Oo! Midagi värsket ja huvitavat ja head ja ilusat!
Esmalt ahmisin luulekogu hooga sisse, algusest otsani, kiiresti-kiiresti, ise kogu aeg üllatusseisundis, et ongi hea, kogu aeg on hea.
Siis panin kogu korraks kõrvale, guugeldasin, sain teada, et tegu on võrokesega, kes on uurinud rahvaluulet (link magistrtööle), kes teostab end ka kunsti alal (n juhendaja Aila Näpustuudios või galerii instas) ning “Verihaljas” on tema esimene luulekogu.
Ja siis hakkasin otsast peale naudiskledes lugema:
- et oo, ma ei mäletagi värskemast eesti luulest regilaulu rütmi, sõnavara ja meeleolu kasutust, kui uus ja huvitav!
- et oo, milline hõrk segu romantilisest minevikuihalusest ja realistlikust külaühiskonna tunnetusest!
- et oo, kui vabalt ja nõtkelt ja mitmekesiselt voolav vabavärss!
- et oo, millised lahedad sõnaleiud ja mõtteuperpallid ja ümberütlemised!
- et oo, milline imetabane oskus edasi anda emotsioone, seda nii varjatult kui üsna otse!
- et oo, kui läbimõeldud ja koguga kaasarääkiv kujundus!
Ja et oo, siit kogust on selle 1-2 näidisluuletuse väljavalimine ikka nii raske :) Niisiis jätan ma praegu selle tegemata ja jagan autori valikut autori esituses:
Tiina Sulg