Tove Jansson
“Muumitroll”
(Eesti Raamat 1975,
tõlkija Vladimir Beekman)
“Muumitroll” on üks neid teoseid, mis avab end aastate jooksul aina uutest tahkudest.
Armastasin lapsena südamlikku lugu trollist, kes otsib külmas talves sõpru ja soojust. Hiljem nägin, kui hästi kirjeldab Trollitalv neid emotsioone, millega peame tulema toime mõne suurema trauma järel, eitusest ja heitlikkusest leppimise ja enese taasleidmiseni. Aastaid hiljem Põhja-Rootsi mägede vahel matkates mõistsin mäekurust all avanevat vaadet haarata püüdes lõpuks, mis asi on üks Muumiorg ja mida see tähendab, kui naaberorgudes on toit otsakorral või mida läks Niru oma kurbusepessa päriselt otsima.
Seda nimekirja Trollitalve ja ka kõigi teiste muumi-lugude lahtikooruvatest tähendustest oma elus võin jätkata veel pikalt. Vahest ühtib see kellegi teise arusaamaga, vahest mitte. See polegi oluline, vaid teadmine – sellel raamatul on rääkida mulle veel lugusid, ehkki olen teda lugenud juba kordi ja kordi. Olgu see siis minu (trolli)talvine kummardus ühele vaimustavale, traagilisele ja siirale kirjanikule, Tove Janssonile.
Lemmit Kaplinski
Foto Mana Kaasik
Lugemissoovituse blog 