Inga Sapunjan „Vastuoluline kaasaajakujutus stalinismiaegses proosas. Koosoleku motiiv“

Mu tähelepanu pälvis Inga Sapunjani artikkel „Vastuoluline kaasaajakujutus stalinismiaegses proosas. Koosoleku motiiv“ (Keel ja Kirjandus nr 4, 2021).

Selles artiklis käsitletakse üht nõuka-aja fenomeni – nö tootmiskoosolekuid jmt, millel oli alati olemas ka ideoloogiline eesmärk/mõõde kõige muu kõrval ja mis toimusid igal pool – nii tootmisettevõtetes, vabrikutes, kolhoosides, koolides, ülikoolides, kõikmõeldavates töökohtades ja asutustes. 1980datel ja pisut varasemate koosolekute kohta oleks omaette artiklit vaja, venelased on teinud päris häid mängufilme, kus nii mõndagi neist koosolekuist näha võib.

Artikli autor on vaatluse alla võtnud Stalini aegse aja ja tolleaegsed koosolekud Eesti ilukirjanduses, millega on omal moel tegelikkuses kokku puutunud enam-vähem kõigi minuvanuste emad-isad (kes praegu üle 80sed) ja vanaemad-vanaisad, vanavanavanemadki. Nõuka-aegse koolilapsena nii mõndagi artiklis käsitletud teostest lugedes tundusid need koosolekute stseenid ebareaalsed, aga siiski pärastsõjaaegset elu päris hästi kirjeldavad, kui vanemate inimeste jutte või kirumisi neist toonastest koosolekutest sai mõnikord kuuldud. Selles mõttes, et tegelikkuses ja tegelikus elus tundusid need paljudele tollastele inimestele pigem hirmutavad ja peeti paremaks neil ideoloogilistel koosolekutel kuidagi vaikselt ära istuda, et mitte silma jääda ja püsida piltlikult öeldes nähtamatuna. Oli ju kaks võimalust nö ellujäämiseks: kas ujusid vooluga kaasa või püsisid nähtamatuna, vastuhakk või erinev arvamus oleks saatnud inimese väga kergesti Siberisse. Aeg oli siis selline, et olid toimunud ja toimusid küüditamised ja vangilaagrisse saatmised. Viimased voolisid „õiget arvamust“ ja „õiget inimest“ kõikse paremini, samuti „õiget kirjandust“.

Märgitud teosed ja käsitletavad ideoloogilise taustaga koosolekud ja koosolekutel käsitletav ja see, kuidas seda tehti, oli aja märk, mida ei tohiks unustada. Eriti tänapäeval, nüüd ja praegu. See artikkel võiks olla harivaks kohustuslikuks kirjanduseks kõigile tänapäeva poliitikutele, õpilastest rääkimata.

Liina Espenberg
Tartu Ülikooli Raamatukogu

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: