Bryan Washington “Mälupildid”

„Ma olen füsioterapeut, ütleb Omar. Venitan inimesi, kes pole ise ennast venitanud.”

See raamat venitab vaimselt inimesi, kes pole end mingitel põhjustel neis siin käsitletavates valdkondades ise venitanud. Kasvõi juhuse puudumisest johtuvalt.

Kui palju me mõtleme inimsuhetes läheduse või läheduse puudumise peale, ning sellelegi, kuidas emb-kumb meid elus mõjutab? Kuivõrd me mõistame homoseksuaalsete inimeste suhteid ja omavahelist elu-olu, ning sedagi, et see ei erine ju heteroseksuaalide omast? Või siiski? Kas me teadvustame endale, kuivõrd kultuuriliselt piiratud on tegelikult meie Eesti elu? Lisaks: kas me oleme mõelnud sellele, et üks jaapanlaste pikaealisuse saladusi võib olla nende väga mitmekesine ja vaheldusrikas menüü?

Lühidalt: USAs, Texase osariigis Houstonis elavad koos kaks meest: Jaapani päritolu ja Mehhiko restoranis töötav Mike ning mustanahaline lastehoiukasvataja Benson. Nende neli aastat kestnud suhe kulgeb üle kivide ja kändude. Ühel hetkel otsustab Mike minna Jaapanisse oma võõrdunud ja surevat haiget isa külastama, samal ajal aga on tema ema Mitsuko just pojale Houstonisse külla tulnud. Ning ühes korteris peavad koos elama kaks inimest, kel esmapilgul ei paista olevat midagi ühist peale ühe armastatud inimese.

Omaaegsete lõunaosariikide ühes kantsis elav mustanahaline Benson räägib oma joobnud isa talutavate kohalikega hispaania keeles, õpib tegema Jaapani päritolu toitu, püüab lastehoius aidata lahendada väikse Ahmedi probleeme … kultuuride virvarr missugune. Sinna juurde segased ja lahendamise ootel inimsuhted – kõik see loob mitmetahulise terviku. Raamatu, milles ehk pole just eriti elavat tegevust või süžeed, aga mis haarab oma tasase ja samas kirgliku kulgemisega.

Selles raamatus pole superkangelasi. Omajagu kibestunud minategelased ei püüa ei end ega kedagi teist näidata grammigi paremas valguses, kui keegi tegelikult on. Nii sünnib eluline lugu, milliseid juhtub nüüd ja praegu päriseltki igal pool.

Lugejale pakutakse mitmeid kibedaid nalju, aga ka omajagu filosoofilisi mõtisklusi: „Enamik mõtteid on omal ajal head. Me ei tea, et need viltu lähevad, enne kui see juhtub.”

Bryan Washington sündis oktoobris 1993 Kentuckys ja kolis 3-aastaselt Texasesse Katysse. Ta teadis juba noores eas, et on gei, kuid ei avaldanud seda, kartes häbimärgistamist. Ta lõpetas Houstoni ülikooli inglise keele bakalaureusekraadiga ja jätkas haridusteed New Orleansi ülikoolis, kus ta lõpetas magistrikraadiga. Ta avaldas oma debüütnovellikogu “Lot” 2019. aastal ja romaani “Memorial” 2020. aastal.

Lisainfot autori tegemiste kohta: https://brywashing.com/

Janar Kotkas

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: