Kirjanduslinn soovitab: Merle Karusoo „Panso 100. Nii palju kui andsid koerale… Mina, mu õpetaja ja teised tegelased“

Merle Karusoo 
„Panso 100.
Nii palju kui andsid koerale…
Mina, mu õpetaja ja teised tegelased:
subjektiivne dokumentaarium.“
1. kd
2. kd
(Varrak, 2020)

See kaksikteos oli minu eelmise aasta oodatuim raamat ja kindlasti suurim lugemiselamus. Teater ja teatrikunst on lugemise ja raamatute kõrval mu teine armastus ning doktoritöö mõõtu “subjektiivne dokumentaarium”, nagu autor seda nimetab, on võib-olla viimase viie aasta olulisim teatrialane trükis. Sissevaatena Panso viimastesse loomeaastatesse, selle kõrval teatrikoolis õppimisse ning üldse 70-ndate aastate eesti teatrisse, peaks see olema teatrisõbra raamaturiiulis nähtaval kohal. Ühtlasi saab selgeks, miks on talletamine, üles kirjutamine, lindistamine, filmimine ja pildistamine nii oluline. Ilma kõige selleta ei saanuks raamat sündida. Eraldi väärivad tähelepanu Panso enda märkmed, tähelepanekud elust juba haiglas olles ning surma ootamist lähedalt vaadates. Kenasti täiendab koguteost ka hiljuti ilmunud album Mari-Liis Küla pärandist eesti lavadel.

Liis Seljamaa

 

Foto Mana Kaasik
Raamatufoto Rauno Volmar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: