Archive for the ‘Child, Lee’ Category

Lee Child „61 tundi”

„Kell oli pärastlõunal viie minuti pärast kolm. Täpselt kuuskümmend üks tundi enne seda, kui see juhtus.”

Täpselt nii asub põnevike meister Lee Child esimestest ridadest peale pinget üles kruvima uusimas eesti keelde tõlgitud Jack Reacheri sarja romaanis „61 tundi” (esmatrükk inglise keeles 2010). Sedakorda satub endine sõjaväepolitseinik Reacher lumetormi ajal bussiõnnetusse – mis juhuslikult ka edaspidiste sündmustega seotud – ning lumevangi jäänuna saab temast politsei abiline ja ühe olulise tunnistaja ihukaitsja. Pinge püsib juukseid püstiajavalt kõrgel terve romaani vältel ning jõuab haripunkti vahetult enne lõpulehekülgi. Kas sedakorda on Reacher oma nutikuse ja tapva jõu kiuste sattunud olukorda, milles ta keerulistele oludele ja saatusele alla jääb? Sedakorda jätab autor lugejatele üsna kõva pähkli pureda.

Lee Childi kirjanduslik stiil on jätkuvalt hõrgult napisõnaline, lõikav ja sisukas. Sõnavahtu ei ole. Ükski lause ei koosne linnuhaavlitest – iga sõna on kui 45kaliibrise revolvri kuul. On näpuotsaga flirti, veidi filosoofiat, mõni sõna Reacheri leivanumbri käsirelvade teemal. Jätkuvalt on julmi inimesi, detektiivitööd, taplemist ja tapmist. Ning – siinkirjutaja ei taha küll kelleltki spoiler’iga lugemisrõõmu ära võtta, aga peab reetma: raamatus leidub stseen, kus kivimees Reacher on pisaratele lähemal kui kunagi varem.

Krõbedamat sorti põnevike austajad ei pea Jack Reacheri raamatut haarates kunagi pettuma.

Lee Child (James Dover Grant) sündis 1954. aastal Inglismaal Coventry’s riigiametniku perekonnas. 1998. aastast alates elab kirjanik USAs New Yorgis. Ta on õppinud õigusteadust ning töötanud teleprodutsendina – muuhulgas Eesti vaatajatelegi tuntud telesarja „Tagasi Bridesheadi” (1981) juures. Ettevõtte ümberkorralduste käigus töö kaotanuna otsustas Grant hakata romaane kirjutama, sest need on „meelelahutuse puhtaim vorm”. Juba autori debüütromaan „Killing floor” (1997) osutus edukaks ning võitis mitmeid kirjandusauhindu. Child’i populaarse Reacheri-sarja keskne kangelane on endine sõjaväepolitsei major Jack Reacher, kes uitab hulkurina mööda USAd, satub keerukatesse olukordadesse ning lahendab neid nii jõu kui mõistusega.

Kirjanikunimi sündis siseringi sõnamängust: nimelt hääldas keegi perekonnas Renault’ mudelinime Le Car valesti kui „Lee Car”, sõna „Lee” võeti naljana kasutusele ja kirjaniku lapsele (inglise k. child) Ruth’ile hakati itsitamisi viitama kui „Lee Child’ile”.

James Grant on 1975. aastast alates abielus Jane’iga. Ta toetab jalgpallivõistkonda Aston Villa ning väidetavalt on suitsetanud aastakümneid marihuaanat.

Autorist wikis https://en.wikipedia.org/wiki/Lee_Child

Janar Kotkas

Advertisements

Lee Child „Viperusteta”

LEE CHILD
„Viperusteta” (Jack Reacher #6)
Tõlkinud Lauri Vahtre

childviperustetaEndine sõjaväepolitseinik Jack Reacher saab uskumatu pakkumise. USA salateenistuse naisagent tahab teda palgata mõrvama Ameerika Ühendriikide asepresidenti. Naine on asepresidendi kaitsemeeskonna verivärske ülemus ja ta soovib, et Reacher üritaks tungida läbi inimeste kaitsekilbi asepresidendini ning paneks sel viisil proovile kaitsemeeskonna tõhususe. Reacheril on olemas vajalikud oskused ja ta on täiesti tundmatu, nii et kes võiks veel paremini selleks tööks sobida? Kuid agent jätab Reacherile ütlemata, et tegelikult ongi juba tundmatud, otsusekindlad ja külmaverelised mõrtsukad asepresidendi sihikule võtnud. Nad on vilunud tapjad, kellel jääb aga kahe silma vahele üks otsustava tähtsusega asjaolu ‒ et võitlusväljal viibib sama otsusekindel ja külmavereline Jack Reacher. (Goodreads.com)

Lee Childi Jack Reacheri sarja raamatud on teosed, mille iga osa põnevikehuvilised pikisilmi ootavad. Sest nad teavad: autor suudab kiretute lausetega maalida teadvusesse pildi sageli õõvastavalt kaasahaaravatest stseenidest, mis lugejalgi adrenaliini voolama panevad. „Viperusteta” pole erand. Ehkki suur ja turske nugaterava mõistusega relvanduse äss Reacher on alati prognoositav lõppvõidumees, ei ole ta siiski superkangelane ja kohati tuleb temalgi leppida kas suuremate või väiksemate kaotustega. Muuhulgas kaotades enda jaoks olulisi inimesi. Seegi seiklus pole erand. Ning mida toob viimane, olulisim võitlus ‒ kas Reacher ikka suudab ülirasketes tingimustes vaenlastest üle olla?

Mõni sõna peakangelasest. Jack Reacher: endine USA armee sõjaväepolitsei major, autasustatud Hõbetähe ja Purpursüdame ordenitega. Keskmist nime (napisõnalise sõjaväelasest isa otsuse kohaselt) pole, tutvustab end perekonnanime pidi. Veetnud lapsepõlve isa töö pärast mööda maailma rännates, nii kujunenud ennast kehtestada suutvaks rusikakangelaseks. Pärast armeest koondamist rändab mööda kodumaad ja satub erinevatesse pöörastesse situatsioonidesse, kus on sunnitud nii enda kui õigluse kaitseks kasutama äärmuslikku vägivalda. Liigub bussiga või hääletades, kasutab ainult sularaha ning ostab uue komplekti odavaid riideid, kui vanad on määrdunud. Ülitäpne laskur, spetsialist tulirelvade alal. Peab lugu muusikast (blues) ja heast kohvist.

2012. aastal linastunud filmis „Jack Reacher” (loo „Üks lask” põhjal) kehastas peategelast Tom Cruise. 2016. aastal on oodata uut Jack Reacheri filmi.

AUTORIST
leechildLee Child (kodanikunimega Jim Grant) sündis 1954. aastal Inglismaal. Õppis Sheffieldi ülikoolis õigusteadust, samas töötas teatris. Peale ülikooli lõpetamist asus 1977. aastal tööle televisiooni ning oli muuhulgas seotud ka meie televaatajatele ammu tuttava sarjaga „Tagasi Brideshead’i”. Granada televisioonis töötas kuni koondamiseni 1995. aastal. Peale seda otsustas hakata kirjanikuks. Esimene Jack Reacheri lugu „Killing floor” (e. k. Tapamaja”) ilmus 1997. aastal ning sai kohe lugejate ja kriitikute seas menukaks. 1998. aastal kolis Lee Child USA-sse, kus elab tänini abikaasa Jane’iga.

Janar Kotkas