Mart Sander “Kaarnakuld”

Seekordse raamatuga näitab autor taaskord oma suurepärast jutustamisoskust. Raamatu lõpuski tuuakse kirjelduses välja, et Sander puistab oma lood vihjetega üle ja miski pole juhuslik ning tõesti tahaks otsast peale hakata et vaadata kas veelgi rohkem vihjeid saab märgatud.

Lugu ise on kiire ja kõhe – nagu alapealkiri lubab. Lugu sellest, mis juhtub süütu maapoisiga kui ta saab maitsta rikkust ja võimu. Kohati võib peategelase peale ikka päris pahaseks saada, et noh kui rumal saab olla… Aga siin näitabki autor inimloomuse tumedamaid toone ja varjundeid. Kuigi mitte kõik pole päris sünged…

Olenemata sellest, et üsnagi on aru saada, kuhupoole lugu tüürib ja millega lõpeb (eriti, kui kõik need vihjed kuulsatele legendidele ja muidu mütoloogiale tuttavad ette tulevad), on põnevus siiski kogu aeg õhus, et kuidasmoodi autor selle täpselt lahendab ja lõpule viib.

Kellele meeldis Sanderi raamat „Kõhedad muinaslood“, naudib ka sedagi lugu arvatavasti suure rõõmuga.

Ladus, asjatundlik ja suurepärase keelega vahepala mu meelest. Ja autori illustratsioonid on ka mõnus täiendus.

Seili Ülper