Unustamatud 70-ndad

Lühiülevaade 1970-ndate sündmustest meil ja mujal.

Maailmas oli mitu suurt kriisikollet: sõda Vietnamis, rahutused Põhja-Iirimaal, konfliktid Lähis-Idas, Aafrikas jne. Euroopa Majandusühendusega liitumiseks alustati läbirääkimisi Suurbritannia, Taani, Norra ja Iirimaaga. 1971. a taastati telefoniside Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel, Šveitsis anti naistele hääletamisõigus… Eurovisiooni lauluvõistluse võidab 1974. a Abba. USA-s lastakse 1975. a müügile esimene personaalarvuti. Maailma Tervishoiuorganisatsioon teatab 1978. a, et rõuged on likvideeritud.

Nõukogude Liidus ammendusid 1970-ndatel tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tuntav. Kuldsete 60-ndate järellained olid tajutavad 1970-ndate aastate keskpaigani. 1. sept. 1970. a hakatakse ellu viima üldise keskhariduse nõuet. 1971. a alustati Lahemaa rahvuspargi rajamist, mis oli esimene omataoline NSV Liidus. 1972. a Tallinnas valmis hotell „Viru”.  Eesti Televisioon alustab värvussaadetega. Aavo Pikkuus võidab Montreaali olümpiamängudel ja Jaan Talts ning Jüri Tarmak Müncheni olümpiamängudel kulla. Nõukogude Liidu rahvuspoliitikaks kujunes forsseeritud venestamine. 1977. a alustati Lasnamäe ehitamist.

Võrreldes 1960-ndatega suurenes 1970-ndail aastail tunduvalt tarbimine, mis pidi hüvitama mõtte-, sõna- ja tegevusvabaduse vähendamist ning võõra rahva sissevedu. Kodudesse jõudsid televiisorid, külmutuskapid, sektsioonmööblid, hakati soetama autosid. Eriti märgatavalt paranes rahva elujärg maal. Elujärje paranemine tingis jälle kaupade defitsiidi tekkimise. Kujunes olukord, kus arvati, et kõik välismaine on parem. Maagilise tähenduse omasid sõnad „import” ja „tutvus”. Ajastut iseloomustasid ka soome saunade ehitamine ja saunapeod. Moodi tuli teksariietus. Kommunistliku propaganda üle ironiseeriti juba 1940-ndatest aastatest alates, kuid tõeliselt enam-vähem naeruväärseks muutus see 1970-ndatel.

Eesti tööstustoodang suurenes paljuski üleliiduliste tehaste arvel, mis toimisid ka migratsioonipumpadena ja mille toodang  läks üleliidulisse fondi. Suur osa põllumajandustoodangust veeti samuti välja. Kui linnainimesele tähendasid 1970-ndad lõppkokkuvõttes elu halvenemist ja tarbekaupade järjest süvenevat defitsiitsust, siis maal toimus areng veidi teisiti ja nimetatud kümnend kujunes Eesti kolhoosimajanduse õitseajaks. Kuulsaim kolhoos Eestis oli tõenäoliselt Kirovi- nimeline näidiskalurikolhoos, kuid tuntud olid ka Paide rajooni „Estonia”, Aravete ja „9. Mai” kolhoos. Sel ajastul paljud kolhoosid liitusid, kujunesid suurmajandid, kolhoosnike palgad tõusid. Lisaks tegeleti isikliku  aiamajandusega ja nii teeniski põllumees tihti rohkem kui linnainimene.

 

***

“See oli kümnend, mil sündisid hard rock, heavy metal, progressive rock, jazz rock, punk rock. Instrumentalistid mängisid pikki soolosid, stuudios salvestatud lood ei olnud enam kolmeminutilised, vaid tihtipeale isegi üle kümne minuti pikad, kontserdid kestsid paarikümne minuti asemel mitu tundi.” Andres Oja

“Need noored muusikud ei mõelnud, et nad teevad ajalugu. Aga just seda nad tegid. Pea olematutes tingimustes, pillidega, mida ükski endast lugupidav Lääne muusik poleks puutunudki. Lindistades Eesti kullavaramusse jäänud laule, teadmata, kas keegi neid kunagi kuuleb. Kuid enamik muusikuid ei meenuta neid aegu jubedusest õlgu väristades. Esinemiskeelu ohust ei hoolitud, entusiasmi oli nõnda palju, et sellega oleks võinud talve soojaks  kütta. Nad tegid muusikat, et olla vabad, kasvõi hetkekski, vabad, kuni muusika lõpeb. Muusika aga ei lõppenud ega lõpe eal.” Andres Oja “Tepeliini triumf. Eesti rock 1970. aastatel”

 

***

Saul Bellow — “”Tema kolp oli kandiline.” Kui tihti kohtame selliseid lauseid vana-aja raamatutes. Ning kui väheks on neid jäänud praegus-aja kirjanduses! Bellow selliseid lauseid ei pelga, tema loodud karakterid (kelle kaitseks ta oma Nobeli-kõnes nii uljalt üles astus) on nagu kaljusse raiutud monumendid, sealt ei kustuta neid tuul ega vihm või nende endi lopsakas kõne”. Toomas Raudam

Iris Murdoch — “Kui võrrelda sõnu mosaiigitükikestega, siis võib tõdeda – see  naine teab saladust, kuidas pisikildudest luua tervikut.” Alice Lessa

John Gardner — “Nii palju on küll igaühel koolitarkust keresse jäänud, et mäletada – meid sigitasid Cro-Magnoni mehed, neandertallased surid välja. Või notiti maha. Tore Ameerika mees John Gardner on oma raamatusse «Sügisvalgus» torganud imekauni arutluse sellest, kuidas paksukolbaline neandertallane kohtus vilka peeneluise kromanjooniga, kes ausa nuiavõitluse asemel, milles ta alla jäänuks, naabrimehe kerge odaga surnuks suskas. Nii lihtne see oligi.” Jüri Pino

Arthur Hailey — “Kes on lugenud Arthur Hailey raamatut «Rattad», on teada saanud, et autotööstus tõmbab tehnoloogilise progressi nagu magnetiga enda külge. Kui te soovite tutvuda eesrindlike lahendustega näiteks metallitöötlemises, keevituses, montaažis jne, vaadake autotööstust. Kui otsite disaini ehk tööstuskunsti parimaid šedöövreid, otsige neidki kõigepealt autotööstusest. Hailey arvates riisub autotööstus kõikidelt tehnoloogilistelt lahendustelt innovaatilise koore. Seega, soovides saada kiire ülevaate riigi tehnoloogilisest arengutasemest, külastage selle riigi autotehast. Kirjanikul on õigus, ehkki kirja pandud ameerikaliku aplombiga: tase, mida nõuab autotööstus, ületab teisi tööstusharusid.” Mati Feldman

Stephen King — “Kingi kohta võib öelda palju, kuid üks on kindel: tema teoseid on raske käest panna.” Marvel Riik

Jaan Kross — “Jaan Krossi «Keisri hull» on tähtis teos, omaaegse sisemise vastupanu verstapost.” Simon Prii

Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba mõtte ja rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate abil omandas vaim leidlikkust võimu tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud kättesaadavad sõna otseses mõttes massidele ja kirjandus kujundas oluliselt rahva hoiakuid, hoidis alal rahvuslikku mälu ja usku eestluse säilimisse. Suurtest tiraažidest hoolimata kujunes mõnigi tippteos defitsiitseks. Kirjanike roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40 haritlase allkirjastatud pöördumises toonase riigivõimu ja ajakirjanduse poole, mille sisuks mure omakeelse kultuuri säilimise pärast.

Ingrid Saare
Küllike Lutsar

Fotod Hille Õiglane

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: