Andrea Wulf „Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm I“

Andrea Wulfi kirjutatud raamat on erakordselt kütkestav ja lihtsas keeles kirjutatud. Peale selle lihtsustavad lugemist ja tekstist arusaamist ka autori ja tõlkija allmärkused. Raamat pakub põhjaliku ülevaate Alexander von Humboldti kujunemisest teadlaseks, tema sõpruskonnast, kuhu kuulus ajaloolisi isikuid, ja ekspeditsioonist Lõuna-Ameerikasse.

Detailsemalt kirjeldatakse ka Humboldti, Goethe ja Schilleri tihedaid sõprussuhteid ning koos Goethega tehtud loodusteaduslikke katseid. Ilmneb, et Goethe kirjutas Fausti oma loomingulise palangu neil aastatel, mis langesid kokku Humboldti külaskäikudega. Nii Fausti kui ka Humboldti kihutas taga katkematu pürgimine uute teadmiste poole. Nad olid arvamusel, et ennastsalgav töö ja uurimine toovad selguse, mõlemad ammutasid jõudu loodusest ning uskusid, et kogu looduslik maailm on ühtne.

Tänapäeval, kui inimkond seisab silmitsi mitmesuguste globaalprobleemidega, tundub uskumatu, et juba üle kahe sajandi tagasi eemaldus Humboldt (alatest Aristotelesest domineerivast) inimkesksest maailmavaatest loodusele ja näitas, et inimkond muudab looduse tasakaalu ning inimtegevus toob kaasa katastroofilisi tagajärgi. Humboldt oli ka esimene, kes selgitas, kui põhjapanevat rolli mängivad metsad ökosüsteemides ja kliima kujunemisel.

Ülikooliõpingute ajal puutusin Humboldti teadustööde kokkuvõtete ja refereeringutega sageli kokku, aga mitte kunagi ei kujunenud tema tegevusest sellist holistilist pilti kui praegu, tuginedes loetud üldistustele ning pikaajalisele kogemusele keskkonnahariduse edendajana. Tervikpilti ei saanudki tekkida, sest ülikoolis domineeris 1970. aastatel jõuliselt essentsialism ning kuigi ökoloogia teadusdistsipliinina oli küll jõudnud kursuste loendisse, ei kujundatud selle õppimise ajal arusaama sotsiaal-kultuuriliste aspektide olulisusest ökoloogiliste probleemide lahendamisel. Humboldt täheldas, et „kõik on omavahel vastastikuses sõltuvuses“ ja mida kogukamaks muutub elukogemus, seda rohkem seda mõistad.

Kuigi Humboldt oli omas ajas Napoleoni kõrval tuntuimaid inimesi Euroopas, tuntakse teda Eestimaal vähe. Seda aga, milline tähendus on tal Lõuna-Ameerikas, kogesin 2007. aastal, reisides Mehhiko linnades Taxcos ja Cuernavacas. Alexander von Humboldt külastas neid paiku 1803. aastal ja kuigi ta viibis nendes linnades ainult mõned päevad, on talle Cuernavacas püstitatud ausammas. Kohalikud tutvustasid ausammast sügava uhkusega ning väärtustasid Humboldti seotust nende riigiga.

Kuna Humboldt käis 1829. aastal ka Eestis, siis ehk aitab see raamat samuti kaasa Humboldi tööde tähenduse mõistmisele Eestis ja tema väärtustamisele laiema avalikkuse hulgas.

Imbi Henno

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: