László Krasznahorkai „Saatana tango“

László Krasznahorkai raamatut „Saatana tango” (tlk. Siiri Kolka) kutsus mind lugema nii Béla Tarri 1994. aastal raamatu põhjal valminud 7h 30min pikkuse film kui ka see, et romaan pidi jääma kirjanikule esimeseks ja viimaseks. Üks hetk oli raamat minu riiulis ning ootas vaba hetke, mil lugemist alustada.

Lugemiseks oli vaja võtta eraldi hoogu, kuna Krasznahorkai teos vajab süvenemist. Lugemismotivatsiooniga probleeme ei tekkinud. Varastasin vaikseid õhtuid, kui kõik olid juba uinunud ja ka hommikul ärkasin lugemiseks enne äratuskella.

Autor ei ütle lugejale midagi ette, viimane peab ise otsustama, hinnanguid andma ning järeldusi tegema. Ülesannet ei tee lihtsamaks rütmilised, üksteisega põimuvad ülipikad laused, mis on kunstiteosed omaette.

Mulle meeldivad eksistentsialistlikud raamatud, ning Krasznahorkai oskab ajatud mõtted täiesti uuele absurdsuse tasemele viia. Raamatut lugedes tekkis tõeline üksinduse tunne. See ei olnud kurb ega halb. See oli arusaamine, et ükskõik kus ja kellega, mingil tasandil on inimelu ääretult üksik.

Sel raamatul on kindel koht iga inimese riiulis. Pärast paari nädalat seedimist, mille jooksul ei tahtnud seisundit mõne teise raamatuga lõhkuda, soovisin sama teosega uuesti otsast peale pihta hakata.

Triinu Suumann
Tartu Laulupeomuuseum

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: