Archive for the ‘fs’ Category

Urmas Vadi – Lugemissoovitused

vadiraamatud

Fs, „Alasti ja elus”
Kivisildnik, „Päike, mida sa õhtul teed”urmas_ vadi_genis
Jan Kaus, „Maailm ja mõni”
Jüri Ehlvest, „Päkapikk kirjutab”
Mehis Heinsaar, „Vanameeste näppaja”
Peet Vallak, „Valitud novelle”
Anton Hansen Tammsaare, „Põrgupõhja uus vanapagan”
Maarja Kangro, „Ahvid ja solidaarsus”
Ene Mihkelson, „Torn”
Vaino Vahing, „Mängud ja kõnelused”
Peeter Sauter, „Luus”
Lauri Sommer, „Kolm yksiklast”

Tegin enda jaoks asja lihtsamaks, valides ainult eesti autoreid. Aga samas, kui ma seda valikut vaatan, siis need on ka autorid ja raamatud, mis ongi minu jaoks väga olulised, olnud mingil hetkel isegi avastuslikud, või siis lausa sähvatused, millest ma olen ise mõjutatud olnud, ja miks mitte, olen praegugi.

Urmas Vadi

tartulinnaraamatukogu100

(:)kivisildnik – Lugemissoovitused

kivisildniksoovitused

Olga Tokarczuki „Algus ja teised ajad”, Wisława Szymborska „Herakleitose jões”, Czesław Miłoszi „Teeäärne koerake”, „Sünnimaa Euroopa” ja „Miłoszi ABC”.

Maniakkide Tänava „Saladuslik tsaar”, „Euromant” ja vanemad raamatud, puhas ulmekuld. Kristjan Sanderi „Õhtu rannal” ja vanemad raamatud.kivisildnik 2012 veebr-0033

Helga Pärli-Sillaotsa „Improvisatsioon mängutoosis. Karjäär” on kõigi aegade parim naistekas üleüldse.

Urmas Vadi, „Tagasi Eestisse” ja selle romaani mõtteline esimene osa, „Kirjad tädi Annele”.

Fsi „100% fs”, Marko Mägi „Maitsestatud kanad”, Chalice „100% Chalice”, Jaan Pehki „100% Jaan Pehk”.

Loetagu Tammsaaret ja Tammsaare kohta: Anton Hansen Tammsaare „Armastusest ja lapselikkusest”, Elem Treieri „Tammsaare elu härra Hansenina”, Maarja Vaino, „Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus”, Bernhard Linde „A. H. Tammsaare oma elu tões ja õiguses”.

Minu absoluutne lemmik on Jaan Oks („Orjapojad”, „Otsija metsas”).

(:)kivisildnik

tartulinnaraamatukogu100Foto Andres Adamson

fs – Lugemissoovitus

fs_aapo_ilvese_pilt1970ndate algul sündinud põlvkond jõudis koos nõukoguliku kooliharidusega omandada ka kõva koolituse absurdi alal ja koos sellega võime naeruvääristada kõike pateetilist. 80ndate lõpul, kui estraadilavadel möllasid satiirikud ja vanad klounid naljadega Gorbatšovi ja Gustav Naani aadressil, levis nooremate inimeste juttudes ja tegudes üha enam süüdimatut absurdi kõigi ja kõige pihta. Luban endale korraks põgusa isikliku kõrvalepõike. Kaheksakümne kaheksanda aasta juunis ehk siis paar kuud peale rahvusvärvide esimest arglikku avalikku väljatoomist (kolme ühevärvilise lipuna Tartu muinsuskaitsepäevadel) läksime koos klassivennaga festivalile Tartu Punk, kandes toki otsas sinist valgete mummudega kangast. Mäletan, et vähemalt ühele vastutulijale, vanemale naisterahvale, pidas mu fskivirahkivanklassivend ka väljapeetud kõne sinivalgest lipust, mis on siinmail lehivinud viis tuhat aastat. Kirjanduslikus vormis ei ole sedalaadi kõike parodeerivat süüdimatut mentaliteeti esitanud keegi teine sama võluvalt kui Andrus Kivirähk Ivan Orava juttudes, mis algul ilmusid ajalehes, hiljem Orava mälestusraamatuna „Minevik kui helesinised mäed”. Kuna need lood ei ole pelgalt uut, rahvuslikku pateetikat ründav satiir, vaid kõiki pühadusi ja tavaloogikat kummutav naudinguga kirja pandud tekstivoog, siis on neid ka praegu muhe lugeda. Nali tormab nagu kärestikus kevadine jõgi, muutes aeg-ajalt ootamatult voolusängi. Oma vindi keeravad peale keelenaljad – meenutame näiteks Molotovi-Ribbentropi pakti kolmandat osalist, süldisarnast meest nimega Pakt, kellele meeldis, kui teda sõlmiti. Lisaks on raamatus fotod, allkirjadega. Veel üks vint juures.

