Moše de Leon “Püha seekel”, Josef Gikatilla “Kiri Pühadusest. Mehe vahekord naisega”

Moše de Leon “Püha seekel”, Josef Gikatilla “Kiri Pühadusest. Mehe vahekord naisega” (heebrea keelest tlk Kalle Kasemaa; Ilmamaa, 2019)

Oma paaril rännul Iisraeli olen ikka kõrvalt jälginud ortodoksseid juudi perekondi – kõigil mustvalged riided, meestel kübarad, oimulokid, habemed ja palvenöörid, naistel seelikud allapoole põlve, käsivarred ja pea kaetud. Üksteist nad ei puuduta. Lapsed on tasased ja kuulekad, ei mürgelda, ei jonni. Igaüks kõnnib keskendunult omaette või kui omavahel suheldakse, siis vaikselt, kuid elurõõmsalt ja heatahtlikult.

Milline on nende pere-elu tegelikult, millised on suhted koduseinte vahel, mida tähendab ja sisaldab ortodokssete juutide abielu nn ajalooliselt ja kuidas on tänapäeval?

Lootsin pisut vastuseid leida Kalle Kasemaa vahendatud Gikatilla tekstist, teadmata kuigi palju judaismist, mitte midagi „Kiri pühadusest…“ autorist ja sellest, kuivõrra vanad reeglid ikkagi tänapäeval kehtivad.

Mõelgem, et Jehhoova valitud rahvale eluks reegleid seadev Toora pärineb üle 2000 a vanusest ajast ja Talmud valmis 450.aastatel, aga kabalist Gikatilale omistatav kirjutis pärineb XIII sajandist ning manitseb mehe-naise (seksuaal)vahekorda korraldama just iidsete pühade kirjade ja reeglite järgi. – Miks peaks see ortodokssetel juutidel siis tühipalja 7-8 sajandi võrra hiljem oluliselt teisiti olema?

Kasemaa on lisanud tõlkele väärtusliku järelsõna ja rohked kirjalike allikate viited usukauge eesti lugeja jaoks. Kasemaa tõdeb, et teos hakkas kohe pärast valmimist laialdaselt levima, trükiti esmakordselt 1546 ja hiljem korduvalt, nõnda et sel on kindel koht juudi religioosses kirjanduses.

Polegi üllatav teada saada, et seksualeetika üle arutledes ei keskenduta seksile (seda sõna teosest ja tõlkest ei leia), vaid sellele, kuidas abielupaari eesmärgiks on vagade ehk õigete laste sigitamine Jehoova rahva, Iisraeli kestmiseks. Uue elu sigitamisega saab inimesest Jumala „kaasosaline loomistöös“. Muide, muud sisu ja sihti seksuaalvahekorral olla ei tohtinudki.

Küll pidi olema keeruline Kasemaal leiutada vana teksti tõlkimisel selliseid väljendeid ja sõnu, mis üriku stiili ja mõtet kaasaegsele eestlasele veidigi edasi anda suudaksid, säilitades ka keeles arhailise hõngu! Aga ta leiud on võluvad ja panevad kaasa mõtlema, nõnda et tekib vähemalt aimdus, mida hõlmab „pühadus“, „tundmine“, „õige“, „sünnis“, „seadis kimbu“, „erinevad ajad“, „keha loomus“, „veri läheb segi“, „sete on laskunud“, „sa täidad nende kõhu“, „keha segu“ (=temperament), „see on talle heaks“, „halb veri“, „roojane“, „riivatu on taganenud“, „puhastada oma mõtted“, „vastavalt mõttele ja mõlgutusele“, „nad kuumenesid“, „vagad liibutasid oma mõtte kõrgematele“, „emaihus valmistama“ jne jne.

Keel on kõikides kultuurides alati reetnud mõtlemist ja suhtumist. XXI sajandil paneb imestama, kui tagaplaanil on vahekorra-teemalises õpetuses naine ja kui suur vastutus on mehel selle eest, et ühinemine toimuks igas mõttes pühitsetult. Gikatilla hoidub muide mainimast seksuaalakti, vaid kasutab eufemismi, mis Kasemaa tõlkes kõlab „voodi kasutamine“ – „me peame end pühitsema voodi kasutamise ajal“. Naise „kasutamisest“ lausa ei räägita, ent lapsed, kelle saamine on abikaasade ühte eesmärgiks, on eranditult poisid. Kumab läbi, et meestel on oma kogukonna ja Jumala ees naissoost oluliselt suurem vastutus ja just mehelt ootab Jehhoova õigeid tegusid.

Mis roll siis naisel üldse oli? Gikatilla õpetused õigesti korraldatud vahekorra kohta on adresseeritud meestele. Toorat õppisid ja tundsid mehed, naised kuulasid oma meest ja sünnitasid lapsi? Mehel on vastutus jumalakartliku elukorralduse eest ka magamistoas, „voodi kasutamine“ on lihtsalt üks osa Jumala teenimisest. Gikatilla jaotas oma õpetused „pühaduse“ saavutamise kohta viide peatükki ehk viieks teeks – vahekorra olemus, aeg, sobiv toit, vahekorra kavatsus ja laad. Ja tõesti, kogu kirjutis ei lase end tõlgendada teisiti kui detailse juhisena sündsaks ja õigeks toimimiseks.

Kuidas ikkagi „voodi kasutamise“ asjad tänapäeva patuses ilmas tõsiusklikel on, see jääb raamatust ja värskest tõlkest teadmata. Kirjutasin aga Google’isse märksõnad „naine judaism“. Otsing viis tänuväärsele materjalile, mis uudishimu paljus rahuldab ja naisele kõigiti väärilise koha annab – Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2017 kaitstud Nazari Goudini magistritöö „Seksuaalsus judaismis ja juudi religioosse seadusandluse dünaamilisus intiimsuhete reguleerimisel“ toob paljus selgust.

Maris
Raamatutuba Fahrenheit 451º

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: