Ma pean tunnistama, et see luulekogu ei olnud päris minu tassike teed, kui seda üldse teetassitäieks nimetada saab. Nojah, ehk isegi saab, kuid sellisel juhul tuleks ette kujutata tassi, mille peale on asetatud lina, sellele tekk, vana kulunud t-särk ja veel üks lina, seekord valge, igav ja tärgeldatud. Kuskilt läbi kõikide nende müüride ja puhastuskihtide on tajuda, et seal all võis olla tass, mis on täidetud kirbelt lõhnava sambla, teravate ohakatuustide ja mürgiste putkedega. Ehk oli keegi isegi kuuma vee peale kallanud, kuid päris kindel selles olla ei saanud.
Nekramatnaja luuletustest ei maksa otsida vähimatki lootust ega positiivsust, kuid sarkasmi, valu ja põlglikkust kumab läbi kõikide nende hillitsetud ja emotsioonidest vabastatud kaja. Käsitletavad teemad on karmid ja keerulised, kuid mingi emotsioonidest vabastamise tiiru käigus kaotanud igasuguse elu. Poeet seisaks justkui kõrval ning näeks-kuuleks, kuid kirjeldab kiretu ükskõiksusega. Sedavõrd kiretult, et ühel hetkel kaob poeet lugeja jaoks pelgalt varjust eristamatuks kummituseks ning seejärel kaotab ka hääle ja mõtte. Lugeja jääb vaid tekstiga, kus hoopis olulisemaks muutuvad mõtted „kurat, ta võiks kirjavahemärke kasutada” ja „kas ta kavatseb sellega kuhugi jõuda ka või kirjutab niisama”. Lõpuks ei jäänud justkui sedagi. Jäi vaikus. Sama valge kui raamatukaas, millel isegi pealkirja jaoks pole suurtähte jagunud. Ega neid raamatusse sisse rohkem jagunud ole.
Aga siis jäin ma mõtlema, et mõne neist tekkidest võisin ma ise teetassile laotada. Mulle ei meeldi kibedad lõhnad. Mulle ei meeldi valu, millele leevendust ei pakuta. Seda leian ma end ümbritsevast maailmastki, seega pole vaja teist juurde lugeda. Ehk olin see mina, kes kahe mittemidagiütleva lina vahele vatiteki laotas? Vabalt võisin olla! Kuid kirjavahemärkidest tundsin ma ikkagi puudust. Ja liigagi sageli vajusid tekstid poeesiast sootuks proosaliseks. See on üks vabavärsi ohte ning minu meelest on autor selle koha peal natuke liiga palju kordi tugevalt koperdanud.
Mairi Tempel
Lugemissoovituse blog 