Archive for the ‘Doyle, Arthur Conan’ Category

Arthur Conan Doyle

arthurconandoyle
Sir Arthur Conan Doyle (22. mai 1859. a. Edinburgh, Šotimaa — 7. juuli 1930. a. Ida-Sussex, Inglismaa) oli šoti kirjanik, luuletaja ja arst.
Teda peetakse üheks krimikirjanduse alusepanijaks ja ta on tuntud eelkõige kui detektiiv Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autor, aga viljaka kirjanikuna kirjutas ta lisaks veel luulet, ulmet, ajaloolisi romaane ja artikleid.  Esimene raamat, milles tegutsesid Sherlock Holmes ja Dr. Watson, on 1886. a. ilmunud „A Study in Scarlet” („Etüüd punases”).
Doyle on maetud Inglismaale, kuid Edinburghis on Picardy platsil — selle maja lähedal, kus autor sündis — Sherlock Holmesi skulptuur.

Eesti keeles on ilmunud:

üksikteosed:

  • Mõrtsukatöö Boscombe orus (tlk Ed. Vilde, 1895, 128 lk)
  • Läbi akna ehk saladusline tuba (Dreimanni rmtkpl., 1896, 40 lk)
  • Röövitud kiri (tlk T. F. Küla, Kaja, 1906, 52 lk)
  • Täpiline pael (tlk E. Feldmann, R. Põder, 1906, 32 lk)
  • Punapääliste ühisus (tlk Oskar Brunberg, V. Sohni rmtkpl., 1907, 47 lk)
  • Maailmakuulsa salapolitseiniku Sherlok Holmese sala-aktid I Saladusline pea (tlk A. Braun, A. Tint, 1908, 64 lk)
  • Maailmakuulsa salapolitseiniku Sherlok Holmese Sala-aktid II Londoni vereimeja (tlk A. Braun, A. Tint, 1908, 64 lk)
  • Sherlock Holmes’i surm (tlk A. Drehwerk, A. Sepp, 1908, 20 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat I Surnuhaud tuletornis (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat II Võitlus maa ja taeva vahel (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat III Kuriteo kunstnikud (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat IV Aurulava saladus (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat V Põrgumasin (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 48 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat VI Verine altar (tlk. A. Lehtmann, V. Sepp, 1908-1909, 29 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat VII Lendav varas (tlk. A. Lehtmann, V. Sepp, 1908-1909, 45 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat VIII Kuninga briljantide vargus (tlk. Drehverk, V. Sepp, 1908-1909, 48 lk)
  • “Korosko” kurbmäng (tlk A. Liblik, Tallinna Eesti Kirjastuse-Ühisus, 1911, 136 lk)
  • Cloomberi lossi saladus (J. Ploompuu, 1912, 124 lk)
  • Koer kurjategija (1913, 223 lk)
  • Nelja märk (tlk Julius Johannson, Odamees, 1918, 135 lk)
  • Professor von Baumgarteni imelik katse (Odamees, 1918, 20 lk)
  • Nahkktrehter (Istandik, 1919, 64 lk)
  • Saatusline sõrmejälg, ehk, Imeline peasemine surmast (Vironia, 1923, 32 lk)
  • Saladusline mõrtsukatöö Boskombi orus (Vironia, 1923, 30 lk)
  • Rodney Stone (Saaremaa Kirjastus-Ühisus, 1925, 284 lk)
  • Kolmnurk sõõris (Elu, 1926, 212 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused I Kuidas brigader tappis rebase (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 27 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused II Kuidas brigader päästis sõjaväe (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 38 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused III Kuidas brigader Gerard vallutas Saragossa (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 36 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused IV Lugu üheksast preisi ratsaväelasest (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 34 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused V Brigaderi viimne seiklus (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liidu Kirjastus, 1927, 24 lk)
  • Kadunud maailm (tlk Arro Raudsalu, Sakala, 1928, 244 lk)
  • Brasiilia kass (tlk Marta Strandberg, Loodus, 1930, 64 lk)
  • Baskerville’ide koer (tlk M. Luht, Loodus, 1931, 128 lk)
  • Kloomberi saladus (Wirulane, 1933, 108 lk.)
  • Berüllidest kroon (tlk E. Envere, Turist, 1938, 31 lk)
  • Kollane nägu (tlk E. Envere, Turist, 1938, 24 lk)
  • Salapärane mees (tlk E. Envere, Turist, 1938, 24 lk)
  • Täpiline pael (tlk E. Envere, Turist, 1938, 32 lk)
  • Viis apelsiniseemet (tlk E. Envere, Turist, 1938, 24 lk)
  • Looritud üürnik (Maret, 1940, 137 lk)
  • Kadunud maailm (tlk R. Toming, Birgitta, 1994, 206 lk)
  • Maracoti sügavik (tlk R. Toming, Birgitta, 1994, 80 lk)
  • Söör Nigel (tlk Ehte Puhang, Elmatar, 1999, 360 lk)
  • Mürgine vöö (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2001, 90 lk)
  • Valge sõjasalk (tlk Ehte Puhang, Elmatar, 2001, 430 lk)
  • See on ju elementaarne, Watson! : tsitaadikogumik Sherlock Holmesi, doktor Challengeri ja teiste sir Arthur Conan Doyle’i tegelaste tarkusesõnadest ja vaimukustest (koost ja tlk Eva Luts, Fantaasia, 2006, 157 lk)

houndsofbakersvilles

kogumikud:

  • Salapolizei : Sherlok Holmes’i imelikud uurimised (tlk H. Prants, Hermann, 1898, 144 lk)
  • Scherlok Holmes ([R. Põder], 1907, 224 lk, Sisu: Hiline kättemaks, Nelja tundemärk)
  • Sherlok Holmes’i kõige uuemad uurimised I (G. Zirk, 1907, 96 lk, Sisu: Tühjas majas, Mere-leping, Sant)
  • Sherlok Holmes’i kõige uuemad uurimised II (G. Zirk, 1908, 96 lk, Sisu: Kuus Napoleoni rinnakuju, Kuldne näpits prill, Norwoodi ehitusmeister)
  • Brigadeer Gérardi wägitükid (Saaremaa Kirjastus-Ühisus, 1925, 70 lk)
  • Kadunud maailm ; Maracoti sügavik (tlk R. Toming, Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 292 lk)
  • Baskerville’ide koer : Jutustused Sherlock Holmesist (tlk A. Tann, V. Pedajas, E. Heinaste, Eesti Raamat, 1973, 528 lk., Sisu: Etüüd punases, Baskerville’ide koer, Hirmu org, Nelja märk)
  • Sherlock Holmesi seiklused. I (tlk Krista Kaer, Pikker, 1992, 96 lk, Sisu: Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus)
  • Etüüd punases ; Baskerville’ide koer (tlk A. Tann, V. Pedajas, Varrak, 1993, 259 lk)
  • Sherlock Holmesi memuaarid (tlk Krista Kaer, Varrak, 1993, 224 lk, Sisu: Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum)
  • Sherlock Holmesi märkmeraamat (tlk Heli Greenbaum, Varrak, 1993, 224 lk, Sisu: Kuulsa kliendi mõistatu, Kaame sõduri mõistatus, Mazarini kalliskivi mõistatus, Kolme ärkliga maja mõistatus, Sussexi vampiiri mõistatus, Kolme Garridebi mõistatus, Thor Bridge’i probleem, Roniva mehe mõistatus, Lõvilaka mõistatus, Looritatud üürniku mõistatus, Shoscombe Old Place’i mõistatus, Pensionärist maalermeistri mõistatus)
  • Sherlock Holmesi tagasitulek (tlk Heli Greenbaum, Varrak, 1993, 288 lk, Sisu: Tühja maja mõistaus, Norwoodi ehitusmeistri mõistatus, Kriipsukujukese mõistatus, Üksildase jalgratturi m õistatus, Priory kooli mõistatus, Musta Peetri mõistatus, Charles Augustus Milvertoni mõistatus, Kuue Napoleoni mõistatus, Kolme üliõpilase mõistatus, Kuldsete näpitsprillide mõistatus, Kadunud parem äärekaitsja mõistatus, Abbey Grange’i mõistatus, Teise laigu mõistatus)
  • Viimane kummardus (tlk Krista Kaer, Varrak, 1993, 184 lk, Sisu: Vistaariamaja mõistatus, Pappkarbi mõistatus, Punase ringi mõistatus, Bruce-Partingtoni mõistatus, Sureva detektiivi mõistatus, Leedi Frances Carfaxi kadumine, Kuradijala mõistatus, Viimane kummardus)
  • Hirmu org. Nelja märk (tlk Ester Heinaste, Varrak, 1994, 253 lk)
  • Sherlock Holmesi seiklused (tlk Krista Kaer, Varrak, 1996, 271 lk, Sisu: Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus, Berülldiadeemi mõisatus, Inseneri pöidla mõistatus, Kõrgest soost poismehe mõistatus, Punaste pöökide mõistatus, Viis apelsiniseemet, Viltuse suuga mees, Sinise granaatkivi mõistatus, Tähnilise lindi mõistatus)
  • Sherlock Holmesi seiklused (tlk Jana Linnart, Ersen, 1999, 238 lk, Sisu: Punapeade Liiga, Täpilise paela saladus, Seiklus Copper Beechesis)
  • Leedi Sannoxi juhtum (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2002 , 94 lk, Sisu: Kõrguste õudus, Nahklehter, Uus katakomb, Leedi Sannoxi juhtum, Hirm Blue Johni koopais, Brasiilia kass)
  • Kui maailm karjus (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2003, 58, lk, Sisu: Kui maailm karjus, Lõhustamismasin)
  • Sherlock Holmesi lood I (tlk E. Heinaste, K. Kaer, V. Pedajas ja A. Tann, Varrak, 2003,
    599 lk, Sisu: Etüüd punases, Nelja märk, Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus, Berülldiadeemi mõisatus, Inseneri pöidla mõistatus, Kõrgest soost poismehe mõistatus, Punaste pöökide mõistatus, Viis apelsiniseemet, Viltuse suuga mees, Sinise granaatkivi mõistatus, Tähnilise lindi mõistatus, Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum, Baskerville’ide koer)
  • Sherlock Holmesi lood II (tlk H. Greenbaum, E. Heinaste ja K. Kaer, Varrak, 2003, 575 lk, Sisu: Tühja maja mõistaus, Norwoodi ehitusmeistri mõistatus, Kriipsukujukese mõistatus, Üksildase jalgratturi m õistatus, Priory kooli mõistatus, Musta Peetri mõistatus, Charles Augustus Milvertoni mõistatus, Kuue Napoleoni mõistatus, Kolme üliõpilase mõistatus, Kuldsete näpitsprillide mõistatus, Kadunud parem äärekaitsja mõistatus, Abbey Grange’i mõistatus, Teise laigu mõistatus, Hirmu org, Vistaariamaja mõistatus, Pappkarbi mõistatus, Punase ringi mõistatus, Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus, Sureva detektiivi mõistatus, Leedi Frances Carfaxi kadumine, Kuradijala mõistatus, Viimane kummardus, Kuulsa kliendi mõistatus, Kaame sõduri mõistatus, Mazarini kalliskivi mõistatus, Kolme ärkliga maja mõistatus, Sussexi vampiiri mõistatus, Kolme Garridebi mõistatus, Thor Bridge’i probleem, Roniva mehe mõistatus, Lõvilaka mõistatus, Looritatud üürniku mõistatus, Shoscombe Old Place’i mõistatus, Pensionärist maalermeistri mõistatus)
  • Kadunud erirong (tlk Margit Peenoja, Fantaasia, 2004, 67 lk, Sisu: Kadunud erirong, Mardikakütt, Mees taskukelladega)
  • Lakitud laegas (tlk Liisa Pint, Fantaasia, 2004 , 67 lk, Sisu: Lakitud laegas, Tõmmu tohter, Juudi preestri rinnakilp)
  • Brigadir Gerardi seiklused (tlk A. Viidik ja E. Luts, Fantaasia, 2005, 175 lk, Sisu: Kuidas brigaadikomandör Gerard kaotas kõrva, Kuidas brigadir vallutas Saragossa, Kuidas brigadir tappis rebase, Kuidas brigadir päästis sõjaväe, Kuidas brigadir võidutses Inglismaal, Kuidas brigadir ratsutas Minskisse, Kuidas brigadir tegutses Waterloos, Brigadiri viimane seiklus)
  • Habakuk Jephsoni ülestunnistus ; John Huxfordi äraolek (tlk Gea Gorjunova ja Kristi Kirsimäe, Fantaasia, 2005, 60 lk)
  • Sasassa oru mõistatus (tlk Kristi Kirsimäe, Gea Gorjunova, Fantaasia, 2005, 67 lk, Sisu: Sasassa oru mõistatus, Jackmani mäekuru pastor, Põhjanaela kapten, Kirurgi lugu)
  • Thothi sõrmus (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2005, 64 lk, Sisu: Thothi sõrmus, Kirst nr. 249)
  • Lord Falconbridge (tlk Eva Luts, Gea Gorjunova, Fantaasia, 2006, 77 lk, Sisu: Lord Falconbridge, Armastajad, Rajalt maas, De Profundis)
  • Suur Keinplatzi eksperiment (tlk Eva Luts, Gea Gorjunova, Fantaasia, 2006, 72 lk, Sisu: Suur Keinplatzi eksperiment, Browni ja Pericordi kuulus mootor, John Barrington Cowles)
  • Minu sõber mõrvar (tlk Priit Kenkmann, Liisa Veer ; toimetanud Eva Luts, Fantaasia, 2008, 111 lk, Sisu: Minu sõber mõrvar, Triibuline kirst, Voorimehe lugu, Lord Barrymore’i langus, Üks erakordne tund, Rebaste kuningas)
  • Manor Place’i massimõrv (tlk Liisa Veer, Eva Liisa Sepp, Fantaasia, 2010, 76 lk, Sisu: Mrs. Emsley vaieldav juhtum, Manor Place’i massimõrv, George Vincent Parkeri armuafäär, Pruun käsi)
  • Sherlock Holmesi lühijutud (tlk Krista Kaer ja Heli Greenbaum, Varrak, 2010, 799 lk, Sisu: Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus, Berülldiadeemi mõisatus, Inseneri pöidla mõistatus, Kõrgest soost poismehe mõistatus, Punaste pöökide mõistatus, Viis apelsiniseemet, Viltuse suuga mees, Sinise granaatkivi mõistatus, Tähnilise lindi mõistatus, Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum, Tühja maja mõistaus, Norwoodi ehitusmeistri mõistatus, Kriipsukujukese mõistatus, Üksildase jalgratturi m õistatus, Priory kooli mõistatus, Musta Peetri mõistatus, Charles Augustus Milvertoni mõistatus, Kuue Napoleoni mõistatus, Kolme üliõpilase mõistatus, Kuldsete näpitsprillide mõistatus, Kadunud parem äärekaitsja mõistatus, Abbey Grange’i mõistatus, Teise laigu mõistatus, Vistaariamaja mõistatus, Pappkarbi mõistatus, Punase ringi mõistatus, Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus, Sureva detektiivi mõistatus, Leedi Frances Carfaxi kadumine, Kuradijala mõistatus, Viimane kummardus, Kuulsa kliendi mõistatus, Kaame sõduri mõistatus, Mazarini kalliskivi mõistatus, Kolme ärkliga maja mõistatus, Sussexi vampiiri mõistatus, Kolme Garridebi mõistatus, Thor Bridge’i probleem, Roniva mehe mõistatus, Lõvilaka mõistatus, Looritatud üürniku mõistatus, Shoscombe Old Place’i mõistatus, Pensionärist maalermeistri mõistatus)
  • Sherlock Holmesi memuaarid (tlk Krista Kaer, Varrak, Eesti Päevaleht, 2013, 238 lk., Sisu: Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum)

sherlockholmes

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

Advertisements

See on elementaarne, Watson!

Terve maikuu oli raamatukogus üleval näitus kriminalistikast ja kriminaalromaanidest “See on elementaarne, Watson!”. Näituse tarbeks sai koostatud krimikirjanike lühielulugusid. Arvates, et need võivad laiemat huvi pakkuda, olgu nad siinkohal ka ära toodud. Autorite valikul sai lähtutud küll kirjandusajaloost, kuid eriti hilisemate autorite puhul sai otsustavaks kas aktuaalsus, eripära või lihtsalt näitusekoostajate isiklik lugemiseelistus.

Edgar Allan Poe (1809 – 1849) soovis end kirjanduslukku jäädvustada eelkõige poeedina. Juhtus aga nii, et ta jõudis lisaks luuletamisele panna aluse kaasaegsele krimikirjandusele. Tema juttudes “Mõrv Rue Morgue’il”, “Marie Roget’ mõistatus” ja “Näpatud kiri” astub lugeja ette erakordse tähelepanu- ja järeldamisvõimega Auguste Dupin. Kuigi Dupinist on ainult kolm lühikest novelli – kokku mitte üle 100 lehekülje – oli Poe mõju uue žanri arengule väga oluline: loogilise analüüsi kasutamine kuritegevuse uurimisel, andekas kangelane-uurija ja tema vastandina mitte nii särav kaaslane, kes jutustab loo. Poe traagilise elu lõpetas ka traagiline surm, mille põhjuste üle arutletakse tänapäevani – oli see seotud joomisega, vägivalla või millegi muuga.
Edgar Allan Poe’le pühendatud lehekülgi on palju, olulisemad neist on  http://www.eapoe.org/ , http://www.poemuseum.org/ , http://www.pambytes.com/poe/poe.html , http://www.online-literature.com/poe/

Wilkie Collinsi (1824 – 1889) romaane (eekõige “Kuukivi”) võib pidada detektiivromaanide eelkäijateks, seda eriti juhul kui defineerida kriminaalromaani mõistatusromaanina. Tema moto kirjutamisel oli: “Pane lugeja naerma, nutma ja ootama”.
Wilkie Collinsile pühendatud lehekülgedest tooks välja http://www.wilkie-collins.info/ , http://www.wilkiecollins.com/

Arthur Conan Doyle (1859 – 1930) õppis meditsiini ja töötas arstina. Doyle’i kirjanduslik pärand on üsna rikkalik, kuid ennekõike tuntakse teda Sherlock Holmesi loojana. Ise E. A. Poe’lt malli võtnuna on tema veider ja taibukas eradetektiiv eeskujuks paljudele krimiautoritele. Fännide hordidele vastu tulles on Londonis nüüd Baker Street 221b (algselt väljamõeldud aadress) avatud Sherlock Holmesi muuseum. Doyle tundis sügavat huvi spiritismi vastu – ta on kirjutanud koguni raamatu spiritismi ajaloost.
Doyle’i elu ja tööd kajastavad mitmed fännileheküljed, näiteks http://www.sherlockholmesonline.org/, http://www.ash-tree.bc.ca/acdsocy.html , http://sirconandoyle.com/ , http://www.sherlock-holmes.co.uk/

G. K. Chesterton (1874 – 1936) oli mitmekülgne kirjamees (ajakirjanik, poeet, kirjanduskriitik, teoloog), kuid teda mäletatakse eelkõige tänu detektiivkirjandusele. Tema loodud kuju – külapreester isa Brown – oli uudne kirjanduses kasutatud asjaarmastajatest detektiivide seas. Chesterton kirjutas rea žanriuuringulisi esseid: “Detektiivkirjanduse kaitseks” (1902), “Mõrvar” (1911), “Kuidas kirjutada detektiivjutustust” (1925), “Detektiivromaanidest” (1928). Ants Oras on Chestertoni meenutades öelnud: “Materialismi vastu Chesterton kaitses imede usku, ratsionalistide vastu fantaasiat, imperialistide vastu väikerahvaid. ”

Agatha Christie’t (1890 – 1976) peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris. Teda on tituleeritud ka “kuriteo kuningannaks” (Queen of Crime). Tema teoste kaks säravamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Oma esimese krimiteose “Saladuslik juhtum Stylesis”. kirjutas ta kihlveo peale. Christie jõudis kirjutada veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Tema kuulsaim näidend on “Hiirelõks”, mida näiteks Londoni West Endi teatris on mängitud alates 1952. aastast. Christie suutis oma kireva elu kogemusi – palju reisimist, eriti oma teise, arheoloogist abikaasaga, apteegis töötamine – edukalt ära kasutada oma krimiromaanide olustiku loomisel.
Agatha Christie loomingule on pühendatud mitmeid lehekülgi, lisaks ametlikule http://www.agathachristie.com/ veel näiteks http://www.queenofcrime.com/ ja  http://www.simnet.is/jonasson/agatha/

Dorothy Sayers (1893 – 1957) oli Oxfordi haridusega ja tema eriala oli keskaja kirjandus, eelkõige Dante elu ja looming. Tema hea taustatundmisega, usutavate karakterite ja põneva süžeega krimilood on kirjutatud enamasti 1930. aastatel. Hiljem kirjutas ta mitmeid religioosseid näidendeid ja kuuldemänge. Tema isiklikku elu varjutas abikaasa raske haigus.
Dorothy Sayersi ühing peab lehekülge http://www.sayers.org.uk/

Ngaio Marsh (1895-1985) sündis Uus-Meremaal ja elas seal ka suurema osa oma elust.  Tema tuntuim tegelane läbi 32 kriminaalromaani, mille tegevus toimub 48 aasta jooksul nii Inglismaal, Uus-Meremaal, Itaalias, Prantsusmaal kui Lõuna-Aafrikas, on Scotland Yardi inspektor Roderick  Alleyn. Marshi töö oli seotud teatriga – ta alustas rändtrupist ja lõpetas ülikooli teatrikunsti õppejõuna, jõudis vahepeal lavastada mitmetes teatrites ja uurida Shakespeare’i. 1948. aastal pälvis ta selle töö eest Briti Impeeriumi ordeni ja aadlitiitli.

Rex Stout (1886 – 1975) pidas hulka erinevaid ameteid: raamatupidaja, giid, raamatukaupluse müüja, tallipoiss. Kirjanikukarjääri alustas ta psühholoogiliste romaanidega, mida küll kiitsid kriitikud, kuid mis ei levinud lugejaskonna hulgas. 48-aastaselt kirjutas ta oma esimese kriminaalromaani ja siis tuli ka populaarsus. Ligi poolesajas tema kirjutatud raamatus tegutseb detektiivipaar Nero Wolfe ja Archie Goodwin.
Rex Stouti fännid, täpsemini Nero Wolfe’i ühing, on kokku pannud lehekülje http://www.nerowolfe.org/

Erle Stanley Gardner (1889 – 1970) töötas enne kirjanikukarjääri paarkümmend aastat advokaadina. Gardneri 146-st raamatust moodustab ligi poole nutika ja tegusa advokaat Perry Masoni poolt lahendatavate juhtumite sari, selgelt äratuntavaks on Masoni raamatute pealkiri,mis algab alati “The Case of …” (“… juhtum”). Gardner on kirjutanud ka raamatuid arheoloogiast ja kriminalistikast.
Gardnerile on pühendatud mitmeid fännilehekülgi, näiteks http://www.erlestanleygardner.com/ või http://www.grooviespad.com/esg/index.htm

Dashiell Hammett (1894 – 1961) töötas 1915. aastast Pinkertoni eradetektiivibüroos, 1922. aastal otsustas ta lõpetada töö detektiivina ja hakata hoopis kirjutama detektiividest. Tema loodud uut karmi stiili krimikirjanduses nimetatakse hard-boiled (sõna-sõnalt “kõvakskeedetud”), selles on parimal määral segatud tõsielukogemused ja kirjanduslikud püüdlused. Dashiell Hammett pidas enda parimaks teoseks romaani “Klaasist võti”, mille põhjal on tehtud ka üks Eesti väheseid krimifilme “Bande” (1985). Kummalisel kombel ei kirjutanud Hammett peale 1934. aastat enam suurt midagi. Oma põhjus võis olla Hammetti kommunistlikel vaadetel ja sellest tingitud piirangutel – tema raamatuid korjati ära raamatukogudest, tema raadioesinemisi katkestati.
Hammettile pühendatud koduleheülg http://www.mikehumbert.com/Dashiell_Hammett_01_Short_Bio.html

Raymond Chandler (1888 – 1959) pidas enne 45-aastaselt krimikirjanikuks hakkamist ajakirjaniku ja ärimehe ametit. Chandlerit peetakse Hammetti mantlipärijaks, st. Chandler on karmi koolkonna esindaja, kes peab oluliseks ka krimilugude kirjanduslikku vormistamist. Tema tuntuim tegelane on detektiiv Philip Marlowe.
Chandlerile pühendatud kodulehekülg on http://home.comcast.net/~mossrobert/

Georges Simenon (1903 – 1989) sai kirjutamisest maigu suhu ajakirjanikutööga. Raamatuid jõudis ta kirjutada üle 425. Simenonile tõi kuulsust detektiiv Maigret, kes astus lugeja ette esimeses Simenoni enda nime all ilmunud romaanis “Peeter Lätlane”, kus üheks oluliseks tegelaseks on ka eestlane. Simenon oli suur reisimees, kelle üheks hobiks oli purjetamine.
Simenoni kohta saab infot  http://www.libnet.ulg.ac.be/simenon.htm

Robert van Gulik (1910 – 1967) oli Hollandi päritolu diplomaat, ajaloolane, lingvist ja kunstikoguja, kes tundis sügavat huvi Oriendi, eriti Hiina vastu, uurides põhjalikult Vana-Hiina kirjandust ja muusikat. Kohtunik Di lood said alguse tegelikult tõlkest, hiljem kirjutas Gulik sama tegelaskuju kasutades juba ise 17 romaani. Oma võlu lisavad lugudele autori illustratsioonid.
Gulikule ja kohtunik Dile on pühendatud lehekülg http://www.rechtertie.nl/welkom/index.jsp

Ellis Peters (1913 – 1995) on Edith Pargeteri kirjanikunimi. Ellis Petersi nime all hakkas ta põnevusjutte kirjutama 1959. aastal. Ta on kirjutanud rea ajaloolisi romaane ja ka kaasaegse ainesega kriminaalromaane. Tuntuse ja tunnustuse tõid talle aga eelkõige ajaloolised kriminaalromaanid, kus peategelaseks on munk vend Cadfael. E. Petersi erihuvi oli tšehhi keel, kultuur ja kirjandus. Tšehhi kirjanduse tõlkimise eest pälvis ta 1969. aastal tollaselt Tšehhoslovakkialt ka riikliku tunnustuse.

Ross Macdonaldi (1915 – 1983) lapsepõlv oli äärmiselt vaene. Temast oleks vabalt võinud saada kurjategija. Aga siiski sai ta  võimaluse õppida  ülikoolis ja peale lõpetamist töötas seal ka õppejõuna. Esimene raamat Los Angelesi eradetektiivist Lew Archerist  ilmus Californias 1949. aastal. 1969. aastal korraldasid kirjaniku suured austajad ”Ross Macdonaldi hea vandenõu”, soovides tõestada, et detektiivromaan ei ole “teise sordi” kirjandus ja nende autor võib olla esimesena bestsellerite nimekirjas. Nad hakkasid laialt reklaamima Macdonaldi teoseid ajakirjanduses ja televisioonis ning sellel perioodil müüdi Macdonaldi raamatuid miljonilistes tiraažides. Siiski ei maksa selle vandenõu tähtsust üle hinnata, sest selleks ajaks oli Macdonald juba väga tunnustatud meister. 18 romaani Archerist nimetatakse “Ross Macdonaldi kuldseks sarjaks”. Macdonaldi raamatud on Ameerika ülikoolide kohustusliku kirjanduse nimekirjas.

Dick Francis (s. 1920) pöördus kirjandusse pärast edukat džokikarjääri. Pikka aega pidas ta paralleelselt kirjaniku ja ajakirjaniku ametit. Enamik tema kriminaalse koega romaanidest on nii või teisiti hobustega seotud. Suure osa tema romaanide puhul on olnud oluliseks abikäeks tema naine Mary, viimased romaanid on ta kirjutanud kahasse oma poja Felixiga. Oma džokielust on Francis kirjutanud ka autobiograafia “The Sport of Queens”.
Dick Francise kodulehekülg on http://www.dickfrancis.com

Boriss Akunin (s. 1956) on vene kirjanik, kelle kodanikunimi on Grigori Tšhartišvili. “Akunin” on jaapanikeelne sõna, mis tähendab “kurikaela”. Akunin õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis Aasia ja Aafrika maade instituudis ajalugu ja filoloogiat, tema erialaks sai japanoloogia. Kuni 2000. aastani töötas ta ajakirja Inostrannaja Literatura peatoimetaja asetäitjana, siis aga pühendus vabakutselisena täielikult kirjutamisele. Kodanikunime all on ta 20-köitelise “Jaapani kirjanduse antoloogia” peatoimetaja, Sorose fondiga seotud projekti “Puškini raamatukogu” nõukogu esimees ning kirjutanud suure hulga kirjanduskriitikat ja tõlkinud jaapani, ameerika ning inglise kirjandust. Pseudonüümi Boriss Akunin all ilmuvad ilukirjanduslikud tööd, peamiselt kriminaalromaanid. Tema loodud kangelane Erast Fandorin on 19. saj. aristokraadi musternäide: haritud, ustav; äraostmatu, printsipiaalne. Pealekauba kena välimus, laitmatud käitumismaneerid, meeldib naistele, kuid on alati  üksik. Tal on õnne hasartmängudes.
Boriss Akunini loomingut tutvustavad leheküljed http://www.boris-akunin.com/ , http://www.fandorin.ru/ , http://akunin.ru/

Aleksandra Marinina (s. 1957) on oma teoseid kirjutades toetunud paljuski isiklikule kogemusele: pea kakskümmend aastat töötas Marinina kriminoloogia ja kriminaalse statistika eksperdina Moskva miilitsas. Ta on kaitsnud doktorikraadi teemal „Vägivaldsed kurjategijad ja retsidivismijuhtumite preventsioon“ ning avaldanud enam kui 40 teaduspublikatsiooni. Oma akadeemilise karjääri lõpetas kolonelleitnandi auastmeni jõudnud Marinina 1998. aastal, et pühenduda edaspidi ilukirjandusele. Tema loodud tegelaskujul Anastassia Kamenskajal on krimikirjandusele omaselt särav analüütiline mõistus, erijooned on nõrk tervis ja keelteoskus.
Aleksandra Marinina ametlik kodulehekülg on http://www.marinina.ru/

Lena Lilleste (s. 1967) on rootsi-eesti päritolu. Tema isa sündis Eestis, kuid läks 1944. aastal väikese poisina koos perega Rootsi. Lena on saanud stsenaristi hariduse, ta elab Rootsis, Göteborgis. Ta on kirjutanud mitu raamatut kahest väga heast sõbrast Tommyst ja Kribust, käib sageli koolides ja jutustab oma kirjanikutööst. Lenal on ka oma huvikool, kus ta õpetab lastele detektiivlugude kirjutamist. Lena on varem töötanud ka õpetajana.
Lena Lilleste internetileht on www.lenalilleste.se

Mika Keränen (s. 1973) tuli 19-aastasena Eestisse ning hakkas Tartu ülikoolis õppima eesti keelt ja kirjandust. Sellest ajast on ta jäänud lahutamatult Eestiga seotuks. “Varastatud oranž jalgratas” on laste krimijutustus, mille tegevus toimub Tartus Supilinnas. Peategelane Mari asub koos oma sõprade ja prantsuse buldogi Matiga otsima Belgia professorilt varastatud jalgratast, saades nii lõpuks jälile suurele rattavaraste jõugule.

Erinevate allikate põhjal kokku kirjutanud Yaroslava Shepel ja Tiina Sulg

PS. Ega eesti kirjanduskriitikud eriti krimisid arvustada ei armasta, aga mõned asjakohased artiklid jäid silma küll: Annika Koppel “Krimisõpra juhib iha mõistada”, Eeva Park “Kriminaalne värk ehk kuidas ja millest?”, Priit Pedajas “Krimilugude koorekiht on õhuke”, Karl Martin Sinijärv “On tore lugeda eesti nimega inimestest : Lugemiselamusi nii kodu- kui ka välismaisest krimi- ja põnevuskirjandusest”. Lisaks Harald Peebu 1996. a. ilmunud raamat “Kolm laipa, kõik surnud” ja mõned artiklid Jaanus Adamsoni raamatust “Läbirääkimised”.