inimelus hällist hauani.  Värsside järjestuse pöördkronoloogia viitab igihaljaste suhteteemade kordumisele inimpõlvede ja ajastute  kestel.

Autorist:
Indrek Koff on prantsuse filoloog ja tõlk, abielus prantsuse keele õpetaja Eva Koffiga, kelle sulest on ilmunud eesti üheks parimaks dramaatikadebüüdiks nimetatud näidend „Meie isa” (2002) ning kes on meie märtsikuise kirjanduskohviku raamatu, Amelie Nothomb`i „Jahmatus ja värinad” tõlkija.

Mõned huvitavad lingid:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/C34D026E5910F7B5C2256C53003ACDFE
http://www.hot.ee/elutuli/eesti.htm#_CURRICULUM_VITAE

Tekstinäiteid:
Avavärss nr.40
suudlus jäigi suudlemata
siis
veel
tüdruk oli kahene
poissi polnud veel

36
suudlus saigi suudeldud

lasteaias
paviljoni taga
keegi ei näinud…

30
suudlus
jäigi
suudlemata

poiss oli purjus
suu haises
viinalehk
tubakaving
käsi otsis väravalt tuge

20
suudlus
altari ees
rahva ees
paaripanija ees

ühtesaamise suudlus
jah
kindlasti
üheksjäämise sudlus
ei tea
võib-olla
seda näitab
aeg

15

naine mõtles
miks ta mind kunagi ei suudle
ta ei armasta mind
enam

14

mees mõtles
mul oleks teda vaja
mul oleks tema tuge vaja
miks ta kunagi ei ütle esimesena
kallista mind
miks ta kunagi ei paku mulle ise
oma huuli

2

viimane
suudlus
laubale
ainsagi kortsuta külmale laubale
armsale
kõige armsamale

oota mind seal
ma tulen
mul ei lähe kaua
varsti olengi valmis

valmis

läksid
mõlemad

kõik

aeg sai otsa
jõud sai otsa

1

suudlus
jäi

ootab
uut
poissi
ootab
uut
tüdrukut

ootab

Ülli Tõnissoo