Sotsiaalmeedia-eelne ajastu on minevik, plaadipoodidestki jäänud vaid kauge mälestus. Charlie Hebdo, Bataclan… Ühiskonnas on kätte jõudnud aeg, kus naistel soovitatakse kontsakingade asemel panna jalga tossud — nii saab kiiremini põgeneda, kui olukord muutub ohtlikuks. Varem nii lihtne ja loomulik soov olla teistega koos on muutunud riskantseks ettevõtmiseks. Ent vajadus päriselt suhelda, kohtuda, kuhugi kuuluda, olla “analoog”, mitte digitaalne on inimestel alles. Subutex on justkui liim, mis kirevat seltskonda liidab. Despentes põimib kokku saatused, liidab neile viimaks veel ühe tumeda lõime, kelle tõttu saab Subutexi ja tema austajate lugu kolmandas osas lõpu.