1972. aasta tähtede seis oli muusikakollektiivide loomiseks soodne — tänavu said 50-aastaseks Kukerpillid ja Hortus Musicus.
Hooandja(te) toel ilmunud Saale Fischeri raamat aitab mõista Hortus Musicuse pikaealisuse saladusi. (Vana)muusika on juba iseenesest külluslik allikas, mida võib avastada ja leida selles värskust aastakümneid, nii et pool sajandit ei ole midagi imekspandavat ;)
Andres Mustonenil oli algusest peale nö. pikk plaan: ansambel ei olnud mõeldud ühe hooaja projektiks, vaid terveks eluks. Nii kogunes seltskond ea- ja mõttekaaslasi, kes tundsid vajadust millegi uue järele. Nad on alati saanud üksteist usaldada, omavahel rääkida kõigest vabalt, olenemata riigikorrast. Hortusesse saamiseks ei ole kunagi korraldatud ühtki konkurssi — õiged inimesed leiavad õiged inimesed alati üles. Ansambel on justkui teine perekond, omamoodi elulaad. Neid ühendas ja ühendab vaimsus, pühendumine. Ja nõudlikkus enese suhtes: esmalt tugev vundament ehk kindlad põhimõtted, neist tulenevad õiged valikud, mis aitavad energia saamiseks vaimu uksi avali hoida. Energial aga põhineb kvaliteetne esitus, kus pole kohta loidusel ega tuimusel.
Lugeja kujutlusvõimet elavdavad muusikute meenutused, näiteks esinemine Siberis BAMil raudteede ehitajatele. Noormehed ajaloolistes sukkpükstes ja pikkades kleitides daamid võisid 1980ndate nõukogulikus miljöös mõjuda nagu tulnukad mõnest teisest reaalsusest.
Raamat näeb välja igati soliidne (ja on üpris raske käes hoida), võib ennustada, et kindel osaleja aasta kaunimate raamatute konkursil (norida võib ehk pildiallkirjade vaevumärgatavuse teemal). On ka palju vaadata: arhiivifotodele lisaks Toomas Volkmanni (kuulus ansamblisse 1988-95, üks esimesi Eesti kontratenoreid) uued portreed endistest ja praegustest hortuslastest, fotod Väravatorni (Hortuse kodu) interjööridest ning ülevaade kontserdiplakatitest (omamoodi graafilise disaini muutumise ajajoon 50 aasta jooksul). Ja veel salvestiste nimekiri ning kasutatud kirjandus, allikad (sh intervjuud, raadio- ja telesaated).
Lisaks soovitan lugeda, mida huvitavat sai teada Maarja Merivoo-Parro ja kuulata, mida Saale Fischer räägib Klassikaraadios raamatu saamisloost …
Muusikanäide albumilt “Maypole” (Erdenklang, 1997, kaanekujunduses kasutatud Jüri Arraku teost “Tants puu ümber”)
Piret Kiivit
Lugemissoovituse blog 