Timo Maran “Metsloomatruudus”

Timo Marani “Metsloomatruudus” üllatab oma teemade rohkusega. Kõige enam puudutasid ja jäid mulle silma tema armastusluuletused, kus kaunite loodusvõrdlustega tuuakse lugejani hoolimine, igatsus, truudus ja ihalemine millegi saatustmuutva järele. Armastusteema kõrval tuleb ehk veelgi tugevamalt sisse elu ja inimese olemuse üle filosofeerimine. Kes me oleme, kuhu me püüdleme ja mis jääb meist maha. Looduse poole ihalemist võime üheaegselt tõlgendada nii soovina lahti murda sellest raud- , klaas- ja betoonmaailmast, kus me elame, aga teiselt näha ka sügavamat küsimust, kas meil peaks olema julgust irduda turvaliselt rajalt ja katsetada midagi uut.

Kõiki teemasid esitab autor läbi looduse, mis annab üheaegselt võimaluse manada silme ette realistlikud pildid ning samal ajal tajuda nendes autori poolt õrnalt sisse kootud ja vahel ka peidetud mõtteid inimloomuse ja elu kohta.

Inimene kasvab
sissepoole. Ta on pööratud puu.
Juured on taevas, süda maa peal,
lehed ilma mööda laiali.
Hea inimene toob maapeale
selgust ja tarkust.

Tarbimissoovitus: sobib ideaalselt kättevõtmiseks mõnel hommikul, kui on aega, vaadata aknast rippuvaid päikesekiiri ning juua tassike teed.

Elis Tiidu
Tartu Linnamuuseum

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: