Siia postitusse kogusin igast aastast kolm lemmikluulekogu, valik on tehtud nende raamatute hulgast, mida pole enne mainitud eelnevas kahes suures luulepostituses “Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulenominendid 2022. aasta loomingu eest” ja “Viimase viie aasta parimad luulekogud“.
2022
Indrek Hirv “Päiskivi“
Paula Palmiste “Kärbsed ongi kiusajad“
Katariina Roosma “Nutmata pisarad”
2021
Jüri Kolk “Hele täht“
Asko Künnap “Minu riik“
Tõnis Tootsen “Uttu“
2020
Vahur Afanasjev “Hõbehundi laulud“
Triin Tasuja “Seksistentsialism“
Tõnu Õnnepalu “Pimeduse tunnil“
2019
Doris Kareva “Suik ja sillerdus“
Krafinna “Kasse täis linn”
Marge Pärnits “Sinine värv on otsas”
2018
Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv “Kuradiratas“
Andra Teede “Kaks punkt null“
Hannes Varblane “Teise üksinduse aegu“
2017
Kristel Algvere “Merehurmarohi“
Mart Kangur “Liivini lahti”
Tiina Sulg
Lugemissoovituse blog 