fsjuurleerMart Juure „Naeruklubi” jutud põhinevad suures osas meediast tuttavail tüüpidel ja sündmustel, sageli sekeldavad siin tegelinskid, kes on kollases pressis öelnud kõik, mis neil on olnud öelda ja veel natuke enam. Lame naljur kordaks neid tobedusi ja see oleks piinlik, ent Juure intelligentne naljasoon doseerib koostisosi parasjagu, loksutab kõike ja tulemus on pööraselt naljakas. Elutarkusi ja mälestusi jagavad megapläkutaja Memedova, Ringo Starr, Eesti Vabariigi valitsus jt. Nii Kivirähki kui ka Juure raamat lõpevad nimeloendiga, täpsus ennekõike.

Parimas mõttes vohavat absurdi on täis Jaak Leeri raamat „Savumees Einaril on buss kogu aeg katki”.

fsafanasjevVahur Afanasjevi romaani „Kastraat Ontariost” on samuti mõnus lugeda. Nagu ka eelnimetatuid, julgen seda soovitada neilegi, kes muidu väga sageli kaasaegset ilukirjandust ei loe. Autori tekst on ladus, ka tegelaskujud joonistuvad välja isikupärase kõne kaudu. Romaani olustik on realistlik, mida vürtsitavad grotesk ja postmodernistlik põimitus. Nalja saab omajagu, samas ei puudu usutavalt kujutatud väikelinnaelus süngemad toonid.

Afanasjevi luulekogu „Katedraal Emajões” on samuti teos, mida tasub lugeda nii nõudlikuma maitsega kirjandushuvilisel kui ka luulekaugemal lugejal. Eesti kirjanduse tundja kohtab siin arvukalt viiteid teiste luuletajate loomingule, tartlases võib sugeneda palju igapäevast ja inimlikku äratundmist. See ei ole sügavkülma asetatud romantiline Emajõelinn, mida eesti luules on enam kui küll, vaid meie kaasaegne Tartu. Tõsi, ikka läbi poeetilise prisma edasi antuna.

fsmullervanapaKirjanduslikest suundumustest eemal tegutsejana on vägagi tähelepanuväärse luulekogu avaldanud rohkem muusikuna tuntud Aleksander Müller. Raamatu nimi on „Vilus on jahe” ja ebaõnnestunud tekste siin pole. On juba algusest käivituvaid vaimukaid õnnestumisi ja on neid, mis alustavad oma maist teekonda algul lühema sammuga, et siis korraga kergesse absurditaeva tõusta.tartulinnaraamatukogu100

Andres Vanapa, millist tema luulekogudest siin välja tuua? Kujutan ette, kuidas vanameister ise oleks selle küsimuse peale naeru kihistanud, välgutanud valgeid hambaid ja tõstnud peopesad nõutult ülespoole. Juuksed olid niikuinii püsti. Miks mitte näiteks valikkogu „Grammofon”? Tõepoolest, see on üks vaimukas ja mitmekesine luuleraamat.

