Eda Ahi “Maailma avastamine”

Eda Ahi esimesed luulekogud said kriitikutelt valdavalt kestvaid kiiduavaldusi, ma veidi proovisin neid kogusid lugeda, aga kuna mul see silm, mis riimluulet loeb, on valdavalt selline hägune ja laseb üsna valitult infot ajju, siis päriselt ma neid ei lugenud. “Maailma avastamine” on üsna pikalt juba lugejatele kättesaadav olnud, aga kriitikutelt ei piiksugi. No miks ometi? Lugejatele näib see kogu meeldivat. Meeldis mulle ka. Päris mitme kandi pealt. Eda Ahi kirjutab siin luulekogus emaksolemise kogemusest. Ju see pealtnäha nii tavaline teema ongi vist kriitikud eemale peletanud. Lugejana nautisin seda, kuidas igituttavad situatsioonid on igavesti värsked ja avastamist väärt, kuidas Ahi vahetab vaatepunkte ja jutustajahäält, kuidas ta suudab sünteesida ninnunännu ja reaalprobleemid nii, et see ei lähe lamedaks, olgu, mõni värss võib-olla kõlgub piiri peal, aga päris üle piiri mu meelest ei jõuta, vastukaaluks on kõrvalt võtta mõni eriti vahva leid. Mu meelest on siin kogus värsitehnikaga rohkem ja lõbusamalt mängimist kui ma varasemast mäletan. Ja kuigi luulekogu põhiteema on lapse maailma avastamine, siis seoseid varemloodud kirjandusega on siin kogus ka täitsa toredalt, mul näiteks oli väga hea meel, et mul Jaan Krossi “Maailma avastamine” eelnevalt loetud oli. Ja vahelduseks oli täitsa kena oma põhitoonilt optimistlikku ja elujaatavat luulekogu lugeda :)

Luulenäiteid.

Tiina Sulg

Victoria Dowd „Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas”

Victoria Dowd „Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas” Eesti Raamat 2021, tlk Piret Lemetti. 281 lk

Eraldatud maamõisasse tulevad nädalalõppu veetma kuus naist ja üks koer. Viis naist on raamatuklubi liikmed, raamatu minajutustajaks on klubiliikme 25-aastane tütar, kes klubisse ei kuulu, kuid mingil ähmasel, meile selgitamata põhjusel kaasas on ja ema sõnul ta aasta ainukese vaba nädalavahetuse ära rikub. Raamatuklubi peab eelmainitud tütar küll pigem joomisklubiks ja leiab, et suurem osa keskklassi tualettruumis leiduvatest ajakirjadest pakub suuremat väljakutset kui selle klubi lugemisnimekiri.

Kohapeal võõrustab neid kõike muud kui ingellik perekond Angel.

Nagu tõelisele eraldatud maamaja müsteeriumile kohane, hakkab sadama lund ja välismaailm saab mitmeks päevaks ära lõigatud. Mobiililevi pole nagunii kunagi olnud. Laipu muudkui lisandub ja uurida saavad juhtumit ainult kohalviibivad isikud, kelle seast üks peab olema mõrvar. Või on neid siiski mitu? Kes on järgmine ohver ja kellega koos võib end turvaliselt tunda? „Hirm on suur võrdsustaja”.

Kolleeg ütles selle raamatu kohta: „No ma ei tea… kirjutatud on ju iseenesest kenasti, aga ükski tegelane ei ole sümpaatne, isegi mitte koer!” Ma olen varem selliseid raamatuid kohanud ja selline lahendus pole tavaliselt mullegi meelepärane, aga seekord ei seganud see mind üldse!

Lugesin raamatu läbi ja mulle meeldis lausa niipalju, et end soovitust kirjutama asutada. Viimasel ajal ilmub nii palju krimikirjandust, mida olen jõudumööda jälginud, sh ka lugenud, et vahel mõtlen, et tuleks endale mõneks ajaks keeld kehtestada – umbes nagu hasartmänguritele kasiinosse pääs. Lõppude lõpuks peab ju jääma aega ka muude raamatute jaoks! Enamus neist ei jää kuigi kauaks meelde, isegi kui lugedes on põnevus suur. Peab olema midagi, mis eristab. Selle raamatu puhul vist on olulisim stiil, mis ei tähenda samas, et põnevust pole. Minajutustaja Ursula (mis pole tema päris nimi) on sarkastiline kõigi suhtes, keda kirjeldab, kuid kardetavasti on ta ka täpne. Tema emast: „”Teate, ma ei maksa selle eest, et…” Need sõnad pudenevad ema suust niivõrd korrapäraselt, et tuleks tema vapile kirjutada. Kindlasti graveeritakse need ta hauakivile. Kuigi mu terapeudi sõnul ei tohiks ma sellele kujutluspildile keskendumisega liiale minna.” /…/ „Ema ei vaevu kunagi kuulama, kui näeb võimalust rääkida”. Ema sõbranna Netu moto või hauakiri võiks olla „Mina ei tea absoluutselt mitte midagi!” Ja see on ka koht, kus Ursula end korrale kutsub: „ma peaksin tõepoolest vähem selle peale mõtlema, mida ühe või teise hauakivile võiks kirjutada”. Olustiku ja õhustiku kirjeldused on aga hoopis teises, kuid veelgi nauditavamas stiilis kirja pandud. „Päeva pisted harutati aegamisi lahti ja ümber aja keerdus pimeduse pikk lint”. /…/ „ Näis, nagu lakkaks lumelang enne maapinnale jõudmist ning kõik tarduks sellesse haprasse hetke. Me kõik jääksime lumekuuli lõksu – ja kõige kildudeks purustamiseks piisaks ühest müksust.”

Minu jaoks on alati oluline ka see, kas ja kui palju ma mõtlen raamatu peale pärast viimase lehekülje lõpetamist ja kas olen midagi uut teada saanud. Mõni päev pärast raamatu lõpetamist avastasin end selle peale mõtlemast seoses nii sageli räägitud „lahtilaskmise” teemaga. Mitmete raamatu tegelaste kohta võib öelda, et nende suurimaks probleemiks on minevikku kinni jäämine, mis nende elu lausa mürgitab, vahet pole, kas kinni hoitakse inimestest, asjadest või nende mälestusest.

Ja uus teadmine, mille sain – kohtasin esmakordselt mõistet Bechdeli test, mille kohta googeldades sain teada, et see küsib, kas teoses (raamatus, filmis) on 1) vähemalt kaks naist, 2) kes räägivad omavahel ja 3) räägivad millestki muust kui meestest. Mõnikord lisatakse nõue, et kahele naisele tuleb nimi anda. Merriam-Websteri andmetel tutvustas testi ameerika kunstnik Alison Bechdel oma 1985. aasta koomiksis, aga testi ennast kasutati teadaolevalt esimest korda 2007. aastal. Kunstnik ise ütles selle kohta „it’s a bit of fun”. Aga uskumatult paljud teosed seda testi ei läbi. Ma pean ütlema, et polnud sellele kunagi varem mõelnud.

Kaja Kleimann

Vegan elustiil

Vegan elustiil: väike teeviit tervislikuma toidulaua poole läbi taimsete valikute, aidates kaasa loomade heaolule ja planeedi jätkusuutlikkusele.

Kas oled end vahel tabanud mõttelt: mida saaksin mina, üksikisik, teha planeedi, loomade või/ja oma tervise heaks, mis oleks ka jätkusuutlik? Kõnetab sind sellisel juhul ehk sõna „vegan”?

Veganiks hakkamisel võib olla palju põhjuseid. Sageli kasvab otsus veganiks hakata välja kaastundest loomade vastu ja muutub eetiliseks veendumuseks. Samuti võivad olulist rolli mängida mure keskkonna ja kliimasoojenemise pärast või soov vältida loomse toidu liigse tarbimisega kaasnevaid haigusi ning saada osa vegantoitumise positiivsetest mõjudest tervisele.

  • Eetilised põhjused
    Eetilistel põhjustel veganiks hakkajad leiavad, et loomad on võimelised tundma emotsioone ja valu ning seega põhjustab loomade toiduks, kehakateteks ja meelelahutuseks kasutamine neile kannatusi, mida eetilised veganid vältida tahavad.
  • Tervislikud põhjused
    Tervislikel põhjustel veganiks hakkajad leiavad, et taimne toitumine avaldab nende tervisele positiivset mõju.
  • Keskkonnaalased põhjused
    Veganiks hakkamise üheks ajendiks võib olla ka teadmine, et farmiloomade pidamine avaldab keskkonnale negatiivset mõju. Loobudes loomsete ainete tarbimisest püütakse keskkonnasaastet vähendada.

Väike valik asjakohast kirjandust, millega soovitaksin teha tutvust

Teada saamaks, kes on vegan, miks on vegan ja teistele KKK-küsimustele vastuseid andvad teosed:

Neile, kel rohkem kannatlikku meelt ja soov jälgida pikemaid protsesse:

… Ja kokaraamatuid seinast seina: pidulauale, pühadeks, igapäevakseks ja lõbusamateks hetkedeks. Pole ka unustatud väikelapsi.

Minu isiklikuks ja suurimaks lemmikuks (olles juba suurte laste lapsevanem :) )

Tooksin kindlasti esile ka meie ainsa kodumaise ja 100% veganitele suunatud ajakirja:

Huvilistel tasub üle vaadata ka Eesti Vegan Seltsi lehekülg ja Wikipedia leht.

Valik pilte näituselt:

Triin Võsoberg

Karah Sutton “A Wolf for a Spell”

Ma olen igasuguseid muinasjuttude ümberjutustamisi ikka omajagu lugenud (ja enamalt jaolt on need mulle meeldinud), aga see oli midagi erilist. 

See raamat on üsna rahvusvaheline: autor Karah Sutton jagab end Ameerika ja Uus-Meremaa vahel, illustraator Pauliina Hannuniemi on pärit Soomest ning muinasjuttude algupära on Venemaalt.

See, et muinasjuttude algupära on Venemaalt, on juba esimene asi, mis muudab selle raamatu eripäraseks. Kohtume halli hundiga (siin jutus on tal nimks Zima), nõid Baba Yagaga (koos oma kanajalgadel tarekesega), loos on koguni kaks orvutüdrukut (Nadya ja Katerina), on olemas Ivan ja tsaar ja tulilind. Taustal külarahvas ja metsaelanikud. Mis mulle hullupööra meeldis, oli meeldetuletus, et paljud tegelased vene muinasjuttudes pole üheselt halvad või head, vaid käituvad nii, nagu nad hetkel paremaks peavad. Ka mets ei ole halb või hea, vaid ta lihtsalt on ja temas on nii ande kui lõkse. Teine väga armas liin, küll natuke ninnunännu, aga siia juttu hästi sobivalt, oli hundi kohanemine inimestega. See teise saabastesse astumine oli ootamatu ja huvitav. Oluline on ka see, et igale tegelasele oli juurde kirjutatud oma minevik ja motiivid ja neid avatakse tasapisi loo käigus ja nõnda, et see ei muutu koormavaks, vaid autor asetab lihtsalt pusletüki või paar õiges kohas suurema pildi mõistmiseks lauale. Vene muinasjuttude hõngust oli minu meelest väga hästi edasi antud ning muudatused nutikad ja sobivad ning täiesti oma isikupärase joonega.

Määratletud on see küll lasteraamatuna, aga mu meelest sobib igale vanusele.

Tiina Sulg

Lindest Lindepuuni. Poola kirjanduse tõlkijad. 2. osa. Hendrik Lindepuu

Hendrik Lindepuu tõlked poola keelest

Luule

 

Dąbrowski, Tadeusz
Te Deum : luuletusi aastaist 1998-2015 .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2015 .- 126 lk.

Herbert, Zbigniew
Valitud luuletused .- Laiuse : H. Lindepuu, 2008 .- 316 lk.

Krynicki, Ryszard
Keda ei ole : valik luulet .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .- 117 lk.

Miłosz, Czesław
Valitud luuletused .- Tartu : H. Lindepuu, 2013 .- 448 lk.

Różewicz, Tadeusz
Alati fragment  .- Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007 .- 104 lk.

Różewicz, Tadeusz
Valitud luuletused .- Tartu : H. Lindepuu, 2009 .- 320 lk.

Szymborska, Wisława
Herakleitose jões : valitud luuletused  .- Tartu : H. Lindepuu, 2012 .- 232 lk.

Szymborska, Wisława
Oma aja lapsed .- Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2008 .- 92 lk.

Świetlicki, Marcin
Profaani laulud .- Tartu : H. Lindepuu, 2009 .- 137 lk.

Świrszczyńska, Anna
Ma ehitasin barrikaadi : valik luulet .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019 .- 187 lk.

Zagajewski, Adam
Hüvastijätt .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2021 .- 72 lk.

Zagajewski, Adam
Valitud luuletused .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2010 .- 324 lk.

Proosa

 

Gombrowicz, Witold
Ferdydurke .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .- 294 lk.

Gombrowicz, Witold
Neitsilikkus ja teisi jutte .- Tallinn : Kultuurileht, 2015 .-  119 lk.

Hłasko, Marek
Kaunid kahekümneaastased .- Tartu : Hendrik Lindepuu, 2016 .- 479 lk.

Krajewski, Marek
Katk Breslaus .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .-  259 lk.

Lem, Stanisław
Ijon Tichy kosmoserändude päevikud ; Ijon Tichy mälestused [koos Olev Jõe ja Jaan Kaplinskiga] .- Tallinn : Vagabund, 2003 .-  172 lk.

Miłosz, Czesław
Teeäärne koerake .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2011 .- 223 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. 1, Proosa 1951-1974 .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2016 .-319 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. IV, Proosa 1975-1993 .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018 .- 278 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. V, Vested .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2018 .- 264 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. VI, Varia. Autobiograafia “Baltazar” .- Halliste :
Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019 .- 246 lk.

Nowicka, Bronka
Anda kivile süüa .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2017 .- 52 lk.

Pilch, Jerzy
Kange ingli tiiva all .- Tallinn : Perioodika, 2004 .- 136 lk.

Pilch, Jerzy
Muud mõnud .- Tallinn : Perioodika, 2001 .- 104 lk.

Rejmer, Margo
Bukarest. Tolm ja veri .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2016 .- 175 lk.

Schulz, Bruno
Kaneelipoed .- Tallinn : Kultuurileht, 2014 .- 104 lk.

Schulz, Bruno
Liivakella sanatoorium .- Tallinn : Kultuurileht, 2019 .- 167 lk.

Szabłowski, Witold
Mõrtsukas aprikooside linnast : reportaažid Türgist .- Tartu : H. Lindepuu, 2015 .- 176 lk.

Szczygieł, Mariusz
Gottland .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2014 .- 199 lk.

Świetlicki, Marcin
Kaksteist .- Tartu : H. Lindepuu, 2009 .- 221 lk.

Swietlicki, Marcin
Kolmteist .- Tartu, Laiuse : H. Lindepuu, 2010 .- 239 lk.

Świetlicki, Marcin
Üksteist .- Tartu : H. Lindepuu, 2011 .- 219 lk.

Tokarczuk, Olga
Aja oma atra läbi koolnute kontide .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2020 .- 237 lk.

Tokarczuk, Olga
Algus ja teised ajad : romaan .- Tartu : H. Lindepuu, 2012, 2019 .- 203 lk.

Tokarczuk, Olga
Maailma kõige inetum naisterahvas : jutustused .- Tallinn : Kultuurileht, 2005 .-  72 lk.

Tokarczuk, Olga
Päeva maja, öö maja .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2013 .- 238 lk.

Tokarczuk, Olga
Rändajad .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2021 .- 320 lk.

Näidendid

 

Głowacki, Janusz
Fortinbras jõi end täis ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu ja Jauker Grupp, 2006 .- 170 lk.

Gombrowicz, Witold
Laulatus ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu, 2004 .- 208 lk.

Mrożek, Sławomir
Pidu ja teisi näidendeid .-  Laiuse : H. Lindepuu, 2005 .- 156 lk.

Mrożek, Sławomir
Suvepäev ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu, 2003 .- 213 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. II. Näidendid 1958-1974 .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2017 .- 460 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. III. Näidendid 1975-2000 .- Halliste : Hendrik Lindepuu,
2017 .- 478 lk.

Różewicz, Tadeusz
Valge abielu ja teisi näidendeid .- Laiuse :  H. Lindepuu ja Jauker Grupp, 2006 .- 162 lk.

Schaeffer, Boguslaw
Proovid ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu, 2003 .- 209 lk.

Teater | näidendid : valik poola ja ungari näidendeid [koos Lauri Eesmaa ja Reet Klettenbergiga].- Tallinn : Eesti Teatri Agentuur, 2014 .- 407 lk.

Witkiewicz, Stanislaw Ignacy
Hullumeelne ja nunn : 14 pöörast näidendit .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2015 .- 560 lk.

Witkiewicz, Stanislaw Ignacy
Näidendid .- Tallinn : Eesti Draamateater, 1997 .- 288 lk.

Erialakirjandus

 

Goerke, Natasza
Seal .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018 .-128 lk.

Gombrowicz, Witold
Päevaraamat ; [Poeetide vastu : essee] .- Tallinn : Vagabund, 1998 .- 383 lk.

Grotowski, Jerzy
Tekstid aastatest 1965-1969 .- Tallinn : Eesti Teatriliit, 2002 .- 263 lk.

Herling-Grudziński, Gustaw
Teine maailm : sovetivangi märkmeid .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019 .- 280 lk.

Kołakowski, Leszek
Mida küsivad meilt suured filosoofid .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012 .- 285 lk.

Kołakowski, Leszek
Miniloengud maksiprobleemidest .- Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007, 2019 .- 322 lk.

Kołakowski, Leszek
Müüdi kohalolu : esseed tsivilisatsioonist ja kultuurist .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .- 280 lk.

Kołakowski, Leszek
Naeruvääristatud Jeesus : kaksteist esseed .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2017 .- 202 lk.

Kołakowski, Leszek
Revolutsioon kui ilus haigus : arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast – aga mitte ainult .- Tartu : H. Lindepuu, 2014 .- 379 lk.

Korczak, Janusz
Kuidas armastada last : laps perekonnas .- Halliste : Hendrik Lindepuu
Kirjastus, 2016 .- 125 lk.

Miłosz, Czesław
Jahimehe aasta .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018 .- 349 lk.

Miłosz, Czesław
Miłoszi ABC .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2011 .- 305 lk.

Miłosz, Czesław
Sünnimaa Euroopa .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012.-  272 lk.

Miłosz, Czesław
Ulro maa .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2021 .- 252 lk.

Miłosz, Czesław
Vangistatud mõistus : esseed .- Tallinn : Perioodika, 1999 .-  208 lk.

Semil, Małgorzata
Tänapäeva teatri leksikon .- Tallinn : SE&JS, 1996 .- 421 lk.

Lasteraamatud

 

Lem, Stanisław
Robotite muinasjutud .- Saue : Päike ja Pilv, 2021 .-  272 lk.

Ryrych, Katarzyna
Takjaväli .- Saue : Päike ja Pilv, 2021 .- 121 lk.

Wechterowicz, Przemysław
Kallista mind! .- Saue : Päike ja Pilv, 2018 .- 40 lk.

Wechterowicz, Przemysław
Muna või kana? .- Saue : Päike ja Pilv, 2018 .- 32 lk.

 

Omalooming

 

Lindepuu, Hendrik
Ei haise ega lõhna : luuletused .- Laiuse : H. Lindepuu, 2002 .- 49 lk.

Lindepuu, Hendrik
Haisevad ja lõhnavad ; Memmed ja taadid ; Slavoween : kolm teatriteksti .-  Laiuse : H. Lindepuu, 2002 .- 106 lk.

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

Nimestiku 1. osa
Linda Jahilo artikkel Hendrik Lindepuust

Lindest Lindepuuni. Poola kirjanduse tõlkijad. 1. osa

Paar aastat tagasi oli meie raamatukogus näitus poola kirjanduse tõlkijatest. Kokku sai hulk väga häid raamatuid ja väga põnev seltskond ja tundus kurb seda kõike endale hoida. Otsisime siis värskemaid asju juurde ja nüüd on teie ees poola kirjanduse valiknimestik. Nimestik on koostatud Tartu Linnaraamatukogu kogude põhjal ja on rõhuga ilukirjandusele ning nimestiku järjestuse aluseks on tõlkijad alfabeetiliselt. Hendrik Lindepuu tõlked tulevad eraldi postitusena.

August Alle

Krasiński, Zygmunt
Irydion : tragöödia .- Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1930 .- 243 lk.

Margus Alver

Sapkowski, Andrzej
Haldjate veri .- Tallinn : Varrak, 2020 .- 304 lk.

Sapkowski, Andrzej
Põlguse aeg .- Tallinn : Varrak, 2020 .- 328 lk.

Wicha, Marcin
Asjad, mida ma ära ei visanud .- Tallinn : Kultuurileht, 2021 .- 120 lk.

Oskar Brunberg

Fredro, Jan Alexander
Tohter Baldrian : ühejärguline naljatükk .- Tallinn : G. Pihlaka raamatukauplus, 1904 .- 63 lk.

Inna Feldbach

Rawicz, Słavomir
Pikk ränd : tõestisündinud lugu teekonnast vabadusse .- Vana-Vigala : Kurimuri, 2010 .- 254 lk.

Homo-Quidsm-ck

Kraszewski, Józef Ignacy
Kunigas. Leedulaste vabaduse sõjast .- Valga : J. Kurg, 1900 .- 140 lk.

August Jalakas

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 1. kd : romaan .- Tartu : Loodus, 1937 .- 437 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 1 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- 302 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 2 .- Tartu : Loodus, 1937 .- 471 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 2 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- 302 lk.

Olev Jõgi

Andrzejewski, Jerzy
Vaikne nädal : jutustus .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 .-  180 lk.

Frelek, Ryszard
Tormi eel 1939 : faktiteatri stsenaarium .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 191 lk.

Krawczuk, Aleksander
Trooja sõda : müüt ja ajalugu : noorsoole  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 268 lk.

Lem, Stanisław
Ijon Tichy kosmoserändude päevikud : jutustus .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 .- 93 lk.

Mysliwski, Wieslaw
Kivi peal on kivi : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1988 .- 357 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Felix Jänes

Strug, Andrzej
Aumärk vapruse eest .- Tartu : Loodus, 1935 .- 208 lk.

Strug, Andrzej
Tundmatu sõduri haud .- Tartu : Loodus, 1934 .- 232 lk.

Ain Kaalep

Słowacki, Juliusz
Maria Stuart : ajalooline draama .-  Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1959 .- 77 lk.

Gunnar Kaarend

Kruczkowski, Leon
Kordian ja mats : [ajaloolis-sotsiaalne romaan] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1978 .- 223 lk.

Lem, Stanisław
Tagasitulek tähtede juurest .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 .- 240 lk. ; 20 cm

Szaniawski, Jerzy
Professor Tutka lood .- Tallinn : Perioodika, 1974 .- 86 lk.

Stryjkowski, Julian
Siirius .- Tallinn : Perioodika, 1973 .- 72 lk.

Žeromski, Stefan
Ustav jõgi : [romaan] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 167 lk.

Jaan Kaplinski

Lem, Stanisław
Ijon Tichy mälestused : jutustused .- Tallinn : Perioodika, 1967 .- 58 lk.

Szczypiorski, Andrzej
Minevik .- Tallinn : Perioodika, 1965 .- 160 lk.

Nora Kaplinski

Filipowicz, Kornel
Antikangelase päevik : lühiromaan .- Tallinn : Perioodika, 1966 .- 62 lk.

Filipowicz, Kornel
Kolm mikroromaani .-Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 255 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Stawinski, Jerzy Stefan
Adami jälil : jutustus .- Tallinn : Perioodika, 1965 .- 130 lk.

Ruth Karemäe

Andrzejewski, Jerzy
Tuhk ja teemant : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 310 lk.

Breza, Tadeusz
Labürint : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 228 lk.

Chmielewska, Joanna
Lesio : romaan .- Tallinn : Olion, 2005 .- 287 lk.

Dygat, Stanislaw
Teekond : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 252 lk.

Filipowicz, Kornel
Kolm mikroromaani .- Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 255 lk.t

Grochola, Katarzyna
Armastuse avaldus .- Tallinn : Kultuurileht, 2011 .- 160 lk.

Kapuściński, Ryszard
Reisid Herodotosega  .- Tallinn : Kultuurileht, 2013.- 228 lk.

Kawalec, Julian
Üle oma jõe : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1979 .- 208 lk.

Kofta, Krystyna
Väikeste kiskjaliste paviljon : romaan .- Tallinn : Kupar, 2000 .- 414 lk.

Krawczuk, Aleksander
Kleopatra : jutustus .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 176 lk.

Mularczyk, Andrzej
Post mortem Katõn : filmjutustus .- Tallinn : Varrak, 2008 .- 231 lk.

Rolleczek, Natalia
Puust palvehelmed ; Väljavalitud : jutustused .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 408 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Ristirüütlid .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 .- 776 lk.

Žeromski, Stefan
Patu lugu : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1993 .- 448 lk.

Truchanowski, Kazimierz
Ja väravad prantsatasid kinni : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1986 .- 208 lk.

Aleksander Kurtna

Andrzejewski, Jerzy
Kuldne rebane : [novelle] .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade kirjastus, 1958 .- 64 lk.

Bahdaj, Adam
Matk naeratuse eest : jutustus .- Tallinn : Eesti Raamat, 1971 .- 248 lk.

Bocheński, Jacek,
Tabu : jutustus .- Tallinn : Perioodika, 1969 .- 87 lk.

Brandys, Kazimierz
Olevikumälestusi .-  Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1957 .- 94 lk.

Broszkiewicz, Jerzy
Lemuel Gulliveri kaks seiklust : väljavõte vanast kroonikast : [näidendid] .- Tallinn : Perioodika, 1979 .- 79 lk.

