Archive for the ‘Banks, Iain M.’ Category

Iain Banks

Iain Banks tributesIain Menzies Banks (1954-2013) avaldas oma teosed kahe nimekuju all: ulmekirjanduses Iain M. Banksina ning muu Iain Banksina. Ulmes on tuntud eelkõige tema kujutatud utoopiline anarhistlik kosmosetsivilisatsioon Kultuur.
Iain Banksi esimene tunnustatud romaan oli “Herilase vabrik” (“The Wasp Factory”, 1984), mille järel Banks hakkas elukutseliseks kirjanikuks. Tema esimene ulmeromaan “Mõtle Phlebasest” (“Consider Phlebas”) ilmus 1987. aastal; sellele järgnes terve sari romaane, milles ta kirjeldab Kultuuri.
Tema teoste põhjal on loodud teatrilavastusi, kuuldemänge ja filme. 2008. aastal jõudis ta ajalehes The Times 50 suurima Briti kirjaniku hulka pärast 1945. aastat. 2013. aastal teatas Banks, et tal on ravimatu vähk ning ta suri 9. juunil, olles lõpetanud oma viimase romaani “Karjäär” (“The Quarry”).
Poliitilistelt vaadetelt oli Iain Banks vasakpoolne ning toetas Šotimaa iseseisvust.banksmangur
Veidi aega pärast Banksi surma sai tema järgi nime asteroid (5099) Iainbanks.
23. jaanuaril 2015 pani SpaceX-i tegevjuht ja peadisainer Elon Musk ühele ettevõtte droonlaevale nimeks “Just Read The Instructions” ja teisele “Of Course I Still Love You”; nimed pärinevad Banksi romaanist “Mängur” (“The Player of Games”).

Eesti keeles on ilmunud:

Mõtle Phlebasest” (1998, tlk Rein Turu)
Herilase vabrik” (1999, tlk Siiri Sau)
Mängur” (2000, tlk Rein Turu)
Relvade kasutus” (2001, tlk Rein Turu )
Äri” (2002, tlk Maria Drevs)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

Meelis Friedenthal – Lugemissoovitus

meelis_friedenthal_lauri_kulpsoo_pilt

Meša Selimović „Derviš ja surm”selimovicdervis

Ottomani impeeriumi valitsuse all olevas 18. sajandi Sarajevos saab ühe vähetähtsa sufi vennaskonna derviš kummalistel asjaoludel teada, et tema vend on vangi pandud. Püüdes teada saada, milles on asi, käib derviš erinevate võimukandjate jutul, kellest osa on kalgid ja osa kavalad. Ta saab teada väga vähe, aimdused jõuavad vaevaliselt temani, unenäolise ahastusega katsub ta leida mingitki võimalust oma venda aidata. Keskseks teemaks kujuneb küsimus lojaalsusest ja sõprusest ning selle võimalik-kusest ühiskonnas, mis nõuab indiviidi absoluutset allumist võimule.

Ian M. Banks „Relvade kasutus”banksrelvadekasutus

Kosmoses on palju tsivilisatsioone, need on erineva tehnoloogilise tasemega ja erinevate tõekspidamistega. Kultuur on neist võib-olla kõige arenenum, kõige humanistlikum ja hedonistlikum. Aga ometigi peavad ka nemad vahel sõda pidama. Küsimus ongi sõjas ja nendes inimestes, kes sõdivad, ning selles, mida on inimene valmis relvana kasutama. Siinjuures jääb alati lahtiseks, kas niisugusel relvade kasutusel on mõtet.

Robert Musil „Omadusteta mees”musilomadustetamees

See on raamat, mida ei saa kiiresti lugeda, sest seal ei juhtugi õieti midagi. 20. sajandi alguse meeleolud Austrias, veidi enne I maailmasõja puhkemist on häguselt asjalikult, olemisunustuses toimekad. Lähenevat katastroofi tajumata elatakse saja-aastase impeeriumi lõpuaegadel, mis ikka veel on säilitanud oma vägevuse illusiooni ja elab nii, nagu ei saaks see mitte kunagi lõppeda. Omadusteta – ilma selge iseloomuta, impeeriumile sobilike võimeteta – matemaatik liigub selle keskel ringi.

Dante „Jumalik komöödia. Põrgu”danteporgu

Allegooriline kirjeldus hingeahastusest ja sellest, kuidas Vergiliuse toel rändab poeet läbi põrgu. Harald Rajametsa tõlge on väga loetav, aga nagu selliste tekstide puhul ikka, tuleb aega varuda ja mitte tekstist läbi tormata. Võib-olla oleks seda kõige parem iseendale poolvaljusti ette lugeda.

Kazuo Ishiguro „Hõljuva maailma kunstnik”

ishiguroholjuvamaailmaMiks ja kuidas lähevad inimesed täie vaimustuse ja entusiasmiga kaasa liikumiste või ideoloogiatega, millest järgmine põlvkond enam üldse aru ei saa? Kuidas sellise kadunud maailma elanikud näevad tundlikult ja mõistvalt asjade seoseid ja samas hoiavad isegi kangekaelselt kinni omaenda tõekspidamistest.

Meelis Friedenthal

tartulinnaraamatukogu100Foto Lauri Kulpsoo