Archive for the ‘Kaldmaa, Kaja’ Category

Neil Gaiman “Sandman”

Kogu maailmas kõvasti tuntust kogunud ulmekirjanik Neil Gaiman kirjutab tekste ka koomiksitele ja hää lugeja annetuse läbi jõudis raamatukokku kümme osa koomiksimaailmas äärmiselt hinnatud “Sandmani” koomiksit.

“Sandman” on lugu ühest seitsmeliikmelisest perest nimega Endless, kuid selle pere liikmed pole inimesed. Tegelastel on mitmeid nimesid, igas keeles, kultuuris ja igal ajastul oma. Sarja pea- ja nimitegelaseks on Dream (ka Morpheus, Oneiros, Sandman), kes valitseb unenägude maailma. Lisaks tegutsevad veel Destiny, Death, Destruction, kaksikud Desire ja Despair ning Delirium. Igal neist on maailmas oma sümbol ja ülesanne. Koomiksi sisu on äärmiselt mitmekesine, see jutustab väga erinevatest asjadest ning on päris vägivaldne.

“Sandman” ilmus 75 osas algselt iga kuu aastatel 1989-1996, kuna aga sari osutus väga populaarseks, siis anti see korralike kaante vahel välja kas täispika loona või lühilugude kogumikuna. Neid raamatuid sai kokku kümme. Kõigi “Sandmanide” fantastilised kujundused on teinud Dave McKean, kuid kunstnikke, kes tegelikult on Gaimani fantaasiad üles joonistanud, on väga palju. Kõik koomiksilehekülgedel leiduvad tekstid on kirjutanud kalligraafiameister Todd Klein.

Gaiman sai 1991. aastal “Sandmani” 19-nda, Shakespeare’i-teemalise loo “A Midsummer Night’s Dream” (“Suveöö unenägu”) eest esimese ja ainsa koomiksiautorina World Fantasy Awardi. Hiljem muudeti auhinna väljastamise reegleid, nii et lisa talle ei tule.

Teksti kirjutamisel kasutatud Metsavana blogi.

“Sandmani” koomiks raamatukogus.  Neil Gaimanilt veel.

Kaja Kaldmaa

Ingliskeelset fantaasiakirjandust

Fantaasiaraamatud on endiselt äärmiselt populaarsed, sestap tutvustan hiljuti Tartu Linnaraamatukokku saabunud põnevaid raamatuid. Mockingjay

Raamatukokku on jõudnud Suzanne Collinsi “Näljamängude” kolmas ja viimane osa  Mockingjay”.  Hirmus on lugeda lastest, keda sunnitakse omavahel elu ja surma peale võitlema, ning kahju on ka Katnissist, kellest on vastu tahtmist saanud mässajate sümbol. Ta peab hakkama saama 13. piirkonna (jah, see piirkond on tõesti olemas!) presidendi ja ajupesu läbi teinud Peetaga. Sõda pole kunagi lihtne ja ka  Katniss peab kokku puutuma mitmete kaotustega.

Blood and IceRobert Masello raamat Blood and Icekoondab endasse ajaloolise romaani, tehno-trilleri ja õudusloo, kus Antarktika külmunud sügavusest leitakse kaks jäässe vangistatud keha. Kokkuaheldatud, 19. sajandi rõivaid kandvad naine ja mees tuuakse jääst välja ning kui jää nende ümbert hakkab sulama, hakkab selgima ka kahe armastaja saladus, mis võib elavatele äärmiselt ohtlikuks osutuda.

  Short Second Life of Bree Tanner

 Stephanie Meyeri The Short Second Life of Bree Tanner rõõmustab kõiki Videviku fänne. Raamatu “Päikesevarjutus” ühe tegelase, äsjasündinud vampiiri Bree elu pole pikk ei inimese ega vampiirina, ning sellest, mis tunne on olla äsjasündinud vampiir ja Bree päevadest kurja Victoria loodud noorte vereimejate armees saamegi raamatust lugeda.

Maria V. Snyderi romaanisarja esimeses raamatus Poison Study pakutakse Yelenale mõrva eest karistuseks valikut – ta kas hukatakse või võtab vastu ametikoha Ixia komandöri toidumaitsjana. Elu lossis pole aga sugugi kerge ja end kaitstes avastab tütarlaps, et ta omab võluväge, mis on samuti karistatav surmaga. Raamat on ilmunud ka eesti keeles pealkirjaga Mürgiõpetus. Sarja teises raamatus Magic Study põgeneb Yelena oma sünnimaale Sitiasse, kuid seal pole talle enam miski tuttav. Ta peab õppima tundma ja kasutama oma võlujõudu, kuid selleks ei ole kuigi palju aega, sest Sitias on uus võlur, kes ihkab tema surma. Sarja kolmandas raamatusFire Study tekitab probleeme see, et Yelena on hingeleidja. Neiu püüab hoida Sitiat ja Ixiat sõtta astumast ning peab selleks vastu astuma võimsatele võluritele.

   

Lauren Kate’i raamatu Fallen tegevus toimub rangete reeglitega Mõõga ja Risti internaatkoolis, kus käivad “probleemsed” lapsed. Oma esimesel päeval ses koolis märkab Luce Price Daniel Grigorit, kuid noormees ei taha neiuga mingit tegemist teha. Luce’it tõmbab aga noormehe ligi nagu putukat valguse poole, nii et ta lihtsalt peab välja uurima, mis saladust Daniel varjab.

 

Sookie Stackhouse ’i raamatute autori Charlaine HarriseGrave Sight on Harper Connelly müsteeriumitesarja esimene teos. Raamatu peategelasel Harper Connellyl on kunagise välgutabamuse tagajärjel võime tunnetada hiljuti surnud inimeste asukohta ja viimaseid mälestusi. Sarja esimeses raamatus püüab Harper leida kadunud teismeliseeas tüdrukut, kuid satub kokku hoopis laiema valede ja mõrvade võrguga. Sarja teises osas Grave Surprise testitakse Harperi võimeid surnuaial, kus ta avastab valest hauast 12-aastase Tabitha Morgensterni laiba. Neiu otsis sama tüdrukut kaks aastat varem, kuid tol korral ei suutnud teda leida. Nüüd süüdistatakse mõrvas Harperit ennast. Sarja kolmandas raamatus “An Ice Cold Grave” peab Harper leidma sarimõrvari ohvrite laibad. Kuigi Harperit selle käigus rünnatakse ja ta ei taha muud kui koju minna, peab ta uurimisele appi jääma. Sarja neljas osa peaks ilmuma selle aasta novembris.

 ImageShack, free image hosting, free video hosting, image hosting, video hosting, photo image hosting site, video hosting site 

 P.C. Casti raamatusDivine by Mistake satub õpetaja Shannon Parker kummalisel kombel Partholoni maailma, kus teda koheldakse kui väga temperamentset jumalannat. Nüüd peab Shannon mõtlema välja, kuidas pääseda tagasi koju Oklahomasse, ilma et ta jääks kaotaks elu, abielluks hobusega või jääks ilma oma arust. Raamat on esimene osa sarjast.

Autori nimel klõpsates pääsete tema kodulehele, raamatu pealkiri viib aga Esteri kataloogi, kust on näha raamatu saadavus Tartu Linnaraamatukogus.

Kaja Kaldmaa

Simon Holt “Neelatud”

Simon Holti raamat “Neelatud” haarab lugeja päris kenasti kaasa. Tahaks mõnuga arutada raamatu sisu ja urgitseda selle pisiasjade kallal, aga paraku on seda jõudnud lugeda vaid vähesed huvilised, nii et hoian avastamisrõõmu neilegi. Natuke siiski.

Raamatu peategelaseks on teismeline Regina, kes pärast ema lahkumist on võtnud enda peale pereema rolli ning hoolitseb isa ja väikevenna eest. Talle meeldivad hirmsasti õudusfilmid, jubejutud ja ta loeb isegi oma vennale Henryle unejutuks kollilugusid. Ühel päeval ilmuvad aga varem vaid kummalises käsikirjas olnud painajad Regina maailma ja talle jääb vaid kaks võimalust – kaotada oma vennas ja jäädagi hirmu tundma või saada jagu oma kõige pelutavamatest hirmudest ning poiss päästa.

