Viikingid on mind isiklikult suutnud ajaloos enim köita. Teada on, et tegu oli rahvaga, kellele kippus olema väga meeltmööda võtta, mida sai, võtta väe ja võimuga, ning lahingut lüüa, kui selleks avanes pisimgi võimalus. Samuti ei maksa unustada, et viikingid olid väga head kauplejad ja maadeavastajad.
Viikingitest kõnelevaid romaane ja teaduspublitsistikat jagub huvitatule uurimiseks küll ja veel.
Ilmselt esimene suurem kokkupuude antud rahvaga pärineb minu jaoks romaanist „Orm Punane”. Senini saab muigega meenutatud, kui õnnetu oli peategelane haigevoodis, kus ta lalisedes kurtis, et teda ei taha enam isegi kirbud ja täid…
Neile, kes soovivad pigem liikuvaid pilte jälgida, on antud väga köitev telesari „Viikingid”. Ära ei tasu muidugi unustada, et selles sarjas pole päris kõik teps mitte loogilises ega ka kronoloogilises järjestuses. Siiski julgen antud sarja soovitada, juba näidatav looduski (Iirimaa ja Kanada) on imetlemist väärt ja saab ka kätte tunde, kuidas tol ajal elu-olu kulges. Sarjast IMdBs.
Treiler sarja viimasele hooajale:
“1000-aastane kuningriik” räägib loo ühest algselt täiesti juhuslikust poisikesest, kelle küla tehakse maatasa ja kes võetakse orjaks laevale. Sõudes (mis soodustas teadagi võimsate lihaste arengut) ja selle kõrvale kuulates kaasorja pajatusi tuntud ja tähtsatest jarlidest-kuningatest möödub aasta ning uljast tegelasest on kujunemas täiseale lähenev noormees. Ära tasub mainida, et peategelane on ütlemata ülbe, enesekeskne ja kaklushimuline — saades sellest ka ise vägagi suurepäraselt aru ja ühtlasi enda „omadusi” korduvalt siunates.
Suur äratundmisrõõm on romaanis kohata endale tuttavaid nimesid ja paiku. Kes natukenegi on külastanud Taanimaad, sellel on ikka palju mõnusam tegevusega kaasa kulgeda.
Loodan väga, et lugejad leiavad „1000-aastase kuningriigi” poest või raamatukogu riiulitelt väärt haaramist olevat — seni on see, sarja esimene raamat, arusaamatutel põhjustel jäänud (kirjutaja vaatenurgast) tänamatult märkamatuks.
Romaan sisaldab viikingitele kombekohaselt rohkelt seiklusi ja mõnusa muigega huumoritki. Rohkelt on ka — tahame või siis mitte –, ajastule omast vägivalda.
Loodame, et kirjastajal on soov kõik osad ka meile müüki tuua. Seni on autor kirjutanud viikingitest lausa neli raamatut.
Tonny Gulløv elab koos perega Kopenhaagenis ja töötab SAS-is. Tema kirjutatud sari on kodumaal, Taanis saanud suurt tähelepanu ja populaarsust. Raamatute müük on kerkinud ligi 50 000 eksemplarile.
Gulløvit inspireeris romaani kirjutama rohke ajalooliste keskaega kujutavate ja viikingiromaanide lugemine. Ajal, mil autor antud sarja kirjutas, konsulteeris ta kokku enam kui 20 oma ala asjatundjaga.
Triin Võsoberg
Autori pilt pärineb siit.
Posted by Nata on 28 märts 2020 at 14:47
väga hea soovitus , aitäh