Donna Tartt “Ohakalind”

 

Raamat, mis ergutab mõistust ja puudutab südant.

* * *

Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill
Donna Tartt. Ohakalind. Tallinn: Pegasus, 2015
Donna Tartt. Salajane ajalugu. Tallinn: Pegasus, 2007
Донна Тартт. Маленький друг. Москва: Иностранка, 2010
Донна Тартт. Щегол. Москва: АСТ, Corpus, 2015
Донна Тартт. Тайная история. Москва: АСТ, Corpus, 2015
Donna Tartt. The goldfinch. London: Abacus, 2014
Donna Tartt. The little friend. London: Bloomsbury, 2005
Donna Tratt. The secret history. London: Penguin, 1993

* * *

New York

Patricia and Lester Brooks. Crown Insiders’ Guide to New York City & State. New York: Crown, 1988
David Fischer. New York. Leipzig: VEB F. A. Brockhaus Verlag, 1983
Christine Hatt. New York. Belitha Press Ltd, 2000
Siim Holvandus. Kõlupead Ameerikas. Tallinn: Menu Kirjastus, 2012, lk. 47-108
Diana Lotus. Minu New York: läbi taeva ja põrgu. Tartu: Petrone Print, 2016
Olev Remsu. Toronto. New York. Los Angeles. Tallinn, Go Group, 2008, lk. 47-75
Edward Rutherfurd. New York. Tallinn, Varrak, 2014
Ann Tenno. Highway USA: vendade Urbidega läbi Ameerika. Tallinn, A. Tenno, 1997,
lk. 154-155

Las Vegas

Лев Арье. Лучшие города США. Москва: Эксмо, 2009, lk. 188 – 269
Kersti Dennis alias Amira. Minu Las Vegas: tõsielu tuhkatriinulugu. Tartu: Petrone Print, 2013
Siim Holvandus. Kõlupead Ameerikas. Tallinn: Menu Kirjastus, 2012, lk. 278 – 304
Priit Pullerits. Ameerika. Idaranniku pilvelõhkujatest Metsiku Lääne kanjoniteni. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008, lk. 176 – 185
Hunter S. Thompson. Hirm ja jälestus Las Vegases : metsik rännak Ameerika unelma
südamesse. Tallinn, Eesti Päevaleht, 2010

Amsterdam

Amsterdam. Herrsching: Color Collection, 1980
Amsterdam. Leipzig : Brockhaus, 1989
Amsterdam: taskukaart & linnajuht. Tallinn: Koolibri, 2008
Hans Koning. Amsterdam. Amsterdam: Time-Life-Books, 1977
Герт Мак. Амстердам. Один город – одна жизнь. Москва: Издательство Ольги Морозовой, 2013.
Ian McEwan. Amsterdam. Tallinn: Huma, 2001
Margot Roose. Minu Amsterdam: Normaalne on piisavlt hull. Tartu: Petrone Print, 2011

* * *

 

Signe Arro, Elo Jakobson, Piia Paju. Laps surmaga silmitsi. Tallinn: Tänapäev, 2001
Ofra Ayalon. Aita! Laste aitamine stressiga toimetulekul. Juhendatud grupitegevused. Tartu: Sach International, 2014
Atle Dyregrov. Lapse lein. Jyväskylä: Gummerus Kirjapaino Oy, 1996
Helen Kennerley. Võit lapsepõlvetraumade üle. Tallinn: Tänapäev, 2010
Koos leinava lapsega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2008
Triinu Laan. Vana katkine kass = Vana katskinõ kass. Tallinn: Päike ja pilv, 2016
Patrick Ness. Kui koletis kutsub. Tallinn: Helios, 2014
Брюс Перри, Майя Салавиц. Мальчик, которого растили, как собаку.
Москва: АСТ, 2015

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi raamatukogu näituse „Lapse lein” bibliograafia
http://www.ht.ut.ee/sites/default/files/ht/lapse_lein_kirjandus.docx

* * *

Martin Amis. Surnud lapsed. Tallon: Olion, 2000
Jakob Ejersbo. Nordkraft. Tallinn: Pegasus, 2003
Ben Elton. Kõrgem seltskond. Tallinn: Pegasus, 2005
Anita Ganeri. Uimastid. Egmont Estonia, 2000
Mike Haskins. Meelemürgid. Tallinn, Ersen, 2003
Koolinoored ja uimastid. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2008
Raiman Kukk. Narkosõltlase vabanemine. Kuidas Raist sai jälle Raiman. Imavere: Shalom, 2016
Tom McGill. Uimasteid trotsides: teejuht lapsevanematele. Tallinn, Varrak, 2003
Mured, ohud, tegelikkus noorte silmade läbi. Tallinn Ruta Kruuda Fond, 2009
Margareete Otter. Narkootikumid. Tallinn: Huma, 1997
Robert Sabbag. Lumepimedus. Tallinn: Metsarada, 1996
Jaan Tangsoo. Hanejaht. Tallinn: Tänapäev, 2003
Trendid koolinoorte uimastitarvitamises. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2004
Mark Daniel Wahl, Ellu Eik. Narko. Tallinn: Avita, 1998
Irvine Welsh. Trainspotting. Tallinn: Koolibri, 2010

* * *

 

Тим Форрест. Антикварная мебель. Москва: Эгмонт Россия, 2000
Anita Gunnars. Mööbli polsterdamine ja riidega katmine. Tallinn: Sinisukk, 2000
Ari ja Riitta Koskinen. Vanas stiilis mööbel. Tallinn: Varrak, 2009
Jüri Kuuskemaa. Mööbel gootikast art déco’ni: [Virumaa Muuseumide mööblikogu] = Furniture from Gothic to Art Déco. Tallinn: Kunst, 2012
Kerttu Soans. Kui ma armasatasin tislerit. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008
Paul Tamm. Puutehnoloogia tööstuskoolidele ja mööbelseppadele. II Mööblitööstus. Tallinn: Riigi Tööstuskool, 1932
The woodwork book. London: Treasure Press, 1988
Tõnu Vainküla, René Pere. Vana mööbel korda oma kätega. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2012
Harri Velbri. Mööbli valmistamine ja kavandid. Tallinn: ART Põllumajandusliit, 1938
Kadri Vilen. Värvimängud mööbliga. Tallinn: Pegasus, 2016

* * *

 

Peategelane goldfinch on eesti keeles ohakalind (Carduelis carduelis). Kehakaal tavaliselt 15–20 grammi, tiivapikkus 8–9 sentimeetrit. “Ohakalind on üks kõige ilusamaid ja kirjumaid laululinde. “Nägu” on tal punane, põsed ja kõhualune valged. Selg aga pruunikas ning lagipea, kukal, tiivad ja saba must. Ohakalinnu laul on kiiretempoline, sisaldab rohkesti kutsehüüde vaheldumisi vidistavate, klõbistavate ja ka mõningate vileliste häälitsustega. Tavaliselt laulab ohakalind puuladvas, vahel ka lennul,“ kirjutatakse Tartu Ülikooli loodushariduse veebiküljel. Ohakalind on levinud terves Euroopas, osa isendeid talvitub Eestis, osa suundub mõnele soojemale maale.
Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. III. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill, 2014

Rob Hume. Linnuvaatleja ABC. Tallinn, Varrak, 2014
Carl-Fredrik Lundevall, Matsåke Bergström. Põhjamaa linnud. Tallinn, Varrak, 2005, lk. 316

* * *

 

Carel Fabritius „Ohakalind”
Leonardo da Vinci „Madonna Litta”
Vassili Tropinin. „Poiss ohakalinniga”
Raffael „Madonna ohakalinnuga”

Евсей Ротенберг. Западно-европейское искусство XVII века. Москва: Искусство, 1971, lk. 206 -207
Бруно Санти. Леонардо да Винчи. Москва: Слово, 1995, lk. 29

Carel Fabritius (1622–1654) maalis oma ohakalinnu lauatükile mõõtmetega 33,5 x 22,8 sentimeetrit, mis on lähedal sellele, mida toona nimetati kvartformaadiks, tänapäeval aga A4-formaadiks. Lind seisab heleda seina külge kinnitatud linnusöögilaual. Tema jala ümber on peaaegu märkamatu kett, mis hoiab teda vaskse võru küljes kinni. Kunstniku lühikesed tugevad pintslitõmbed vihjavad Rembrandtile, kelle tõenäoliselt kõige andekam õpilane ta oli; teine nimekas Delfti meister, Fabritiusest noorem Jan Vermeer oli aga võlutud Fabritiuse maalide säravast valgusest ja erakordsest rahust.
Kui Fabritius oli kolmekümne kahe aastane, siis plahvatas Delftis püssirohuarsenal. Veerand linna ehitistest hävis, sealhulgas ka Fabritiuse maja ning palju tema maale. Fabritius ise hukkus. Temast jäi järele vaid umbes tosin maali.
Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. IV. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill

* * *

Laura Oosterbeek. Beyond the Bird: A Definitive List of the Artworks in ‘The Goldfinch’ 2015, 5. august
Anneliese Dangel. Rembrandt. Leipzig: Seemann, 1962
Philippe Daudy. 1600-talets måleri. 2. Hälsingborg : Bokfrämjandet Hälsingborg, 1969
Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak. Madalmaade maalikunst 15. – 17. sajandini. Tallinn, Kunst, 1978
Ludwig Münz. Rembrandt: Rembrandt Harmenzs van Rijn. New York: Abrams
Melissa Ricketts. Rembrandt. Tallinn: Tarian, 2006
Christiane Stukenbrock, Barbara Töpper. 1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt 1300 kuni 1850. Tallinn: Koolibri, 2007, lk. 448 – 449
Tout l’oeuvre peint de Vermeer. Paris: Flammarion, 1968

* * *

 

Kaheksa maailma kõige hämmastavamat kunstiröövi. Postimees, 30. märts, 2017
Agnese Antonini. Vermeer: loomingu täielik ülevaade. Tallinn: Sinisukk, 2008
Agnese Antonini ja Alessandro Guasti. Leonardo: kogutud teosed – maalikunst. Tallinn: Trak Pen, 2008
Юрий Безелянский. За кулисами шедевров или Приключения „Венецианской дамы”. Москва: Радуга, 2005
Edvard Dolnik. Päästekunstnik. Tallinn: Olion, 2007
D. M. Field. Rembrandt. Tallinn: Sinisukk, 2007
Юрий М. Гоголицын. Преступления в океане искусства. Санкт-Петербург: Золотой век, Диамант, 2000
Герхард Грутрой. Ван Гог: творческий путь художника. Минск, Белфакс, 1996
Идеальные преступники. Москва: АСТ, Зебра Е, 2008, lk. 165 – 235
Winfried Löschburg. Der Raub der Mona Lisa. Berlin: Der Morgen, 1967
Edgar Mrugalla. Kunstivõltsijate kuningas. Tallinn: Kunst, 1995
Thomas McShane, Dary Matera. Varastatud meistriteoste jäljekütt. Tallinn: Sinisukk, 2007
Ruth ja Max Seydewitz. Daam hermeliiniga. Tallinn: Kunst, 1970
Рут и Макс Зейдевиц. Девушка с жемчужиной. Рассказы о судьбах картин. Москва: Изобразительное искусство, 1978
John Boulton Smith. Munch: album. Oxford  Phaidon, 1977
Werner Timm. Edvard Munch. Berlin: Henschelverlag Kunst und Gesellschaft, 1965
Tout l’oeuvre peint de Cézanne. Paris: Flammarion, 1975
Роберт Уоллэйс. Мир Леонардо 1452 – 1519. Москва: Терра, 1997

Наталья Александрова. Ад да Винчи. Санкт-Петербург, Москва: Нева, 2005
Natalija Aleksandrova. Da Vinci põrgu. Tallinn: Ersen, 2006
M. C. Beaton. Agatha Raisin ja Fryfami haldjad. Tallinn: Tänapäev, 2015
Дж. Мэдисон Дэвис. Заговор Ван Гога. Санкт-Петербург: Домино;Москва: Эксмо, 2007
Robertson Davies. Mis on lihas ja luus. Tallinn: Varrak, 1999
Joseph Smith Fletcher. Salaseltsi jälil. Tallinn: Kuldsulg, 2009
Ken Follett. Modigliani skandaal. Tallinn: Olion, 2004
Dick Francis. Raami sees. Tallinn, Eesti Raamat, 1997
Джанет Глисон. Гренадилловая шкатулка. Москва: РИПОЛ классик, 2009
Пол Кристофер. Тень Микеланджело. Санкт-Петербург: Домино; Москва: Эксмо, 2006
Анна Малышева. Мастер охоты на единорога. Москва: АСТ, Жанры, 2015
Анна Малышева. Сфинксы северных ворот. Москва: АСТ, Жанры, 2014
Анна Малышева. Трюфельный пес королевы Джованны. Москва: АСТ, 2013
Jo Nesbø. Headhunters. London: Harvill Secker, 2011
Neil Olson. Ikoon. Tallinn: Ersen, 2006
Barbara Parker. Täiuslik võltsing. Tallinn: Ersen, 2007
Iain Pears. Bernini büst. Tallinn: Ersen, 2006
Iain Pears. Giotto käsilane. Tallinn: Ersen, 2005
Iain Pears. Raffaeli afäär. Tallinn: Ersen, 2005
Iain Pears. Tiziani komitee. Tallinn: Ersen, 2005
Йен Пирс. Загадка Рафаэля. Москва: АСТ, ЛЮКС, 2005
Йен Пирс. Рука Джотто. Москва: АСТ, ЛЮКС, 2005
Виктория Платова. Купель дьявола. Москва: Астрель, 2013
Иэн Рэнкин. Открытая дверь. Москва: Иностранка, 2011
Daniel Silva. Inglise Palgamõrvar. Tallinn: Ersen, 2005
Ольга Тарасевич. Карты великого мага. Москва: Эксмо, 2014
Карина Тихонова. Прогулки с Хальсом. Москва: АСТ, Астрель; Владимир: ВКТ, 2010
Джеймс Твайнинг. Женевский обман. Москва: АСТ, Астрель, Полиграфиздат, 2011

* * *

L. Frank Baum. Ozma Ozi maalt. Tallinn: Ilo, 1996
Albert Camus. Sisyphose müüt. Tallinn: Eesti Raamat, 1989
Truman Capote. Breakfast at Tiffany’s. London: Penguin Books, Hamish Hamilton, 2000
Truman Capote. Hommikueine Tiffani juures. Tallinn: Pilgrim, 2014
Bernard Cornwell. Merelord. Kuressaare, Barco Blanco, 2015
Stephen Crane. The red badge of courage. Milano: La Spiga languages, 1995
Stephen Crane. Vapruse punane pitser. Tallinn: Perioodika, 2001
Charles Dickens. A Christmas carol. New York: Dover, 1991
Charles Dickens. Great expectations. Oxford, New York: Oxford University Press, 2008
Charles Dickens. Jõululaul. Tallinn: Koolibri, 1999
Charles Dickens. Oliver Twist. New York: Pocket Books, 1972
Charles Dickens. Oliver Twisti seiklused. Tallinn: Avita, 2006
Charles Dickens. Suured lootused. Tallinn: Eesti Raamat, 1997
Fjodor Dostojevski. Idioot. Madrid: Mediasat Group; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007
Федор Достоевский. Идиот. Москва: Художественная литература, 1983
George Eliot. Silas Marner. Mineola (N.Y.): Dover, 1996
Ralph Waldo Emerson. Inimkonna esindajad. Tallinn: Kultuurileht, 2005
Nathaniel Hawthorne. Seitsmeviilumaja. Tallinn: Eesti Raamat, 1997
Nathaniel Hawthorne. The house of the Seven Gables. New York: Dell, 1965
Thomas Edward Lawrence. Seitse tarkuse sammast I. Tallinn: Athena, 1997C. S. Lewis. Lõvi, Nõid ja riidekapp. Tallinn: Pegasus, 2006
Carson McCullers. Süda on üksildane kütt. Tallinn: Varrak, 2007
Herman Melville. Moby Dick. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
Herman Melville. Moby-Dick or The whale. New York: Penguin Books, 1992
Александр Пушкин. Евгений Онегин. Москва: Художественная литература, 1974
Aleksander Puškin. Jevgeni Onegin. Tallinn: Eesti Raamat, 1967
J. K. Rowling. Harry Potter and the philosopher’s stone. London: Bloomsbury, 2000
J. K. Rowling. Harry Potter ja tarkade kivi. Tallinn: Varrak, 2005
Antoine de Saint-Exupéry. The little prince and Letter to hostage. London: Penguin Books, 2000
Antoine de Saint-Exupéry. Väike prints. Tallinn: Tänapäev, 2017
Jerome David Salinger. Kuristik Rukkis. Tallinn: Hea Lugu, 2013
Jerome David Salinger. The catcher in the rye. London: Penguin Books, 2010
W. G. Sebald. Saturni rõngad. Tartu: Atlex, 2011
William Shakespeare. Hamlet. New York: Dover, 1992
William Shakespeare. Hamlet. Tallinn: Hea Lugu, 2014
William Shakespeare. Macbeth. New York: Dover, 1993
William Shakespeare. Macbeth. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1929
William Shakespeare. Romeo and Juliet. New York: Dover, 1993
William Shakespeare. Romeo ja Julia. Tallinn: Tammeraamat, 2011
Murasaki Shikibu. The tale of Genji. New York: Penguin Books, 2006
John Steinbeck. The grapes of wrath. Moscow: Progress,1978
John Steinbeck. Vihakobarad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
Robert Louis Stevenson. Kidnapped. London: Penguin Books,1994
Robert Louis Stevenson. Röövitud. Catriona. Tallinn: Eesti Raamat, 1975
Альфред Теннисон. Волшебница Шалотт и другие стихотворения. Москва: Текст, 2007
Henry David Thoreau. Walden ehk elu metsas. Tallinn: Hortus Litterarum, 1994
Henry David Thoreau. Walden. Mount Vernon (N.Y.): Peter Pauper Press, 1966
Lev Tolstoi. Sõda ja rahu. III-IV. Tallinn: Varrak, 2016
Лев Николаевич Толстой. Война и мир. Том 4. Москва: Просвещение, 1981Pamela Lyndon Travers. Mary Poppins; Mary Poppins comes back. New York: Harcourt, Brace & World, 1963
Антон Павлович Чехов. Драматические произведения. Ленинград: Искусство, 1985
Anton Tšehhov. Jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1979
Edith Wharton. Rõõmukoda. Tallinn: Varrak, 2009
Edith Wharton. Süütuse aeg. Tallinn: Varrak, 1995
Edith Wharton. The age of innocence. New York: Macmillan; Toronto: Maxwell Macmillan Canada, 1993
Edith Wharton. The house of mirth. New York: New American Library, 1964

(nimekiri on kokku pandud Ilona Raamatuarmastuse blogi ja Goodreadsi listide põhjal)

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

 

Advertisements

Unustamatud 70-ndad

Lühiülevaade 1970-ndate sündmustest meil ja mujal.

Maailmas oli mitu suurt kriisikollet: sõda Vietnamis, rahutused Põhja-Iirimaal, konfliktid Lähis-Idas, Aafrikas jne. Euroopa Majandusühendusega liitumiseks alustati läbirääkimisi Suurbritannia, Taani, Norra ja Iirimaaga. 1971. a taastati telefoniside Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel, Šveitsis anti naistele hääletamisõigus… Eurovisiooni lauluvõistluse võidab 1974. a Abba. USA-s lastakse 1975. a müügile esimene personaalarvuti. Maailma Tervishoiuorganisatsioon teatab 1978. a, et rõuged on likvideeritud.

Nõukogude Liidus ammendusid 1970-ndatel tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tuntav. Kuldsete 60-ndate järellained olid tajutavad 1970-ndate aastate keskpaigani. 1. sept. 1970. a hakatakse ellu viima üldise keskhariduse nõuet. 1971. a alustati Lahemaa rahvuspargi rajamist, mis oli esimene omataoline NSV Liidus. 1972. a Tallinnas valmis hotell „Viru”.  Eesti Televisioon alustab värvussaadetega. Aavo Pikkuus võidab Montreaali olümpiamängudel ja Jaan Talts ning Jüri Tarmak Müncheni olümpiamängudel kulla. Nõukogude Liidu rahvuspoliitikaks kujunes forsseeritud venestamine. 1977. a alustati Lasnamäe ehitamist.

