Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2020 — Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” (Tänapäev).

Kristi Piiperi “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” koosneb kahest tosinast omaette loost, mille ühenduslüliks on Liisa ja tema pere. Lood, kus juttu näiteks jõuluvana ettevalmistustest, unematide muredest, usside parasiithaigustest ning paljust muust saavad humoorika, teravmeelse ja ootamatu lõpplahenduse. Raamatus on loole sobivalt veidi „karvased“ ning omanäolised pildid.

Eva Roos
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii esimees

Hannu Rajaniemi “Suvemaa”

Raamatu tutvustus kõlas üliväga põnevalt ja lugema kutsuvalt: “Kaotus kuulub minevikku. Mõrv on vanamoodne. Surm on alles algus”. Ka duelli, poeesia ja pisaratega algus tõotas pingelist lugu.

Raamatu tegevus toimub 1938. aastal, Franco sahmerdab Itaalias ja keegi Džugašvili, kes eelistab, et teda Staliniks kutsutaks, juhib tervet üleeuroopalist põrandaalust vasakpoolsete dissidentide võrgustikku, teda aga jahivad Nõukogude agendid. Britid toetavad Francot. Suur Lenin on surnud ja saanud osaks 1925. aastal loodud jumalast, riiki juhtivast tehisarust, millega ühinevad surematustatute hinged. Tehisaru on võimsam kui ükski tsaar, jälgib iga oma riigi kodanikku ja paljastab halastamatu tõhususega kõik agendid, kes sisse imbuda püüavad.

Suvemaa on hiljuti surnute metropol, mis on Briti impeeriumi osa. Sinna ei pääse siiski kõik surnud, vajalik on pilet. Hispaania vabariiklaste paradiis pole veel valmis ja nende surnud kaovad ära ja hajuvad, kui nad just fašistide piletit ei kasuta.

Maapealse briti luureteenistuse nimi on Talvekoda ja suhted teispoolse Suvekojaga sisaldavad ka rivaalitsemist ja omavahelist salatsemist, ehkki nad peaksid töötama kui impeeriumi parem ja vasak käsi.

Suvemaal on kõik ehitatud hingedest, õigemini luz-kividest, mis on hajuvatest hingedest järele jäävad teemantkõvad südamikud, need on pärit eelmisest tsivilisatsioonist. Eetertektid (ilus sõna!) on raamatu tähtsale tegelasele, Suvekoja agendile Peter Bloomile, vorminud härrasmehele sobiva viktoriaanliku elamu. Selle juures on aga nipp: kui Peter on liiga väsinud ja sügavalt magama jäänud (või langenud seisundisse, mis surnutel magamist asendab), leiab ta end hommikul piinakambritaolise ruumi külmalt kivipõrandalt, sest majal on vaja teada, kes ta peremees on. Pärast turgutava vim-i joomist seintele heidetud mõte paneb piinakambri “virvendama otsekui piinlikkusest õlgu kehitades” ja endist olekut taastama. Kui Peter oma mõtted metroos laokile laseb, saab kannatada ka tema enesepilt, ühel hetkel märkab ta end kinni hoidmas äranäritud küüntega poisikese käega.

Elavad pääsevad Suvemaale alles pärast surma, surnutel on aga erinevaid võimalusi elavate hulgas käimiseks, kehaga või ilma. Kõike saab ju rentida. Ja suhtlemiseks ei pea kohale tulema, võib ektofoniga helistada. Raamatu peategelase Talvekoja töötaja Rachel White’i ema teeb seda liigagi sageli. Lisaks on sealpoolsetel võimalik näha elavate hingi (õnneks küll mitte lugeda mõtteid) ja see võimaldab tal tütrele teha nii etteheiteid (su hing on sasipuntras ja okkaline nagu kibuvits) kui ettepanekuid, kumbki pole väga oodatud.

Dimensioonideülesest majandusest ma väga aru ei saanud, ega väga ei selgitatud ka, mainiti, et antidimensionistidest majandusteadlased kirjutasid ajalehtedes tihti, et iga järgnev põlvkond peab kandma oma õlgadel järjest kasvavat surnute püramiidi (ka Racheli sissetulekust läks osa emale), kuid Racheli arvates oli eeterlikule tehnoloogiale nii palju rakendust, et mõnel erialal hakkasid surnud elavatest olulisemaks muutuma, näiteks luureteenistuses.

Ühesõnaga, sellises taustsüsteemis läheb lahti suur mäng salaagentide, topeltagentide ja vist ka kolmekordsete agentidega, mul läks vahepeal natuke sassi. Ma vist polnud piisavalt tähelepanelik ja tegelikult ma pole spioonilugusid kunagi eriti armastanud. Juba selle meeles pidamine, kes on elus ja kes surnud, nõudis teatud pingutust. Sõjapidamisviisid sisaldavad peale tavapäraste relvade erinevaid ekto-asju ja veteranide hädad, näiteks Racheli abikaasa Joe omad, annavad välja korraliku õuduka mõõdu.

Selle raamatu plussid on kindlasti originaalne idee ja hästi välja mõeldud maailmad, ma olen kindel, et mõtlen neile veel tihti pärast lugemist. Kujutlege korraks, et surmal pole mingit tähtsust – tervise eest hoolitsemisel pole mõtet, sõda ei ole põhjust karta, põlvkonnavahetusega on nagu on. Kui sõber sureb, on soovitatav helistamisega oodata päikeseloojanguni. Selline elukorraldus on midagi hoopis muud kui primitiivse meediumi abil kallite kadunukeste käekäigu järgi pärimine. Aga miinus minu jaoks on miski, millele ma ei oska õieti näppu peale panna. Võib-olla ma saaksin teist korda lugedes paremini aru, milles häda, aga kuivõrd meil siin tuleb ühe elueaga läbi ajada, ei raatsi ma seda kulutada. Võib-olla mõnevõrra on asi selles, et mulle tõesti ei meeldi spioonilood, aga see pole ainult see. Ma arvan, et lühidalt öeldes meeldis see raamat mulle enne lugemist ja pärast lugemist rohkem kui lugemise ajal.

Raamat on varustatud Joel Jansi järelsõnaga, millest saab ülevaate autori elust ja loomingust, oluline on see, et tegemist on ulmet kirjutava teadlasega – Hannu Rajaniemi on füüsik, kes praegu juhib Californias idufirmat, mis kasutab vähiravimite arendamisel sünteetilist bioloogiat ja tehismõistust. Ta kirjutab inglise keeles, ja arvestades, et see pole ta emakeel, on ta saavutanud märkimisväärse edu angloameerika ulmeruumis. Nii teadlase kui kirjanikuna on ta leidnud inspiratsiooni Jules Verne`i teostest.

Varem on Rajaniemi avaldanud veel paar jutukogu ja väga ehmatavalt füüsikaliste pealkirjadega triloogia, mis algab “Kvantvargaga” ja mille idee tekkis tal mõttemängust, kuidas saaks (tema lemmik) härrasvaras Arsène Lupin hakkama maailmas, kus varastada pole mõtet, sest kõike saab kopeerida. See triloogia on paraku saadaval vaid Tallinna keskraamatukogus.

Kaja Kleimann

Tuul Sepp “Allikahaldjas”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2020 — Tuul Sepp “Allikahaldjas” (Varrak)

Tuul Sepa “Allikahaldjas” on kaunite illustratsioonidega eesti mütoloogia-aineline raamat õe ja venna suvevaheajast vanaema-vanaisa juures. Suvi, mis vanaema käe all pidi tulema õpetlik ja igav, osutub oodatust hoopis erinevaks, sest lapsed avavad Unustustemaailma värava ning peavad aitama Allikahaldjal kinni püüda unustuse hõlmast pärismaailma põgenenud müütilisi elukaid. Meeldejäävate tegelaste kaudu on raamatusse lisatud hulgaliselt huvitavaid fakte, mis annavad loole tummi ja tihedust.

Eva Roos
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii esimees

E-raamatukogud — ELLU, OverDrive ja RBdigital

Kasuta kodus aega nutikalt ja loe!

Üleriigilise eriolukorraga seoses avas Tallinna Keskraamatukogu 18. märtsil oma e-raamatukogud kõigile Eesti elanikele. E-raamatukogusid saavad kasutada ka need, kes elavad välismaal või on sinna viiruse tõttu lõksu jäänud.

Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU pakub raamatukogu lugejatele võimalust lugeda kaasaegseid eestikeelseid e-raamatuid kodumaiste ja välisautorite sulest. ELLU on kohandatud vaegnägijale, nt saab ELLUt kasutada ekraanilugejaga.

E-raamatukogu ELLU sobib kasutamiseks arvutite, tahvelarvutite ja nutitelefonidega, mille brauser toetab HTML5 ja millel on JavaScript sisse lülitatud. ELLU lugemiskeskkonnas on hea valik taustavärve ja kirjatüüpe, mis on silmasõbralikud ja toetavad pikemaajalist lugemist.

ELLU kasutajatel on lisaks autorite jälgimisele võimalus koostada soovinimekiri huvipakkuvatest e-raamatutest. Kõikidel e-raamatutel on eelvaade, mis laseb e-raamatuga tutvuda enne laenamist. Välja laenatud e-raamatutele on võimalik end lisada teavitusnimekirja.

Lisaks ELLUle saavad keskraamatukogu lugejad tasuta kasutada ka e-raamatukogusid OverDrive ja RBdigital.

E-raamatukogu OverDrive sisaldab inglis- ja venekeelseid e-raamatuid ning audioraamatuid. Raamatuid saab lugeda või kuulata arvutis ning erinevates nutiseadmetes kas veebilehitseja või äpi kaudu, samuti laadida e-lugeritesse.

E-raamatukogust RBdigital saab laenata ja lugeda e-ajakirju inglise, vene ja hiina keeles. Valikus on käsitöö- ja kodukujundus-, samuti hobidega (fotograafia, tehnika jms) seotud ajakirju. Lugeda saab näiteks ajakirju Newsweek, All About History, Backpacker ja Health & Fitness. Laste- ja noorteajakirjadele valikus on näiteks e-ajakirjad Minecraft World Magazine, How It Works ja Storytime. Artiklitest saab teha väljatrükke. Korraga laenatud e-ajakirjade arv ega nende kontol hoidmise aeg ei ole piiratud. E-ajakirju saab lugeda nii veebilehitsejas kui seadmesse installeeritud RBdigitali rakenduses.

E-raamatukogude kasutamiseks registreeri ennast Tallinna Keskraamatukogu lugejaks siin.

E-raamatukogudesse OverDrive ja ELLU on sisselogimisel on kasutajatunnusteks isikukood ja Minu ESTERi salasõna. RBdigitali kasutajakonto saavad luua keskraamatukogu lugejad isikukoodi alusel. Rohkem infot e-raamatukogude kohta leiab Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt.

Soovitame vaadata ka lugemissoovitusi Tallinna Keskraamatukogu kirjandusblogist “Lugemiselamused”. Blogi lugeja leiab paljude tutvustatud raamatute juures soovitusi selliste raamatute kohta, mis on olemas ka meie e-raamatukogudes. Lugemiselamuste blogist viivad viidad ka erilehtedele: laste- ja noortekirjandusele pühendatud “Loe mind”,  ingliskeelne “Joy of Reading” ning venekeelne “Читаем, пишем, обсуждаем”.

Kuna nõudlus e-raamatute järele on kasvanud, siis hangib Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute litsentse jooksvalt juurde tavalisest suuremal hulgal. E-raamatute hankimist on lubanud erakorraliselt toetada nii Tallinna Linnavalitsus kui Kultuuriministeerium. Kõik lugejad, kes soovivad, et e-raamatukogudes oleks laiem valik raamatuid, on oodatud tegema annetusi. Infot annetuse tegemise kohta saab Keskraamatukogu veebilehelt. Raamatukogule annetajad toetavad ühtlasi Eesti kirjastajaid, kelle väljaantud eestikeelseid e-raamatuid ELLUsse ostetakse.

E-raamatukogud on alati avatud ja viivisevabad! Püsi kodus ja tähista digikultuuriaastat e-raamatut lugedes!

Andrea Ruud
Tallinna Keskraamatukogu

Jaanus Vaiksoo “King nr 39”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2020 — Jaanus Vaiksoo “King nr 39” (Ärkel)

Jaanus Vaiksoo “King nr 39” algab päeval, mil 5. klassi poiss Paul Viies magab sisse ja teeb koolist poppi. See juhuslik sündmus toob Pauli ellu uusi värvikaid tuttavaid ja sõpru: salapärase Kingamehe, kes ostab alati ainult ühesuguseid nr 39 kingi, kingapoe ilusa müüjanna Jekateriina, muheda üksikisa Arturi ja tema tütre Minna Riinu. Lugu on kaasakiskuvalt ja omanäoliselt kirjutatud, ning Kingamehe müsteerium kruvib põnevust kuni lõpuni välja.

Eva Roos
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii esimees

Fredrik Backman „Britt-Marie oli siin“

Britt-Marie on kuuekümne kolme aastane naine, kes on terve elu tegelenud kodu korrashoiuga ja elanud ainult oma mehele. Ühel hetkel saab see läbi ja Britt-Marie avastab end täiesti teistsugusest olukorrast – ta leiab töökoha majanduskriisist räsitud väikelinnas.

Raamat on kirjutatud mõnusa huumori ja irooniaga, kuid selles puudub üleolek. Backman oskab tegelasi kirjeldada empaatiaga, mis paneb neile kaasa elama. Võib ju naerda Britt-Marie paindumatu korraarmastuse üle, sest mida arvata inimesest, kes annab hinnanguid selle põhjal, kui korras on kellegi söögiriistasahtel? Selline karakter võiks mõjuda naeruväärselt, kui autor ei kirjutaks temast viisil, mis ta lugeja jaoks sümpaatseks muudab. Ja kas ei ole meil kõigil omad kiiksud? Britt-Marie korraliku koduperenaise fassaadi taga peitub tugevus, mida esmapilgul oodata ei oskaks.

Tegemist on südamliku raamatuga. Saab naerda inimloomuse üle, saab ennast ja teisi ära tunda. Näeme, kuidas aastakümnetepikkused harjumused inimesega kaasas käivad. Joonistub välja, kui oluline on inimesele olla kellegi jaoks vajalik, et teised teda märkaks. Loo arenedes kujunevad ootamatud sõprussuhted Britt-Marie ja temast väga erinevate inimeste vahel. Raske olukord ühendab ning kõik raamatu tegelased on omamoodi raskes olukorras. Seal on napsilembene Keegi, kes peab linna ainukest pood-postkontor-pitsabaar-autoremonditöökoda, räpakad lapsed ja habemikud mehed, kelle elu ainukeseks rõõmuks on jäänud jalgpall. Kuid linna ainuke jalgpalliväljak on suletud… Jalgpall on raamatus üldse väga olulisel kohal, kuid spordikauge lugeja ei peaks laskma end sellest heidutada. Ka Britt-Mariele ei meeldinud alguses jalgpall.

Doris D. Orr

David Koepp “Külmkamber”

Tundub, et oli mingi veider kokkusattumus tarbida enne meie praegust väga ebatavalist ja kriitilist eluolu (tänu koroonale), filme ja kirjandust, mille läbivaks teemaks on viirus, bakterid, seened — kõik, mis vajavad oma tegevuseks elavat hinge, soovitavalt ikka inimest.

Külmkamber” on vägagi, võiks öelda, et muhe „teaduspõnevik”. Samas on väga raske kirjeldada raamatut sõnaga „muhe”, kui peategelane külvab enda ümber võimalikult ohtralt paanikat ja segadust. Aga kui see peategelane on mõtlev ja arenev seen?!

Kõik tundub realistlik ja ebamugavalt usutav seni, kuni üks kosmosest pärit seene-eos hakkab muutuma juba targemaks kui inimene. Areneb märgatavalt kiiresti ja suunab inimolendeid oma tahtmist mööda, talle kasulikus suunas…

Peategelasi on siinses raamatus siiski veidi rohkem kui märatsev parasiit. Inimlikumad neist on pidevalt jamadesse sattuv endine vang ja nutikas üksikema.

Kõige kriitilisemal hetkel nende teed ristuvad, nimelt juhtuvad nad olema kolleegid, kellel tuleb koos maailma päästa. Appi tõttab ka juba elusügisesse jõudnud endine bioterrori osakonna spetsialist Roberto Diaz – sealjuures kõigi oma vana mehe hädadega.

„Külmkamber” on väga hea ajatäide, voolab käes kiirelt ja pakub, oma peategelase muigama paneva nutikuse kiuste, mõnusat põnevust lõpuni välja. Pealegi, tegu on romaani, mitte aimekirjandusega – seega: kes saab takistada kirjanduslikku seent mõtlemast?

David Koepp on sündinud 9. juunil 1963 USAs Wisconsinis. Tal on naine Melissa ja neli last. David on tuntud ameerika stsenarist ja filmirežissöör, kelle populaarseimateks töödeks „Jurassic Park”, „Ämblikmees” ja „Paanikatuba”. Vaata autori kohta lisa Wikist ja IMDBst.

Triin Võsoberg

Pilt pärineb siit.