Tihti kipib nii olema, et raamatu põhjal tehtud teatrilavastus ja film tundub algallikast lahjem olevat ning valmistab pettumuse, sest lugemisel loob inimene oma peas ka visuaalse ettekujutuse tekstist ja tegelastest.
Seekord juhtus nii, et vaatasin enne ära Rakvere Teatri külalisetenduse, kuna noored näitlejad, Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid, rõhutasid kohe lavastuse alguses, et nad ei jälgi taotluslikult raamatu teksti üksühele. Raamat on siiamaani järjekorra alusel saadaval, oootasin truult järjekorra ära ja hakkasin lugemist nautima.
Võrreldes lavastusega on raamat tunduvalt rikkam nii probleemide kui persoonide käsitlemisel ning vääristas seega tublisti mu teatrimuljeid. Ei saa muidugi ütelda, et etendus hea ei olnud ega meeldinud. Lihtsalt efekt a la meie filmiblogiga “Loe juurde, mida vaatasid” töötas.
Autori keelekasutus vastab selliste noorte vihaste meeste peavoolule nagu seda on keel Sass Henno raamatus “Mina olin siin”, kus vägisõnadega ei koonerdata. Tõnis Hallaste kriitilisest arvustusest ajakirjas Värske Rõhk nr. 1, 2012 Mare Sabolotny raamatu “Peaaegu inimene” kohta lugesin, et ka noored naisautorid kasutavad sellist räiget keelt.
Erinevusi raamatu ja lavastuse vahel, mis mõjusid üllatavalt: kui lavastuses on Bianka selline lesbiline poiss-tüdruk, siis raamat kirjeldab teda kui väga võluvat punapead, kes ei ütle ära elitaarses ööklubis lõbutsemisest; kui lavastuses teeb peategelane Johannes oma uute sõpradega bändi ja kirjutab nendele laulutekste, siis romaani on põimitud intriig tema kirjutatud laulusõnade varastamisest tuntud muusikaprodutsendi poolt. Ma pole eriti eesti muusikaäris toimuvate intriigidega kursis, aga kipun arvama, et Ragnar Lehol on prototüüp olemas, nii nagu raamatu tüdrukute bändil Neon Brides on ilmselt prototüübiks Vanilla Ninja. Raamatus on hoopis sügavamalt lahti kirjutatud Lasnamäe löömamehe Zaiidi teema, mis laheneb üsna ootamatult, samuti Johannese ema ja isa lugu.
Soovitan lugeda, ükskõik kas olete lavastust näinud või mitte.
Arvamusi raamatust on kirjutanud Maris Sander ; Sehkendamine ; Teele Teder ; Blogistaja ; Maarja-Liisa Meksun ; Siim Kask ; Jaanika Palm ; Triin Mõttemaailmas ; Tõnu Lilleorg ; Veraprima ; Liisa Taal ja Siret Purga ; Maria Raamatuklubis ; Kadi Rohelisemrohi ; Maria Karumets ; Ave Mattheus “Nullpunktist” kaasaegse noortekirjanduse taustal. Intervjuu autoriga Eesti Päevalehes. “Nullpunktist” Opis
“Nullpunkti” treiler raamatule. Treilerid lavastusele 1. osa, 2. osa, 3. osa, 4. osa, 5. osa. “Nullpunkti” põhjal on oodata ka filmi.
Ülli Tõnissoo