Tõnu Õnnepalu “Palk. Talvepäevik”

Kõige tähtsam siin raamatus on järelsõna. See on tunnismärk inimese vastupidavusest. Mitte lõpetada päriselt, vaid elada üle, tulla välja — alati tasub endale anda võimalus kirjutada järelsõna. Vaadata tagasi, meenutada olemise raskust ja olla nüüd sellest raskusest, Deemonist vaba, vähemalt veidiks. Ajad-asjaolud võivad muutuda ning selles muutumises peitub alati lootus. Kõik läheb mööda ja miski ei jää püsima, ei raskus ega kergus.

Piret Kiivit

Lisa kommentaar