Miks wiki on hea?

Olin juba koolipoisina üsna suur ajaloohuviline ja mäletan, et keskkooli lõpetamise puhul kirjutas klassijuhataja minu iseloomustusse positiivse joonena, et teadmishimulise noormehena tunneb Ago eriti huvi suurmeeste elulugude vastu.

Pärast koolitunde veetsin sageli veel mõne tunni linnaraamatukogus ja uurisin erinevaid teatmeteoseid ning tegin endale kaustikusse üleskirjutusi.

Internetti veel ei olnud ja nii on taolisi kladesid kogunenud omajagu ning neid on huvitav nüüdki vahel sirvida. Kogusin sinna kokku tuntud inimeste sünni- ja surmadaatumeid ning ajalooliste sündmuste kuupäevi. Olin ka iga-aastaste teatmik-kalendrite ning näiteks taskuteatmiku A ja O pidev lugeja, kust sai jälle uusi teadmisi. Ma uskusin juba siis, et küllap on minutaolisi veel, aga ei olnud au kedagi sellist tunda. Kui aga lõpuks ometi jõudis Eestisse internet ja tekkis võimalus koju lauaarvuti soetada, olin sellest n-ö võrgumaailmast lausa vaimustuses.

Kui käesoleva sajandi algul – seega juba peaegu 20 aastat tagasi! – lugesin uudist, et välismaal on loodud veebipõhine entsüklopeedia, millele pandi nimeks Wikipedia, jäin põnevusega ootama, et sellest ka eestikeelne versioon tehakse. Ja umbes aasta aega hiljem see oligi olemas!

Ja kui veel selgus, et sellesse saab igaüks ise täiendusi ja parandusi teha, olin lihtsalt lummatud. Nii olengi nüüd juba ligi 18 aastat olnud Vikipeedia igapäevane kasutaja. Lisaks teiste huviliste ning asjatundjate kogutud andmetele olen ka ise jõudumööda panustanud, et seda tohutut andmebaasi veelgi paremaks ja täiuslikumaks muuta. Siin on abiks olnud ka needsamad kooliaegsed kaustikud. Päris täiuslikuks ei saa ta muidugi kunagi, nagu seda pole ju keegi ega miski siin ilmas.

Kuna tegemist on sellise andmebaasiga, mida saab igaüks igal hetkel muuta, siis on sageli probleemiks, et leidub inimesi, kes teadmatusest või suisa pahatahtlikult andmeid valeks muudavad. Seega sajaprotsendiline usaldusväärsus pole tagatud, aga olen aru saanud, et agarad ja tublid adminnid hoiavad ikkagi jõudumööda asjal silma peal ja parandavad jälle õigeks tagasi.

Ma usun, et peale minu huvitab ehk mõnda teistki arvude maailm, siis veidi ka statistikat. Kuni 2003. aasta oktoobrini lisandus artikleid väga aeglaselt – sinnamaani loodi päevas keskmiselt vähem kui 1,5 uut artiklit. Peamiselt tänu esimesele eestlasest kaastöölisele jõuti 2003. aasta novembriks juba 1000 artiklini. Päevane artikliloome oli tagasihoidlik veel kuni 2004. aasta jaanuarini, mil see tõusis keskmiselt 26 artiklini päevas (varasem rekord oli 8). Selle toel kerkis eestikeelne versioon artiklite üldarvult erinevate Vikipeedia keeleversioonide seas 18. kohale. Alates 2005. aasta detsembrist on alustatud päevas keskmiselt üle 20 uue artikli.

Esimese 10 aasta jooksul kirjutati enam kui 87 000 artiklit. Seda on rohkem kui neid ilmus E(N)E-s ja plaaniti avaldada TEA entsüklopeedias. Vikipeedia administraator Ivo Kruusamägi on EPL-s öelnud: „Kõige ulatuslikuma eestikeelse entsüklopeedia loomiseks ei ole kulutatud kümneid miljoneid eurosid, vaid selleni on jõutud kõigest vabatahtlike visa töö tulemusena”.

2010. aasta lõpus oli eestikeelses Vikipeedias natuke vähem kui 81 000 artiklit ja neist 52,2 protsenti oli loodud kõigest kolmekümne kasutaja poolt. Uue olulise tähiseni, 100 000 artiklini, jõuti 25. augustil 2012 ja 200 000 täitus 12. augustil 2019.

Eestikeelse Vikipeedia administraator Andres Luure on saanud Vikipeedia arendamise eest isegi ordeni, 2013. aastal määras president Ilves talle Valgetähe V klassi teenetemärgi. 2017. aastal pälvis Mart Noorma Vikipeedia sõbra auhinna eelkõige projekti Miljon+ käivitamise ja ulatusliku propageerimise eest.

Kui näiteks ingliskeelses Vikipeedias on konkurentsitult suurim valdkond kunsti- ja kultuuri-teemalised artiklid, siis eestikeelses Vikipeedias on enim kirjutatud geograafiast – paikadest ja inimestest. Rõõm on tõdeda, et lisaks Eesti riigikeeles tehtavale on olemas ka võrukeelne Vikipeedia.

Muide, kas keegi mäletab, mis oli eestikeelse Vikipeedia esimene artikkel? Nende endi väitel oli see “Viki”. Kuigi 2002. aasta suvel loodud veebientsüklopeedias on tänaseks juba üle 200 tuhande eestikeelse artikli ja selle näitajaga on ta suuruselt kolmas keeleversioon soome-ugri keelsete Vikipeediate seas soome- ja ungarikeelse järel, on teha veel oi kui palju.

Jääb vaid nõustuda Vikipeedia administraatori Ivo Kruusamägiga, kes on öelnud: “Eestikeelses Vikipeedias on veel palju tegemist vajavat. Kiirustades head asja teha ei saa, kuid eestlased väärivad korralikku omakeelset entsüklopeediat. Mida rohkem on aga Vikipeedias vabatahtlikke, seda kiiremini meie omakeelne veebientsüklopeedia täiskasvanuikka jõuab”.

Eriti suurte statistikasõprade jaoks olgu lisatud ka link nimekirja juurde, mis näitab erinevates keeltes olemasolevaid Vikipeediaid artiklite arvu suuruse järjekorras https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#Detailed_list

Ago Pärtelpoeg

Illustratsioon Giulia Forsythe

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s