Archive for the ‘Green, John’ Category

John Green “Kilpkonnad alla välja”

John Green on autor, kes pole meie riiulitel enam ammu mingi uustulnuk. Suurt populaarsust on kogunud kõik temalt tõlgitud teosed: „Süü on tähtedel“, „Alaskat otsides“, „Paberlinnad“ ja „Katherine´ite küllus“.

Need, kes John Greeni romaanidega tuttavad, ei pea ka sellel korral pettuma või siis peaks hoopiski ütlema: kõik läheb endistviisi. Traditsiooniks on saanud, et kirjanikule meeldib luua oma põneva „kiiksuga“ peategelasi ja nendega lugeja maailmapilti rikastada. Teatud hetkeni ongi selline lugemine puhas mõnu ja meeldib, et tuuakse välja ka teistsuguseid noori, mitte ainult poppe ja stiilseid. Paraku on nii, et kui sama joon aina jätkub, kaob vaikselt ka põnevus.

Kindlasti ei saa öelda, et raamatu lugemine oleks kuidagi ebameeldiv, kaugel sellest. Green on väga andekas. Lihtsalt varasema lugeja mõte jookseb juba kirjaniku omaga kaasa ja nii kaob vaikselt ka üllatusmoment. Mis siis, et autor võttis pärast ülimenuka „Süü on tähtedel“ ilmumist uue teose loomiseks viieaastase mõttepausi.

Siiski soovitaksin „Kilpkonnad alla välja“ kindlasti kätte võtta ja seda nautida, eriti kui varasemalt kokkupuude John Greeniga puudub või kui oled selle autori andunud fänn.

Autori kodulehekülg; John Green Wikipedias.

Pilk tasub peale visata ka John Greeniga seotud filmimaailmale.

Triin Võsoberg

 

 

John Green “Süü on tähtedel”

green-süü-on-tähtedelVähk, vähk! Igal pool on vähk ja selle keskel inimesed. Selles loos Isaac, kes kaotab nägemise ja oma armastatud Monica, Augustus Waters, kes kaotab algul jala ja siis ikkagi elu ja Hazel Grace, kes on kaotamas võimet hingata.

Kõigele vaatamata ei kaota ükski neist huvi elamise vastu. Hazel ja Augustus jõuavad kõrvuni armuda ja sellest mõnu tunda ning selle loo juurde kuulub vältimatult Peter van Houteni lugu ilmotsatust kannatusest, mis tegelikult teeb võimalikuks eriliste inimeste olemasolu keset seda arusaamatut maailma. Leppigem sellega, mis on ja võtkem vastu, mis tulemas kuid jäägem teadlikuks enesest kui mõtlevast ja tundvast olendist.

Lugege, tundke ja mõelge!

Ädu Neemre

Lugege ka Seili Ülperi arvustust

John Green “Alaskat otsides”

greenalaskatotsidesAlabamas, Culver Creeki erakoolis hakkab õppima Floridast pärit Miles Halter ehk Töntsu. Tal on üks kirg — ta teab peast kõigi kuulsate inimeste surmaeelseid sõnu. Culver Creekis leiab ta sõbrad — Koloneli ja Takumi. Kuid kõige enam kütkestab ja ajab teda segadusse Alaska Young — ilus, tark, naljakas, seksikas, omadega sassis ja enesehävituslik tüdruk.

Sündmused sõidavad Töntsust üle justkui kiirrong — vapustavad tüngategemised, sügavmõttelised arutlused elusolemise üle… Kui palju saab Miles teada iseenese ja elu kohta ja millega see kõik lõpeb…

“Teda vapustas äkiline arusaam, et metsik võitlus tema õnnetuste ja unistuste vahel oli selleks hetkeks jõudmas finišijoonele. Kõik muu oli pimedus. “Pagan”, ohkas ta. “Kuidas ma üldse kunagi sellest labürindist välja saan?!”” (raamatust “Kindral oma labürindis”)

Lugege, siis mõistate!

Ädu Neemre

John Green “Süü on tähtedel”

Leidke piisavalt aega, sebige endale mugav lugemispaik (soovitavalt selline kus keegi ootamatult sisse ei sajaks) ja varuge hunnikute kaupa pabertaskurätikuid või mõni suurem lina. Siis võtke see raamat kätte ja asuge lugema. Emotsionaalne raputus on tõenäoliselt garanteeritud!

green-süü-on-tähtedelLoomulikult on see kurb raamat. Kuid see kurbus on omamoodi ning autor on osanud siia sisse pikkida ka huumorit – nii musta kui ka täiesti tavalist. Igal meist on oma draama, millega iga päev toime tulla. Miks mitte heita pilk ka teistsugustesse eludesse. Nii vahelduseks.

See ei ole lihtsalt väljamõeldud lugu, kuigi autor seda eriti toonitab. Minu meelest on see midagi palju enamat. Siin on nii filosoofiat, armastuslugu ja teismeliste arglikku eneseotsimist ja -leidmist kui ka täiskasvanute püüdlusi, eneseohverdust ja abitust. Samas on see siiski ilukirjandus, mitte päris elu, samas üsnagi veenev.

Kuigi see on niiöelda “noortekas” ei ütleks ma, et see on puhtalt teismeliste lugu. See on lugu kõigile. Esmalt seetõttu et me ei tea kunagi ette, mis meiega võib juhtuda. Olenemata vanusest, soost või nahavärvist.

Ma usun, et see võiks puudutada igaüht. Vähemalt mingil moel. See ei eelda, et oleksid varem kokku puutunud surmahaiguste või mingit liiki puuete ja erivajadustega.

Jutustaja stiil on muhe, ladus ja kaasahaarav. Tegelased tunduvad nii reaalsed oma tunnete ja mõtetega, et see lausa paneb neile kaasa tundma. Keegi selline võiks ju elada ka sinu trepikojas? Sinu tänaval? Käia sinu klassis? Keegi sinu töökaaslastest, tuttavatest või sõpradest on ehk midagi sellist pidanud läbi elama? Peale selliseid lugusid saad järjekordselt aru, kui VEDANUD SINUL on, isegi kui Sul on mustmiljon muud muret… see kõik ei tapa Sind tõenäoliselt…John_Green_poster

P.S. Loomulikult on see kõik maitse küsimus ning mis mulle tundub hea olevat ei pruugi seda Sinu jaoks mitte olla. Samas võiks sellele loole siiski võimaluse anda :)

Lisalugemist: autori kodulehekülg, IMDB-s  2014. a. suvel valmissaavast filmist, raamat Goodreadsis (väga kõrge keskmine hinne!), Janika Palm raamatust Eesti Lastekirjanduse Keskuse lehel, Kärdi muljed raamatust Padjaklubi blogis, Silja Paavle Õhtulehes.

Raamat on võitnud  auhinna Children’s Choice Book Awards for Teen Book of the Year 2013.

Seili Ülper

Nica ja Ashildi koostöös sündinud pilt on pärit siit.