fs

Autori foto Aapo Ilves

Mees luuletajanimega fs

Luuletaja fs/Francois Serpent

Olin fs-i luulest kuidagi mööda läinud – ah üks järjekordne maailmavalus siplev noorpoeet, kes püüab oma frustratsiooni välja elada vigurdades nii oma pseudonüümidega  kui ka vormiga – selline oli mu eelarvamus. Lähemalt tema  loominguga tutvuma ajendas mind linnaraamatukogu kirjanduskohvik, kus kuulutati  järjekordseks aruteluteemaks fs-i  uusim luulekogu “Alasti ja elus” . Lugesin siis kodutööna läbi nii selle kogu kui eelmise luulekogu “2004” …. ja saingi elamuse! Isegi nii vägeva elamuse, et loetu inspireeris mind ennastki mõned luuleread kirja panema. Peale esialgset ebalust toon need “sahtlist välja”.

Improvisatsioon fs-i luule teemadel

fs-i  luulet
maskuliinset ja masendavat
lugedes
lugeda telefonisõnumeid
“Palun saa terveks”
ja
“Head und”
ja
“Päikesepaistelist hommikut” …

Ka mina ei kustuta selliseid sõnumeid

Minulgi on
tuttavad Tallinna kohanimed
kuhu on olnud asja
otsida Telliskivi loomemaja Telliskivi tänaval
Kopli liinidel nähes
värisev-tõmblevat inimvaret
kas see mõtleb suitsiidist
ja vaesusest
või on tal pohhui
ons vaesus kui enese sisetunne
mis toitub ahnusest ja kadedusest?
Koidu ja Kodu tänava õdusad puumajad
Lasnamäe alguse tühermaa
Väike-Õismäe “Pargi ja reisi” peatus –
mida peaks siis õieti tegema
parkima või reisima?

Õhtul
Frank Sinatra “Strangers in the Night”
Beatles, Guns`n Roses
nupud põhja
üksinduse vabastav tants
ja keegi ei tule ütlema
et oled selleks või teiseks juba liiga vana

Hommikul
ärgata luulepohmeluse peavaluga
kanged kaelasooned ragisemas
hing kuid hell kui teismelisel
hallis Eestimaa varasuves
karpmaja aknast paistmas
vihmamärjad kaseladvad tuules
piiskade krabin aknaplekil
kui pisarate hääl
akna avades
pehme vihmalõhn
ja automüra
Kas mina ja maailm?
või
Maailm ja mina


Mart Velsker
, kes oli tolle kirjanduskohviku külaliseks, on kirjutanud ajakirjas “Looming” 10/2009 oma kirjandusülevaates “Uus kirjandus ja uued lugejad. Mõttevahetus: 00-ndad eesti kirjanduses“  järgmist : “Kes oskas üheksakümnendatel arvata, et Serpent`ist/fs-ist saab omas ajas vaata et kõige olulisem eesti luuletaja?”.
Sama tõestab ka noore paljutõotava poetessi Triin Tasuja luuletus  ajakirjas “Värske Rõhk” 3/2009, millest siin katkendid:

loen fs-i  10. klassis
hommikuti enne kella seitset
lahustuva kohvi kõrvale
siis lähen kooli
füüsikast midagi taipamata
seda järele vastama
ise tundes et
tahaks end ära tappa
….
loen fs-i 19-aastaselt
tõrv ei mahu enam kopsu ära
pärast ööd hüsteeriliselt tänaval nutmist
täis joomist ja
oksendamist
hiljem kodus olen
ainult alasti ja elus
paistes silmad ja kananahk
aga ta raamat on olemas
vean end järgmisse päeva


fs-i  luulenäiteid
saab lugeda fs-i kodulehelt  ja Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveebi rubriigist “Luuleleid”.
fs loeb oma luulet etv-s :
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89472
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89893
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=93179
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=91431
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=90807
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=94577
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=98904
Lisan ka mõned lingid materjalidele, mida kolleegid  kirjanduskohvikuks olid välja otsinud:   Kaarel KressaMariliin Vassenin , Kaupo Meiel ,  Vahur Afanasjev  ,  Toomas Haug ,  Maire Liivamets ,  Kadri Rood ,  Asko Künnap , Paul-Eerik Rummo ,  intervjuu fs-ga.

Ülli Tõnissoo