Mulle meeldis see, et peategelaseks on täiesti tavaline tüdruk. Ei ole tal mingeid erilisi võimeid, ta tunneb hirmu ja käitub nii, nagu seda teeks suur osa inimestest. Natuke tüütu on küll see hoolitsusest ilma jäetud orvutüdrukust perenaise kuvand (just nagu nt Bella Videviku-saagas, kes oma isa eest hoolitseb) ja siis see mina-olen-kole virin, aga eks stampidega tuleb lugedes sageli rinda pista. Köitvad on raamatu pahategelased neeljad – algul tundub, et tegemist on vaid vaimolenditega, aga oh! mingil hetkel võib üht neist ka lihalisel kujul näha saada, kusjuures minu arust on teda päris põneva elukana kirjeldatud (mulle tõi ta kohe meelde “Viienda elemendi” elevandisugemetega seljalekoputaja).  Samuti tõmbab kaasa see, et neeljatega ei saa võidelda pärismaailmas, vaid selleks pannakse proovile hoopis  mõttemeel.

Hallutsinatsioone tekitavaid ja hirmudele rõhuvaid tegelasi on raamatutes ikka olnud, aga minu jaoks oli pelutavalt huvitav maailm, mille neeljad Henry meeles tekitasid. Poiss on alles kaheksane, aga tema meeles olevad pildid panid küll mõtlema sellele, mida kõike meie peas võib olla. Kui varem oli ehk isegi mingil moel võimalik kontrollida hirme, mille enda sisse lasid, siis tänapäevases infomüramaailmas ei oska enam isegi aimata, millised pildid meelde süvistuvad. Telepildist ja arvutiekraanilt võib silm ju ainult murdosakeseks sekundiks tabada pildi, mis hiljem hakkab endale tähendust otsima ja end peas lahti kerima. Samamoodi satuvad sageli pilgu alla sõnad, mille tahaks endast hoopis kaugemale lükata.

Raamatus on väga ilusaid sõnaleide. Näiteks seesama kahjaöö, mil neeljad üldse maa peale tulla saavad. Minul seostub see sõna talve ja jahedusega, samas on see aga millegipärast negatiivse kõlaga ja tekitab pelgu. Jõuluvana sel ööl küll ei ootaks. Samuti on kena leid neeljad. See on selline veniv ja meelitav sõna. Ei tahaks neile küll sugugi lähedale sattuda, aga samas tõmbavad nad ligi nagu sireenid. Üks sõna lõi aga hirmsasti tagant üles – lisatekk. No ma pole iial kuulnud, et mõni eestlane ütleks oma lapsele, naisele või armsamale, et ma toon sulle lisateki. Ikka paneb ema lapsele peale veel ühe teki või toob lisaks teise teki. Talvel külmaga magasin kolme tekiga. Üks neist oli siis ehtne tekk (või tavatekk?), teine lisatekk ja kolmas lisalisatekk?

Üks tüütu asi on selle raamatu puhul muidugi ka see, et tegemist on jälle triloogiaga. Kahtlustasin seda raamatu lõpu poole jõudes ja Pegasuse kirjastuse kodulehekülg kinnitas fakti. Tahaks lugeda mõnd hoogsat teost, mis suudab end ära lõpetada! Isegi kui kõik selle sarja kolm osa mulle korraga pihku pista, siis urjuhitaks ma selle peale. Raamatu poolelijäävad otsad tunduvad küll põnevad ja ilmselt loen ma järjed läbi ka, aga raamatuelamus on tegelikult rikutud. Võib-olla on selline ülepaisutamine ja lõpetamisvõimetus ka selle infomüramaailmaga seotud. Nüüd kasvab ju igale asjale internetis üks oks siia külge ja teine teisele poole ning lõppu ei paista millelgi.

Kaja Kaldmaa