Nina Wähä „Testament”

See on võimas ja laiahaardeline lugu suurest perekonnast. Raamatu algupoole arvasin, et see on üks väga õnnetu pere. (Aeg-ajalt tabasin end mõtlemas: „Armas taevas, mis inimesed need on?”) Aga pärast kogu raamatu läbi lugemist päris nii öelda ei saa. Ehk ei olegi õnnetu perekond, vaid iga selle liige eraldi?

Iga pereliige tunnetab oma kuuluvust ja kohta erinevalt. Vanim (elusolev) tütar näiteks tunneb, et „rasketel aegadel võib alati oma perega arvestada”. Venna rinna najal nuttes tundis Annie turvatunnet, mida ta oma lapse isa Alexiga ei tundnud. Annie kasutab pere kohta ka Rotikuninga kujundit, mitte küll selle pahaendelisuse tähenduses, vaid seotuse väljendamiseks. Aga on lapsi, kes tunnevad end täiesti üksi olevatena.

Laste ema kohta kirjutatakse: „Muidugi armastas ta kõiki oma lapsi, loomulikult. Siri leinas, et nende kõikide jaoks polnud ruumi, kõigile ei jätkunud ema ega ka isa armastust, aga vähemalt olid neil õed-vennad. Neil oli katus pea kohal ja neil polnud vaja nälgida, nad olid üksteise jaoks olemas ja ta ei kahetsenud mitte ühtegi neist, ta oli kindel, et kuna tema tundis nii, siis tundsid sama ka kõik lapsed. Kuskil sügaval sisimas nad teadsid. Nad ju pidid seda ometi teadma?” (lk 225) See nälja koht on oluline, sest Siri on pärit Karjala perest, kus oli oma aja kohta haruldaselt vähe lapsi (neli), kuna tema vanemad ise olid hirmsat nälga kannatanud ja õdesid-vendi suremas näinud. Vaatamata ettevaatlikkusele ei pääsenud ka nemad (ja Siri) näljast päriselt. Siri õppis lugema, seda ema eest hoolikalt varjates. Ta kahetses, et ei saanud kunagi koolis käia. Siri ema vihkas religiooni ja pastoreid ja laiendas seda natuke kogu hariduse peale.

Vaatamata ema arvamusele, et ta ei saa kunagi mehele, viis sõda Siri kokku viis aastat vanema Penttiga ja kui too sai niipalju haavata, et eluks ajaks lonkama jäi (vähem või rohkem, vastavalt vajadusele), kosis ta tüdruku, sest „minu võõrasema ja õdede suud olid manitsemiseks, mitte kunagi laulmise jaoks. Sinu sees voolas viis, igavene, lõputu laul, mõnikord puhkes nõrk ümin õitsele. Algul oli selles alati naeru, mis kadus, kui Elina ära võeti.” Elina oli nende esimene tütar. Ja kuidas juhtub, et nii kaunilt mõelnud mehest saab perekonna hirmuvalitseja ja türann, keda kõik kardavad ja kes naudib teiste hirmu all hoidmist? Ise ütleb ta: „Kõik inimesed ei ela jumalakartlikult ja kõik inimesed ei ela oma laste nimel. Mina igatahes mitte. Teie ema on seda meie mõlema eest teinud. Ma olen õiglane mitte universaalse, vaid oma mõõdupuu järgi.” Kõigi teiste mõõdupuu järgi on asi õiglusest väga kaugel. Penttist aru saada on minul üsna võimatu, kuidas ma ka püüaks.

Ehk peitub algus selles, et Pentti ema suri teda sünnitades, mida talle kunagi andeks ei antud; isa uus naine oli rootslanna, kes kunagi ainsat sõna lastega ühist keelt ei rääkinud ja ainult enda sünnitatud arvukaid lapsi armastas; oma osa on perekonna rangel usklikkusel (lestadiuslased), kus „saadi kohe aru, et ta on sündinud uskmatuna” ja temasse ka vastavalt suhtuti. Selle tagajärjel võiski kujuneda täielik võimetus end kellelegi avada, oma mõtteid välja öelda või tundeid väljendada. (See viimane käib suurema osa perekonna kohta. Siri kohta öeldakse, et ta sai alles palju hiljem aru, et ka mees nende surnud lapsi leinas. Ja et ta unustas oma mehele öelda, et on talle andeks andnud.) 18-aastaselt läks Pentti sõtta, see tähendab ka tapmist. Raske oli seda teha ainult esimesel korral. Ja nii tõdebki Siri tagantjärele mõeldes: „Kurbus polnud kunagi kergem kanda olnud, kui nad [mehega] seda jagasid, vastupidi, tal oli alati tunne, justkui tiriks mees teda ebamäärase põhja poole ja kui ta vastu ei võitle, siis vajub ta üha sügavamale ja sügavamale ega pääse kunagi pinnale. Armastus ei tohiks niisugune olla.” (lk 263) Pentti arvates püüdis naine surma alt vedada, saades lapsi aina rohkem. „Et koguväärtus jaguneks nii paljude vahel, et iga üksiku kaal muutus kergeks.” Lapsi saab palju, nad on äärmiselt erinevad nii iseloomude kui vaimsete võimete poolest.

Tarmo ja Lahja on peaaegu kaksikud, nende vanusevahe on vaid veidi üle aasta ning nad mõlemad on väga lahtise peaga. Aga poistel ja tüdrukutel on vahe, Tarmo õpetaja suunab poisi Helsingisse õppima ja maksab tema eest salaja. Lahja on sama andekas, aga tüdruk. Üks vend on olnud vangis. Üks vend, Voitto, piinas lapsena loomi. „Voitto tundis end teiste laste hulgas üksi ja teadis, et kui nood talle lähenevad, siis mingi tagamõttega. Nad tahtsid, et ta teeks midagi, mida nemad ei suutnud. Hirmutaks mõnd kiusajat või kedagi õdede-vendade hulgas. Ta oli nagu nende isiklik timukas või tankist. Voitto ei öelnud kunagi ei.” Ema ohkas kergendatult, kui ta sõjaväkke läks. Tal oli üldse kombeks ebameeldivatest juhtumitest või mõtetest võimalikult kiiresti üle libiseda ja mõelda lihtsalt: „Kas on olemas selline asi nagu normaalne laps?”

Ilmselt ongi nii, et kui perekond on nii suur, on seal igasuguseid inimesi. See on vist juba statistiline paratamatus. Suurem osa 14-lapselise, kellest kaksteist elus, pere olevikutegevusest toimub 1980. aastate alguses, kui arvutada, et pereema abiellus 1940. aasta märtsis peaaegu pool aastat enne viieteistkümneaastaseks saamist ja räägitakse tema 55-aastaseks olemisest. Peetakse talu ja mitmel lapsel (aga sugugi mitte kõigil!) on eriline side loodusega. Mitmed lapsed on juba kodust välja ja välismaalegi kolinud.

Perekond elab ääremaal, Tornio on Lapimaal üsna Rootsi piiri ääres, ja palju on juttu selle koha ja suurte linnade erinevusest. Kui tütar ütleb emale, et onolemas selline asi nagu abielulahutus, vastab ema: „võib-olla Stockholmis”. Korduvalt rõhutatakse, et Helsingi koolides tundub olevat ruumi erinevate eksistentside jaoks, „täpselt nagu raamatutes”. Tornios on võimatu teistsugusena ellu jääda.

Ja siiski saavad teoks nii mitmedki võimatuna tunduvad asjad ja nii mõnelegi pereliikmele tekivad võimalused õnne saavutamiseks.

Kaja Kleimann

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s