Broszkiewicz, Jerzy
Suur, suurem, kõige suurem : jutustus .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 208 lk.

Brzechwa, Jan
Pan Kleksi akadeemia .- Tallinn : Tänapäev, 2020 .- 150 lk.

Brzechwa, Jan
Pan Kleksi akadeemia ; Pan Kleksi reisid .- Tallinn : Eesti Raamat, 1968 .- 216 lk.

Brzechwa, Jan
Pan Kleksi akadeemia ; Pan Kleksi reisid .- Tallinn : Avita, 2000 .- 260 lk.

Dabrowska, Maria
Külas on pulmad : [jutustused] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1967 .- 160 lk.

Dygat, Stanislaw
Käsualuse kättemaks : novellid .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 .- 48 lk.

Ficowski, Jerzy
Kaksteist hobust ja neiu ujuvalt saarelt : mustlaste muinasjutte nooremale ja keskmisele koolieale .- Tallinn : Kunst, 1988 .- 125 lk.

Iwaszkiewicz, Jaroslaw
Inglite Joanna : [jutustus] .- Tallinn : Perioodika, 1984 .-103 lk.

Iwaszkiewicz, Jaroslaw
Kuuldud jutustusi .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1960 .- 67 lk.

Kamienska, Anna
Nonpariisis ja kusagil mujal : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1972 .- 303 lk.

Korczak, Janusz
Kuningas Macius Esimene : muinasjutt .-Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 147 lk.

Korczak, Janusz
Kuningas Macius üksikul saarel : muinasjuturomaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1984 .- 107 lk.

Kruczkowski, Leon
Vabaduse esimene päev : draama 3 vaatuses .- Tallinn : Ajakirjade-Ajalehtede Kirjastus, 1961 .- 68 lk.

Lec, Stanislaw Jerzy
Sugemata mõtted : [aforismid] .- Tallinn : Perioodika, 1977 .- 71 lk.

Mrożek, Sławomir
Elevant : [novellid] .- Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1964 .- 72 lk.

Mrożek, Sławomir
Tango : draamateos kolmes vaatuses .- Tallinn : Perioodika, 1967 .- 80 lk.

Niziurski, Edmund
Marek Pieguse uskumatud seiklused .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 .- 187 lk.

Niziurski, Edmund
Marek Pieguse uskumatud seiklused .- Tallinn : Tormikiri, 2001 .- 191 lk.

Patkowski, Maciej
Skorpionid : [romaan] .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1963 .- 131 lk.

Piwowarczyk, Andrzej
Lahtine aken : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1973 .- 256 lk.

Poola muinasjutte .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 (Tallinn : Oktoober) .- 41 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Prus, Bolesław
Nukk. 1. kd. : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 .- 470 lk.

Prus, Bolesław
Nukk. 2. kd. : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 .- 468 lk.

Przymanovski, Janusz
Neli tankisti ja koer .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 263 lk.

Różewicz, Tadeusz
Kartoteek ; Veider vanake : [näidendid] .- Tallinn : Perioodika, 1973 .- 70 lk.

Žeromski, Stefan
Kodutud : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 .- 356 lk.

Uno Liivaku

Pääse karussellile : Poola huumori- ja satiirivalimik .- Tallinn : EKP KK Kirjastus, 1972 .- 103 lk.

Visiitkaardid : poola satiirivalimik .- Tallinn : EKP Keskkomitee Kirjastus, 1970 .- 112 lk.

Bernhard Linde

Choromański, Michal
Armukadedus ja meditsiin : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1937 .- 289 lk.

Goetel, Ferdynand
Päevast päeva .- Tallinn : Varak, 1935 .- 284 lk.

Kaden-Bandrowski, Juliusz
Viimne nimepäev ; Poliitika : kaks novelli .- Tallinn : Varak, 1930 .-119 lk.

Kiedrzyński, Stefan
Tagasi patu juure! : armastuskomöödia 3 vaatuses .- Tallinn : T. Mutsu, [193-?] .- 147 lk.

Perzyński, Wlodzimierz
Kergemeelne õde : komöödia neljas vaatuses .- Tallinnas : T. Mutsu, [193-?] .- 114 lk.

Pilsudski, Józef
Minu esimesed lahingud .- Tallinn : Varak, 1936 .- 224 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Kevade : “Talupoegade” kolmas köide .- Tartus : Noor-Eesti, 1934 .- 448 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Suvi : “Talupoegade” neljas köide .- Tartus : Noor-Eesti, 1934 .- 360 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Talv : “Talupoegade” teine köide  .- Tartus : Noor-Eesti, 1931 .- 344 lk.

Sieroszewski, Waclaw
Dalaj-Lama. I köide, “Om Mani Phadme-Hum” : romaan .- Tallinn : Varak, 1934 .- 174 lk.

Sieroszewski, Waclaw
Dalaj-Lama. II köide, Valge jumala teekond : romaan .-Tallinnas : Varak, 1934 .- 160 lk.

Helgi Loik

Boglar, Krystyna
Udu Tuulte oru kohal : jutustus : nooremale koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1978 .- 93 lk.

Czeszko, Bohdan
Põlvkond : romaan vanemale koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 230 lk.

Glowacki, Janusz
Paradiis : jutustus .- Tallinn : Perioodika, 1981 .- 84 lk.

Kern, Ludwik Jerzy
Ferdynand Vahva : koolieelikutele .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 103 lk.

Klys, Ryszard
“Kakaduu” : jutustused  .- Tallinn : Perioodika, 1985 .- 101 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Moosekant-Janko : novell nooremale koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 16 lk.

Iko Maran

Brzechwa, Jan
Lõbusaid värsse .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 50 lk.

Gustav Otsing

Przybyszewski, Stanislaw
Lumi : Neljajärguline draama .-  Tallinn : Teadus, 1909 .- 71 lk.

Marius Peterson

Socha, Piotr
Mesilased  .- Tallinn : Varrak, 2017 .- 72 lk.

Socha, Piotr
Puud .- Tallinn : Varrak, 2019 .- 72 lk.

Richard Peterson 

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 1 .- Tartu, Tallinn : Loodus, 1938 .- 599 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 1 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1993 .- 189 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 2 .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1938 .- 413 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 2 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1993 .- 302 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 3 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1994 .- 189 lk.

Tiina Peterson

Johannes Paulus II
Kaldad täis vaikust : luulet, palveid ja mõtisklusi .- Tallinn : Maarja Gild, 2013.- 63 lk.  cm

Aarne Puu

Bahdaj, Adam
Koolivaheaeg vaimudega : jutustus keskmisele koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1985 .- 209 lk.

Chotomska, Wanda
Muinasjutud : [koolieelikutele] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 47 lk.

Lem, Stanisław
Solaris .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2005 .- 187 lk.

Lem, Stanisław
Solaris ; Eeden .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 350 lk.

Sapkowski, Andrzej
Ettemääratuse mõõk .- Tallinn : Tiritamm, 2013 .- 379 lk.

Sapkowski, Andrzej
Ettemääratuse mõõk.- Tallinn : Varrak, 2021 .- 344 lk.

Sapkowski, Andrzej
Viimane soov .- Tallinn : Tiritamm, 2011 .- 320 lk.

Sapkowski, Andrzej
Viimane soov .- Tallinn : Varrak, 2021 .- 288 lk.

Aleksander Raid

Fiedler, Arkady
Kalad laulavad Ucayalis : [reisikirjeldus] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1965 .- 212 lk.

Fiedler, Arkady
Vaigust lõhnav Kanada : poola kirjaniku ja looduseuurija reisimärkmeid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 239 lk.

Limanowski, Bolesław
Mälestused  .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .-  303 lk.

Mickiewicz, Adam
Pan Tadeusz ehk Viimne kohturetk Leedus : šlahta lugu 1811. ja 1812. a. kaheteistkümnes värsiraamatus  .- Tallinn : J.-K. Raid, 2000 .- 399 lk.

Parnicki, Teodor
Aetius, viimne roomlane .- Tallinn : Eesti Raamat, 1972 .- 349 lk.

Piasecki, Sergiusz
Suure Vankri armuke : romaan .- Tallinn : Kuldkiri, 1938 .- 380 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Artur Roose

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Kaebealune nr. 437 : novellid  .- Tartu : Loodus, 1929 .- 63 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Sügis : “Talupoegade” esimene köide .- Tartus : Noor-Eesti, 1929 .- 316 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Õiglus : jutustus .- Tartu : Valik, 1927 .- 178 lk.

Karin Ruus

Orzeszko, Eliza
Argonaudid : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 .- 256 lk.

Lydia Skomorowska

Konopnicka, Maria
Altmaakese seiklused : lastejutt .- Tartu : Loodus, 1936 .- 64 lk.

Konopnicka, Maria
Jutupauniku juhtumused : lastejutt .- Tartu : Loodus, 1935 .- 48 lk.

Kuncewiczowa, Maria
Võõramaalanna : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1938 .- 311 lk.

Nalkowska, Zofja
Piir : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1937 .- 387 lk.

Orzeszko, Eliza
Häda võidetuile! .- Tartu : Loodus, 1933 .- 208 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Tõotatud maa : romaan .- Tartu : Loodus, 1936 .- 631 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Pan Wolodyjowski : [romaan] .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1938 .- 519 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Pan Wolodyjowski .- Tallinn : Eesti Raamat, 1995 .-  456 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Quo vadis : lühendatud väljaanne .- Tartu : Loodus, 1933 .- 303 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Quo vadis? .- Tallinn : Logos, 1998 .- 447 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Quo vadis .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2007 .-  251 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Ristirüütlid. I : romaan .- Tartu : Loodus, 1936 .- 400 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Ristirüütlid. II : romaan .-Tartu : Loodus, 1937 .- 448 lk.

Sieroszewski, Waclaw
Korea tantsijatar .- Tartu : Loodus, 1934 .- 199 lk.

Szelburg-Zarembina, Ewa
Joanna eksirännak : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1937 .- 344 lk.

Žeromski, Stefan
Võõra ikke all (Sisyphose tööd) .- Tartu, Tallinn : Loodus, 1938 .- 239 lk.

Wladyslawa Säkk

Poola muinasjutud .- Narva : Põhja-Eesti, 1932 .- 36 lk.

Mats Traat

Broniewski, Władysław
Kevadest ja surmast .- Tallinn : Eesti Raamat, 1972 .- 140 lk.

Różewicz, Tadeusz
Roheline roos : luuletused  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 72 lk.

Leelo Tungal

Tuwim, Julian
Linnuraadio : luuletusi lastele .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 48 lk.

Kristina Uluots

Sapkowski, Andrzej
Ettemääratuse mõõk .- Tallinn : Varrak, 2021 .- 344 lk.

Sapkowski, Andrzej, 1948-
Ettemääratuse mõõk .- Tallinn : Tiritamm, 2013 .- 379 lk.

E. Valge

Putrament, Jerzy
September : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1967 .- 496 lk.

Arvo Valton

Lec, Stanislaw Jerzy
Sugemata mõtted : aforismid .- Tallinn : Perioodika, 1977 .- 71 lk.

Paul Viiding

Prus, Bolesław
Vaarao .- Tallinn : Kunst, 1997 .- 661 lk.

Yaroslava Shepel ja Tiina Sulg

 

Hendrik Lindepuu

Hendrik Lindepuu sündis 11. novembril 1958. aastal Mõisakülas ning enne kutsumuse leidmist tõlkijana ja vabakutselise tee valimist töötas mitmetel ametikohtadel, sealhulgas Viljandi tuletõrjes ja Helsingi raamatukogudes. Lindepuu, kes on ka ise näidendeid kirjutanud, alustas tõlketegevust 1980. aastate lõpus teatrite jaoks näitekirjandust vahendades. Esimene lavaletulnud näidend oli Ireneusz Iredyński “Hüvasti, Juudas” 1988. aastal Rakvere teatris. Draamakirjandusele on tõlkija truuks jäänud aastakümneteks, eestindades poola näitekirjanduse suurkujude Witkiewiczi, Gombrowiczi, Mrožeki jt loomingut.

Lindepuu on tõlkinud Poola nobelisti Wisława Szymborska luulet ning ikka ja jälle on tagasi pöördunud 1980. a. nobelisti Czesław Miłoszi loomingu juurde. Miłoszi kõrval on tõlkija teine suur lemmik filosoof ja publitsist Leszek Kołakowski. Aastatel 2016 -2019 pühendus tõlkija Sławomir Mrožeki “Valitud teoste” väljaandmisele.

Klassiku staatuses kirjanike kõrval on Lindepuu eesti lugeja ette toonud ka põnevaid kaasaegsete autorite teoseid, nagu näiteks Marcin Świetlicki meistri-triloogia või Broncka Nowicka “Anda kivile süüa”. Omaette rea moodustavad poola kirjanduse reisireportaaži traditsiooni jätkajate Marius Szczygieli (“Gottland”), Margo Rejmeri (“Bukarest. Tolm ja veri”), Witold Szabłowski (“Mõrtsukas aprikooside linnast”) ja Natasza Goerke (“Seal”) teoste eestindused.

2019. aasta nobelisti Olga Tokarczuki avastas Lindepuu juba ca 15 aastat enne auhinnaga pärjamist ja jõudis ta enne autori ülemaailmset kuulsust ka Tartusse kirjandusfestivalile kutsuda. Pärast Loomingu Raamatukogule tõlgitud jutustusi on Lindepuu tõlkinud ja oma kirjastuses välja andnud koguni neli Tokarczuki romaani, neist viimane, kirjaniku peateoste hulka kuuluv “Rändajad” ilmus tänavu augustis.

2003. aastal ilmus Hendrik Lindepuu Kirjastuse esimene väljaanne, tänaseks on neid kogunenud juba üle viiskümne. Ilmunud teosed peegeldavad kahtlemata ka kirjastajast tõlkija isiklikku maitset, aga nende kirjanduslikus väärtuses pole põhjust kahelda – juhuslikud ja keskpärased teosed Lindepuu valikusse ei kuulu.

Hendrik Lindepuu Poola kultuuri vahendaja roll ei piirdu tõlkimise ja kirjastamisega. Kirjandusfestivali Prima Vista partnerina on ta festivalile toonud kuus poola kirjanikku – Olga Tokarczuki, Bronka Nowicka ja eelpool nimetatud neli reisireportaažide autorit. Ajakirjanduse veergudel on ta kirjutanud Poola filmikunstist ja sõna saanud ka poliitikasaadetes.

Poola-Eesti kultuurisilla ehitajat on tunnustatud paljude auhindadega, nende seas Poola Vabariigi Kuldse Teeneteristiga 2005. aastal, Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga 2009. aastal ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemiaga loominguliste saavutuste eest 2014. aastal, August Sanga nimelise luuletõlke auhinna 2019. aastal.

Linda Jahilo

Fotol Hendrik Lindepuu Tartu Linnaraamatukogus 15. septembril 2021. aastal

José Maria Eēa de Quieros „Isa Amaro kuritegu”

Portugali realisti José Maria Eēa de Quieros’i teose „Isa Amaro kuritegu” juures jääb esmalt silma teose kaanekujundus, mis jätab sisust „pisut” vale mulje. Kuigi armastuse liin on raamatus keskne ja sellest arenevad ülejäänud sündmused, ei ole tegu pelgalt armastusromaaniga. Muigama paneb ka asjaolu, et mitmel korral mainitakse peategelase tonsuuri, kuid kaanepildil kujutatud mehel on kõik juuksed olemas. Esimest armastajat ei saa ju kujutada tonsuuriga.

Sündmustik areneb Portugali väikelinnas 19. sajandi lõpul, kui külla saabub noor preester, kes armub oma korteriperenaise tütresse. Kuigi keskseks liiniks on armastus isa Amaro ja Amelia vahel, ei ole tegu klassikalise armastust idealiseeriva looga, kus armastajad on õnnetud ja üllad kannatajad. Üldiselt suhtub autor peategelastesse ja nende saatusesse erapooletult ega ürita nende suhtes sümpaatiat tekitada. Autor on inimloomust hästi tabanud ning kujutab külainimesi ja vaimulikke kõigi nende inimlike vigade ja puudustega. Selgelt väljendub tema skeptiline suhtumine vaimulikkonda. Esitatakse külarahva silmakirjalikkust, variserlikkust, võltsvagadust. Raamatu tegelased ei ole head ega halvad, nad on inimesed oma puudustega ning kalduvusega eneseõigustusele. Loo taustal saab lugeja aimu ka tolleaegse Portugali poliitilisest olukorrast ning positiivse poole pealt võib esile tõsta väljaande kommentaari ajaloosündmuste ja isikunimede selgitustega. Sellele eelneb autori tutvustus.

Kahjuks ei ole maailmakirjanduse klassikasse kuuluva teose eestikeelne väljaanne selle vääriline. Tekst on toimetamata ning ma ei pea silmas mõnda üksikut trükiviga– taandread keset lauset, sidekriips sõna keskel jne jne – näitab, et tekst on toimetamata välja antud, sest selliseid vigu ei saa isegi hooletul lugemisel mitte märgata. Ja neid on nii palju, et segavad lugemist. Julgen soovitada teost ajalooliste romaanide huvilistele, kuid seda konkreetset väljaannet mitte. Loodetavasti antakse „Isa Amaro kuritegu” uuesti välja, kasutades ka toimetaja teenuseid ja näidates üles austust autori ja tema loomingu vastu.

Doris Diana Orr

Kirjanduslinn soovitab: Siegfried von Vegesack „Balti tragöödia“

Siegfried von Vegesack
Balti tragöödia : romaanitriloogia
(Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2009;
saksa keelest tõlkinud Tiiu Relve
)

Romaanitriloogia toob lugejani baltisakslaste loo läbi 1888. aastal Valga kreisis Lobērģi (Blumbergshof) mõisas sündinud Friedrich von Vegesacki mälestuste. See on nii eluloo- kui ajalooraamat ning haarav ja meisterlikult loodud kirjandusteos. Me ei pruugi autoriga kõiges nõustuda, kuid kindlasti on tegemist üdini ausa kirjeldusega, miks mitte ka üldistusega baltisaksa elu-olust, mõtteviisist ja poliitilisest tegevusest venestamisaegsel ja sellele järgnenud pöördelistest sündmustel Liivimaal. Ehkki romaanis on maarahva (lätlased) ja aadlike vahel nähtamatu, aga läbimatu “klaassein”, oli kodumaa (Heimat) neil üks. Kõrvuti, aga samas eraldatult elati pikki sajandeid. Nüüd, kui Balti tragöödia viimasest vaatusest, 1939. aasta ümberasumisest (seda autor ei kujuta, sest esmatrükk ilmus 1935. aastal) on möödunud pea sajand ja kunagine siin valitsenud vähemusrahvus on lõplikult kadunud, oleks aeg see “klaassein” kõrvale lükata. Tahame seda või ei, kuid baltisaksa kultuuriruum on meid mõjutanud pika aja jooksul. Balti erikord oma autonoomiaga andis meie aladele võimaluse erineda Vene impeeriumi teistest piirkondadest, tulemuseks tihe teedevõrk ja fektiivsed põllumajandusüksused – mõisad. Eks ka maarahva pilgud olid suunatud mõisale, küll rusikat taskus hoides, kuid eeskuju võeti ikka sealt. Elujärje paranedes hakati kodu ja koduümbrust kujundama, laulukooris käima ja pilli mängima. Selle kõige eelduseks oli muidugi emakeelse hariduse jagamine talupoegadele. Võib isegi öelda, et just baltisakslased olid “süüdi” eestlaste –lätlaste rahvusteadvuse tõusus, seega Eesti ja Läti rahva tekkes. Nii nagu olid nad ka meie teadusele ja kirjandusele alusepanijad.

Kristina Pai

Foto: Mana Kaasik

Rein Raud „Päikesekiri”

Rein Raud „Päikesekiri” Viljasalv 2021, 404 lk

Selle romaani tegevus toimub 1912. aastast kuni 1926. aasta lõpuni ja on kirjutatud nõnda, et hüppab pidevalt edasi-tagasi nii ruumis kui ajas, ruumilised vahemaad on hiiglaslikud, ulatudes Eestist Šanghai ja Tokioni. Värvikate tegelaste hulgas on paljude eri rahvuste esindajaid, eestlasi, venelasi, jaapanlasi ja hiinlasi kõige rohkem. Samuti on neid erinevatest seisustest – aristokraatidest revolutsiooniliste madrusteni — , ja ametitest – tsirkuseartistidest salaluurajateni. Kaks peategelast liiguvad üle Euraasia mandri teineteisele vastu ja teineteisest mööda, kohtudes vaid saatusemündi kukkumise hetkel Tsuruga sadamas. Lily on koos tsirkusetrupiga ringreisil mööda Tsaari-Venemaad, kuid revolutsioon paiskab riigi kaosesse ning kuna tal on õigupoolest ükskõik, kuhu minna, satub ta kodusõja keerises kõigepealt Hiinasse ja hiljem edasi Jaapanisse. Sealt alustab vastassuunas kulgevat teekonda Nitta Tsuneo, auväärse samurai-suguvõsa järeltulija ja shintō preestri poeg, kes läheb Peterburi oma keeleteaduslikele küsimustele lahendust otsima, kuid lõpetab Eestis, kuna tema otsitav professor Linzbach osutub eestlaseks, kes tagakiusamise eest Eesti Vabariiki kolinud. Tegelikult pole keeleteaduslikud küsimused muidugi sugugi vaid keeleteaduslikud, tegemist on sügavalt filosoofiliste probleemidega. Ka liikumine ei toimu ainult ruumis ja ajas, tegelaste siseilma arenemine on võib-olla olulisemgi. Pühal mäel teise naisega võideldes saab Lily aru, et selles võitluses ei ole tähtis võit mitte vastase üle, see pole see, milleks mäele on tuldud. “Mis toimub siin, see on midagi enamat, heitlus sellega, mis sa oled, aga mida sa ei tunne ja ei tea, tants kõige sellega, mis teeb just sind just sinuks just siin just praegu” (lk 331).

Tegemist on tohutute muutuste ajaga, olgu siis põhjuseks revolutsioonid või maavärin. Elu on keeruline, võib olla väga üürike ja vähe väärt, ning nõuab pidevat valikute tegemist ja muutumist.

Just praegu, kirjutamist alustades, lehitsesin raamatut, et midagi kontrollida, ning sattusin lõigule: „Jaapanlane, kes talle vastu naeratas, näis aga kummaliselt tuttav. Tema aristokraatlik olek, tema korrapärased näojooned justkui liigutasid end kuskil Lily mälusoppides. Aga see polnud ju võimalik. Ometi oli see tore.” See on leheküljel 12 ja nüüd, kus ma olen raamatu läbi lugenud, ma juba tean, miks see mees tuttav oli, esimesel lugemisel mõistagi nii olla ei saa. Üldse oleks võib-olla päris kasulik raamatut kaks korda lugeda, aga selleks ei pruugi kõigil aega jätkuda. Ma pean tunnistama, et tegin lugedes veidi sohki. Kui väga põnev koht filosoofilise mõtiskluse või dialoogiga vaheldus ja ma enam ei suutnud uudishimu vaos hoida, vaatasin tagantpoolt järele, kuidas huvipakkuval tegelasel läinud on, ja pöördusin siis mõtiskluste juurde tagasi. Nende hoopis vahele jätmine küll võimalusena arvesse ei tule, need pole mitte ainult olulised, vaid ka huvitavalt kirjutatud.

Mul tekkis lugedes nii palju mõtteid ja küsimusi ja assotsiatsioone.

Kõigepealt Päikesekiri – niisuguses liitsõnas mõtlen „kirjast” alati kui koemustrist ja kõigepealt kui kindakirjast. Ei tea, kas siin raamatus mõeldakse seda? (Raamatust saab vastuse.)

Ei tea, kas Kopenhagenist tulnud härra Perametsa puhul vihjatakse Vildele? Päris Vilde poleks sel ajal muidugi kodus käia saanud, aga ega ma mõtlegi, et päris prototüüp, lihtsalt üks väike pintslitõmme joonistuses.

Lugedes sellest kuidas „vürst, viie minuti pärast prints” Nugzar Lilyt taga ajab, mõtlesin hulk aega, mida see mulle ometi meenutab, kuni sain aru, et Moby Dicki. (SISUSELETUSE HOIATUS! Kui ma olin selle välja mõelnud, kadus see tegelane järsku ära. Ma muidugi ei arva, et kõikide tegelaste elu oleks vaja surmani välja kirjutada, aga ma samas kogu aeg ootasin/kartsin tema uut väljailmumist ja mõnes mõttes olin isegi pettunud, et tema saatus, ehkki kergesti ettekujutatav, mulle teadmata jäi.)

Naiste sumo ajalugu oli äärmiselt huvitav. Uskumatult raske on kujutleda, et õrnade kimonot kandvate ja tillukeste sammudega tippivate jaapanlannade kõrval on vanadel aegadel olnud ka tugevad maadleja(nna)d.

Lugedes üksikasjalikku kirjeldust maoga naise pildist, mida Lily suvitajatele piima viimas käies raamatus nägi ja mis talle eluks ajaks nii suurt mõju avaldas, mõtlesin, et oh, ma tean seda pilti! Ma olen seda näinud, aga mitte ei suuda välja mõelda, kus. Sellele ja veel mitmele küsimusele sain vastuse raamatu lõpust autori järelsõnast, mis on väga huvitav ja kasulik. Ma olin juba niikuinii mitmeid tegelasi guugeldanud, kas on päris või mitte. Sealt leiab ka Lily loomisel eeskujuks olnud Anette Buschi (1882-1969) foto. Busch õppis selgeks jaapani keele ja sumo ning oli Jaapanis väga kuulus. Ta kavatses tulla pensionipõlve pidama Eestisse, kuid Teine maailmasõda rikkus selle plaani ja ta jäi oma üpris pika elu lõpuni Jaapanisse.

Kaja Kleimann