Võrreldes 1960-ndatega suurenes 1970-ndail aastail tunduvalt tarbimine, mis pidi hüvitama mõtte-, sõna- ja tegevusvabaduse vähendamist ning võõra rahva sissevedu. Kodudesse jõudsid televiisorid, külmutuskapid, sektsioonmööblid, hakati soetama autosid. Eriti märgatavalt paranes rahva elujärg maal. Elujärje paranemine tingis jälle kaupade defitsiidi tekkimise. Kujunes olukord, kus arvati, et kõik välismaine on parem. Maagilise tähenduse omasid sõnad „import” ja „tutvus”. Ajastut iseloomustasid ka soome saunade ehitamine ja saunapeod. Moodi tuli teksariietus. Kommunistliku propaganda üle ironiseeriti juba 1940-ndatest aastatest alates, kuid tõeliselt enam-vähem naeruväärseks muutus see 1970-ndatel.

Eesti tööstustoodang suurenes paljuski üleliiduliste tehaste arvel, mis toimisid ka migratsioonipumpadena ja mille toodang  läks üleliidulisse fondi. Suur osa põllumajandustoodangust veeti samuti välja. Kui linnainimesele tähendasid 1970-ndad lõppkokkuvõttes elu halvenemist ja tarbekaupade järjest süvenevat defitsiitsust, siis maal toimus areng veidi teisiti ja nimetatud kümnend kujunes Eesti kolhoosimajanduse õitseajaks. Kuulsaim kolhoos Eestis oli tõenäoliselt Kirovi- nimeline näidiskalurikolhoos, kuid tuntud olid ka Paide rajooni „Estonia”, Aravete ja „9. Mai” kolhoos. Sel ajastul paljud kolhoosid liitusid, kujunesid suurmajandid, kolhoosnike palgad tõusid. Lisaks tegeleti isikliku  aiamajandusega ja nii teeniski põllumees tihti rohkem kui linnainimene.

 

***

“See oli kümnend, mil sündisid hard rock, heavy metal, progressive rock, jazz rock, punk rock. Instrumentalistid mängisid pikki soolosid, stuudios salvestatud lood ei olnud enam kolmeminutilised, vaid tihtipeale isegi üle kümne minuti pikad, kontserdid kestsid paarikümne minuti asemel mitu tundi.” Andres Oja

“Need noored muusikud ei mõelnud, et nad teevad ajalugu. Aga just seda nad tegid. Pea olematutes tingimustes, pillidega, mida ükski endast lugupidav Lääne muusik poleks puutunudki. Lindistades Eesti kullavaramusse jäänud laule, teadmata, kas keegi neid kunagi kuuleb. Kuid enamik muusikuid ei meenuta neid aegu jubedusest õlgu väristades. Esinemiskeelu ohust ei hoolitud, entusiasmi oli nõnda palju, et sellega oleks võinud talve soojaks  kütta. Nad tegid muusikat, et olla vabad, kasvõi hetkekski, vabad, kuni muusika lõpeb. Muusika aga ei lõppenud ega lõpe eal.” Andres Oja “Tepeliini triumf. Eesti rock 1970. aastatel”

 

***

Saul Bellow — “”Tema kolp oli kandiline.” Kui tihti kohtame selliseid lauseid vana-aja raamatutes. Ning kui väheks on neid jäänud praegus-aja kirjanduses! Bellow selliseid lauseid ei pelga, tema loodud karakterid (kelle kaitseks ta oma Nobeli-kõnes nii uljalt üles astus) on nagu kaljusse raiutud monumendid, sealt ei kustuta neid tuul ega vihm või nende endi lopsakas kõne”. Toomas Raudam

Iris Murdoch — “Kui võrrelda sõnu mosaiigitükikestega, siis võib tõdeda – see  naine teab saladust, kuidas pisikildudest luua tervikut.” Alice Lessa

John Gardner — “Nii palju on küll igaühel koolitarkust keresse jäänud, et mäletada – meid sigitasid Cro-Magnoni mehed, neandertallased surid välja. Või notiti maha. Tore Ameerika mees John Gardner on oma raamatusse «Sügisvalgus» torganud imekauni arutluse sellest, kuidas paksukolbaline neandertallane kohtus vilka peeneluise kromanjooniga, kes ausa nuiavõitluse asemel, milles ta alla jäänuks, naabrimehe kerge odaga surnuks suskas. Nii lihtne see oligi.” Jüri Pino

Arthur Hailey — “Kes on lugenud Arthur Hailey raamatut «Rattad», on teada saanud, et autotööstus tõmbab tehnoloogilise progressi nagu magnetiga enda külge. Kui te soovite tutvuda eesrindlike lahendustega näiteks metallitöötlemises, keevituses, montaažis jne, vaadake autotööstust. Kui otsite disaini ehk tööstuskunsti parimaid šedöövreid, otsige neidki kõigepealt autotööstusest. Hailey arvates riisub autotööstus kõikidelt tehnoloogilistelt lahendustelt innovaatilise koore. Seega, soovides saada kiire ülevaate riigi tehnoloogilisest arengutasemest, külastage selle riigi autotehast. Kirjanikul on õigus, ehkki kirja pandud ameerikaliku aplombiga: tase, mida nõuab autotööstus, ületab teisi tööstusharusid.” Mati Feldman

Stephen King — “Kingi kohta võib öelda palju, kuid üks on kindel: tema teoseid on raske käest panna.” Marvel Riik

Jaan Kross — “Jaan Krossi «Keisri hull» on tähtis teos, omaaegse sisemise vastupanu verstapost.” Simon Prii

Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba mõtte ja rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate abil omandas vaim leidlikkust võimu tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud kättesaadavad sõna otseses mõttes massidele ja kirjandus kujundas oluliselt rahva hoiakuid, hoidis alal rahvuslikku mälu ja usku eestluse säilimisse. Suurtest tiraažidest hoolimata kujunes mõnigi tippteos defitsiitseks. Kirjanike roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40 haritlase allkirjastatud pöördumises toonase riigivõimu ja ajakirjanduse poole, mille sisuks mure omakeelse kultuuri säilimise pärast.

Ingrid Saare
Küllike Lutsar

Fotod Hille Õiglane

Marju Kõivupuu “Loomad eestlaste elus ja folklooris”

Marju Kõivupuu „Loomad eestlaste elus ja folklooris“ on juba neljas raamat kirjastuse „Tänapäev“ loodusraamatute sarjas „Looduse lood“. Raamat keskendub inimese ja loomade suhetel pärimuspõhisest vaatevinklist ning selle alusel on raamat ka peatükkideks liigendatud: vaatluse all on mets- ja veeloomad, kodu- ja lemmikloomad, ohtlikud loomad, mütoloogilised loomad ja loomad rahvameditsiinis, aga ka loomamatused.

Autor mõtiskleb selle üle, miks mõne looma kohta on suhteliselt rikkalikult rahvapärimust, teiste kohta aga õigupoolest suurt midagi. Selgub, et metsloomadest on kõige rohkem mainitud rahvapärimustes hunti, teisel kohal on karu, järgnevad mäger, jänes, siil ja rebane. Koduloomadest on kõige populaarsemad tegelased koer, kass, härg, hobune, lehm, lammas ja siga. Peatükis „Endeloomad“ on juttu mustast kassist, loomade ilmaennustusest, saame teada, kes on õnneloom laudas ja majas. On veel eraldi peatükid ohvriloomadest, loomadega seotud rahvameditsiinist ja lemmikloomadest.

Ühesõnaga — sisukas ja põnev raamat nii loodusesõbrale kui ka folkloorist huvitujale. Aastaste jooksul on Marju Kõivupuu ka varem kirjutanud huvitavaid raamatuid: „101 Eesti pühapaika“, „Eestlase eluring“, „Hinged puhkavad puudes“, „Igal hädal oma arst, igal tõvel oma rohi“ jt.

Valentina Brovina

Janis Jonevs “Jelgava 94”

Tagakaane tekst:

“Ministry – see oli fantastiline. Jesus Jones samamoodi, ja Sonic Youth, ja KMFDM, ja Psychopomps, nagu ka Temple of the Dog. Sellega olin abi saanud Kārliselt, mu klassivennalt esimesest klassist, siiani kombetu huligaan, kes oli mulle kord jalkas jalaga kõhtu virutanud. Nüüd olime millegipärast rääkima hakanud ja ta andis mulle, nagu oleksid need olnud narkootikumid, relv või keelatud kilpkonn, paar kassetti. Need oli tavaliselt kusagilt hankinud tema vend. Kārlis ütles, et nad olid vennaga Nirvanat kuulanud juba enne 1994. aasta 5. aprilli, kas te usute sellist juttu? Nirvana. See oli ikka maailma tipp. Tõsiselt, see oli isegi parem kui Cranberries, parem kui Dolores O’Riordani sügavad silmad.

****

Läti kirjaniku Janis Jonevsi (sündinud 1980) romaan “Jelgava ’94” viib lugeja 90ndatel Jelgava alternativkultuuri maailma, mis tiirleb heavy metal’i ümber. Autor kombineerib selle loo rääkimiseks ühe nooruki päevikuväljavõtted dokumentalistlikult täpsete katkenditega, mis kirjeldavad Läti teise iseseisvusaja algust. “Jelgava ’94” on 1990ndate generatsiooni portree, kes otsib iseenda identiteeti. See on puudutav lugu noorusest, kui kõik on kogu maailma vastu ja püüdlevad selle poole, et mitte saada “üheks neist”.

****

See tekst raamatu tagakaanel viib mõttele, et tegu on mingisuguse süvafilosoofilise ja taasiseseisvunud Läti 90ndate metal‘i subkultuuri analüüsiva käsitlusega. Sellisega, mis ühel tavalugejal ehk üle jõugi käib.

Aga ettekujutus on eksitav. Jonevs pakub üsna lihtsat, ausat ja ilustamata kirjeldust sellest, kuidas hakkab kujunema ühe Läti nooruki isiksus. Kuidas minategelane asub end defineerima läbi konkreetse muusikastiili, kuidas ta selleni hoopis teise stiili järgi jõuab, mismoodi teda mõjutab narkomaanist grungepioneeri Kurt Cobaini elutöö ja surm. Kuidas nooruk asub koos eakaaslastega avastama muusika, aga ka alkoholi ja tubaka kõditavat maailma.

Lugedes tekib teine pettekujutlus. Siinkirjutaja on autori eakaaslane, samuti 90ndatel muuhulgas Nirvana kaudu hevimuusikani jõudnu ja end noorukina läbi metal’i defineerinu. Samamoodi nagu minategelane suuruselt umbes Narva ja Pärnu vahele jäävas Jelgavas, avastas siinkirjutaja ühes Eesti linnas noorukina sõpradega napsu ning sigarettide mõnusid ja unistas pikkadest juustest, millega lava ees moššida. Nii tekkis küsimus: ehkki siinkirjutaja sai Jonevsiga vägagi meeldivalt ja nostalgiliselt samastuda (sisuliselt vist vaid alkoholimargid olid erinevad), siis kui palju selliseid 90ndatel metallmuusika taktis elanuid ikka on? Mida võiks “Jelgaval” olla öelda teistele, millega võiks teos neid kõnetada?

Ent kujutlus, nagu tegu olekski nostalgiapiibliga 1980. aastal sündinud omaaegsetele black- ja muumetallistidele hajub samuti kiiresti. Sest see on tõesti üks lugu identiteedi otsimisest, “puudutav lugu noorusest, kui kõik on kogu maailma vastu ja püüdlevad selle poole, et mitte saada “üheks neist””. Pole vahet, kas identiteedi osaks on biitlid, black metal, hip-hop, diskomuusika, dubstep või EDM – noorele inimesele on läbi aegade olnud enese identifitseerimise viisiks muusika, ükskõik, mis stiilis see ka poleks. Samamoodi mäss (“kõik kõigi vastu”) ning samamoodi sõdivad noored igal ajastul ja igas paigas üle maailma selle nimel, et “mitte saada üheks neist”.

Nagu Jonevs teose lõpus ilma liigselt keerutama mõista annab – ühel hetkel saame me kõik üheks neist. Aga tore on meenutada neid aegu, kui mugavuskonformism ei olnud meid veel raamidesse surunud. Eriti, kui sinu sünniaasta jääb 1980. kanti ning sulle ütleb midagi selline bändinimi nagu My Dying Bride. Aga näitab “Jelgava” edukus, on see vähemasti Lätis läinud korda igasugustele inimestele.

Autorist:

Janis Jonevs sündis 1980. aastal Lätis Jelgavas. Hariduse omandas Jelgava gümnaasiumis ja Läti kultuuriakadeemias. Jonevs töötab copywrighterina, 2002. aastast on ta teinud ka kriitiku, prantsuse keele tõlgi ning dramaturgi tööd. “Jelgava” on Jonevsi debüütromaan ning 2013. aastal sai sellest Lätis bestseller. 2014. aastal sai raamat Euroopa Liidu kirjandusauhinna ja romaani tõlked on ilmunud Prantsusmaal, Norras ja Sloveenias.

Janar Kotkas

 

 

 

 

 

 

 

Emma Straub „Moodsad armastajad“

Raamatu autor Emma Straub jutustab meile loo kahest New Yorgis, Brooklynis elavast perekonnast, kelle elu sisuks on laste tulevik, abielu kooshoidmine ja pingeline tööelu. Loo keskmes on Elizabeth, Zoe ja Andrew, kes on ülikooliaegsed bändikaaslased ja sõbrad. Nooruses lubas Elizabeth endale, et ei muutu kunagi selliseks nagu tema ema ja tolle sõbrad, kes käisid kõik sama juuksuri juures, samades poodides ja sõid õhtusöögiks samu asju. Andrew, kelle vanemad olid rikkad ja soovisid teda vormida, vihkas neid ja unistas ärajooksmisest, rongidele hüppamisest või Nepaali kolimisest. Kaunis ja vabameelne Zoe oli aga afroameeriklastest paari laps, tema vanemad olid teeninud oma kopsaka varanduse diskoduona. Nüüd on nad ise täiskasvanud, kellel on omakorda peaaegu täiskasvanud lapsed. Elus ei ole läinud vast päris nii, nagu nad lootsid, kuid siiski on põhjust olla rahul ja mis siis, kui nad pole enam nii õnnelikud kui varem. Kuid ka rahulikult kulgev elu võib tuua ootamatuid pöördeid. Nende kõigi ellu ilmub minevikust toonane bändikaaslane Lydia, kellest sai 1990ndate alguses täht, kuid kes lahkus elust narkootikumide tõttu. Lydia lühikeseks jäänud elust soovitakse vändata eluloofilmi, mis paljastaks nii mõnegi saladuse teiste bändiliikmete kohta…

Straubi romaanis segunevad elutarkus, läbinägelikkus, nooruse elevus ja keskea ootamatus. Autor laseb oma tegelastel end kaotada ja jälle leida ning nad väljuvad oma värskendavalt inimlikest katsumustest alati veidi vanemana, vahel veidi targemana, kuid ei lõpeta kunagi kasvamist.

Karmen Velitschinsky

* * *

Mõnikord võib raamatu lugemise ajendiks olla suht veidrad põhjused, selle raamatu puhul kõndisin ma raamatuvirnast mööda, vaatasin vilksamisi pealkirja ja lugesin välja, et “Moosised armastajad” — misasja? — aa, ikka “Moodsad armastajad”… (küllap on sissetegemiste hooaeg oma mõju avaldanud), aga painama jäi ja nii see raamat muga koju tuli.

Tegevus toimub New Yorgis, Brooklynis. Põhifookuses on kaks perekonda: perekond A (isa + ema + poeg) ja perekond B (ema + ema + tütar). Kirjeldus, milliste suhteämblikuvõrkudega keegi kuskilt seotud on, võtaks liig palju sõnu ning tõenäoliselt ei oleks huvilisel siis enam nii tore raamatut ennast lugeda, olgu vaid öeldud, et neid jagub, nii kaasaega kui minevikku. Raamatu teemad on tulevikulootused ja -kartused, minevikupaid ja -pained, eneseotsingud ja -leidmised, suhtesasipuntrad ja karjäärimured.

Pretensioonitu, aga mitte vilets raamat, ajaviiteraamatuks liig tõsine ja tõsiseks kirjanduseks liiga kerge, selline korralik keskmik, mille puhul erinevad lugejad saavad oma lugemismalle rakendada ja saavad pisut kauba peale ka. Ja, khmm, ma kujutan päris hästi ette, kuidas selle põhjal annaks filmi või koguni telesarja teha…

Tiina Sulg

Emma Straubi portree on pärit siit.

Reeli Reinaus „Mõõkade äss”

Hanna on kummaline, veidrate riietega, augustatud gooti tüdruk ühes Eestimaa kooli 12-ndas klassis. Ta kannatab paanikahoogude käes, pool aastat tagasi on temaga juhtunud veider ja seletamatu õnnetus. Ta kardab mõistust kaotada. Ta püüab meenutada. Tal on hirmuunenäod.

Olivia on tüdruk, keda tabab ühel ööl kõiksusetunnetus, ta teeb läbi sisemise muundumise, kogu maailm on tema ees lahti. Põhjus on imelihtne — ta on ühel peol märganud poissi, kelle nägemine pani tütarlapse südame pekslema, peopesad higistama ja silmapupillid suurenema. See tundmatu tumedate juuste ja ilusa naeratusega poiss!!

Seal kus on tüdrukud on kohal ka poisid. Jakob, kellele on silma jäänud veidra välimusega Hanna. Artur, kelle Olivia on välja valinud, et jõuda Joakimini. Joakim Lind ongi Olivia unelmate noormees, ainus, kes tüdruku jaoks midagi tähendab.

Selles põnevas loos astuvad lugeja ette veel Maria, Jan, Doris, Fred, Susan ja teised.

Kõigil selle raamatu määravatel tegelastel on mingi saladus, olemuse peidetud pool, varjatud tegutsemisajendid. Tundub, et keegi pole päriselt see, kellena näib. Saladused kuhjuvad, välja öeldakse ainult pool tõest, ülejäänut varjatakse. Kirjanik on lugeja jaoks varunud ootamatuid pöördeid veel raamatu lõpuski.

Lugege, tundke põnevust ja hingevärinaid!

Kohtumiseni raamatukogus!

Ädu Neemre

Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine”

Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine”

Tõeliselt hämmastav, et sõnadega on võimalik nii ilusaid maailmu luua.
See kõik on nii värviline, linnulaulu täis ja pärnaõieteelõhnaline.
Värviküllane värske tuulepuhang minu lugemis-elamustes.
Need on muinasjutud, mida aina uuesti tahaks üle lugeda.
Hea tuju garanteeritud!
Raamat on imeilusate illustratsioonidega tervik, jättes fantaasiale
ruumi, see kõik on väga hästi õnnesutunud.
Aasta lemmikraamat, vähemalt!
Aitäh nii suure elamuse eest!

Mari-Liis Rüütli

 

 

Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine”

Mehis Heinsaare lühijuttudes ja novellides on võluv see, et ta loob muinasjutulised olukorrad, asetab need konkreetsesse kohta ja äkki tekibki tuttav tunne, äratundmine paigast ja situatsioonist. Mängulisus on küll asja üks külg aga situatsioonid kannavad endas ikkagi olukordi reaalsest elust, mis panevad mõtlema, muigama – igatahes tekitavad mingi emotsiooni. Situatsiooni võimendus avab lihtsad elutõed. Eht-eestlaslikult KULGEVAD lood ei jäta ükskõikseks, vaid imbuvad lugejasse oma tuttavlikul, lihtsal moel. Emotsioonid, mis raamatust jäävad on meeldejäävad, veidi nukrameelsed, kuid helged. Raamatule annavad palju juurde Marge Nelgi erilised illustratsioonid.

Halliki Jürma

 

Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine”

Suurepärane jutustaja Heinsaar jutustab muhedal viisil maagilistest, lummavatest, ka hämaratest maailmadest; elust, kus kõik argine võib ootamatult pöörduda ning uute seaduste järgi edasi kulgeda, kus (argi)elu lõikub mütoloogiliste allhoovustega ning kõik see jätab lugejasse oma jälje ka peale raamatu sulgemist. Raamatut täiendavad Marge Nelgi meisterlikud ja maagilised illustratsioonid.

Kadri Rohi