Alustama pean ülestunnistusest, et ülevaadet Reaktorist ei kirjuta ma mitte lugeja, vaid tegija pilgu läbi – juba mõniteist kuud aitan ma selle sisu toimetada ja kirjutan teinekord isegi mõne pala. Lugemissoovitust kirjutama asudes avastasin kummastusega, kui keeruline on võõrale publikule tutvustada midagi, mille köögiaurudes ise pidevalt ninapidi sees oled. Lõpuks otsustasin appi võtta videopildi: näitan meie tegemisi otse ekraanil ja jutustan käigu pealt, mis on mis.
Esmakontakti saateks siiski mõni rida selgitust nendele, kes kohaliku ulmemaastikuga üldse tuttavad ei ole, ja kellele nüüd ähvardab kaela sadada täiesti uus võõras maailm koos uute võõraste mõistetega.
Niisiis: Reaktor on tasuta veebiajakiri. See ilmub kord kuus ja koondab ulmejutte, ulmega seotud uudiseid, arvamusi, arvustusi, tõlkeid, lugemis-, vaatamis-, või mängumuljeid, autorirubriike, intervjuusid ning muudki ulmelist meilt ja mujalt. Kraam on värske, vahel toores, ning tähemärkide arvu ei piira mitte trükipoogna serv, vaid tegijate jaks ja ajumaht.
Sõna ‘ulme’ tähistab Eesti Ulmeühingu määratluse kohaselt “kunstižanri, milles kujutatakse maailma teadlikult ja rõhutatult sellisena, nagu see tegelikkuses ei ole.” Need väljamõeldud maailmad ja kujuteldavad nähtused võivad olla võrratult mitmekesised — ulme mõistemantli alla mahub lisaks kosmos-kombitsad-kuningriigid põhiharudele veel maailmalõpu-järgseid maastikke, ebamugavaid tulevikke, libaolendeid suurlinnadžunglis, tossavaid dirižaableid, küberagulites seiklevaid digisamuraisid…
Ka Reaktori vabatahtlikus toimetuses tegutsevad väga erinevate maitsete ja väga erinevate tõekspidamistega ulmesõbrad. Lisaks toimetuse tuumikule löövad kaasa mitmed külalisautorid ja korduvad kaastöötajad. Nii võibki juhtuda, et samas numbris väljendatakse risti vastupidiseid seisukohti ja jutuvalik toidab vastandlikke maitseid. Materjali koostamisel ei näe me vaeva peresõbralike hoiakutega — seega on Reaktor mõeldud pigem täiskasvanud lugejale.
Praegu jookseb Reaktori kümnes ilmumisaasta. Jaanuaris ajasime suure saluudiga püsti sajanda numbri ja siinse ülevaate ilmumise ajaks sai karantiini kiuste kokku ka märtsiväljaanne.
Siin on lingid videos kõlanud soovituste juurde:
“Kaks pistet rebase jalga” (Mairi Laurik)
“Müür” (Andrei Samoldin)
“Mustade Inglite Armee” (Leila Tael-Mikešin)
“Mitmekihilisem” (Heinrich Weinberg)
“Venuse sünd” (Jaagup Mahkra)
“Paljasjalgsed” (Meelis Ivanov)
“Teene võlgu” (Toomas Krips)
“Neljatuulekõlad” (Tea Roosvald)
“Kollased silmad öös” (Artur Räpp)
“Põrgutee” (J. J. Metsavana)
“Parempööre” (Joel Jans)
“Das Kulturkonflikt” (J. J. Metsavana)
“Gurja ja kosmos” (1695)
“Mamma” (Bix Pokupoeg)
Intervjuu: Priit Öövel räägib „Tumedatest Tundidest“ (loe ka Triin Võsobergi kuulamissoovitust!)
Intervjuu: Alastair Preston Reynolds
Muidugi on lugemist väärt materjali palju-palju rohkem, kui ühekorraga nimetada jõudsin või tihkasin (mainimata jätsin muuhulgas paljud jutud, mille valmimisel olen ise käed külge löönud). Samuti olen vanemates aastakäikudes sonkides leidnud põnevaid maiuspalasid, mida teadlikult ei oleks osanud otsida. Näiteks “Hilise lõikuse” rollimängukroonikad ja Jüri Kallase ulmeajakirjade-ülevaated (klõpsake autori nimel — siis kuvatakse sama autori kõik postitused).
Ma ise kirjutan pea iga kuu ülevaate mõnest veebikoomiksist või -sarjast.
Soovitan lõpetuseks veel kahte artiklit. Esiteks Jüri Kallase põhjalik ülevaade tema koostatud Eesti ulme bibliograafiast — andmebaas, mis ei saa kunagi valmis ja mis pakub põhjatult avastamist. Ja teiseks Reidar Andresoni kirjutis Tartu ulmekirjutamise töötubadest — 
kuna ajakiri Reaktor on ühiskirjutamistega tihedalt seotud!
Laura Loolaid
Kaastöid, arvamusi, uudiseid, häid mõtteid võtab Reaktor vastu sellel aadressil:
Lugemissoovituse blog 