Helju Pets “Rünkrasked pilved”

Kevad, suvi, sügis, talv. Või vastupidi. Looduse ilu jõuab lugejani igal juhul. Kirjanik tunnetab seda läbi tegelaste meeleolude. Rõhk on inimese tunnetel. Need on peenelt kootud teose sündmustikku, aga teinekord pole kohta peenutsemisel, öeldakse otse ja keerutamata.

Peategelane Egle on jõudnud oma eluga keerulisse seisu. Lausa ummikusse. Väike tütar Mona on veel vaid päikese-kiireks. Paadininale kolib endine sõbranna Ingel koos perega, kuid rõõm sellestki on üürike. Mida teha, kuidas edasi? Egle ellu tuleb ja mahub palju värvikaid inimesi. On seiklusi, romaane… Elu veereb. Aga Egle on sõbrunenud viinaga. See lohutab, viib mured minema. Kas maanurgas on elu tõesti nii troostitu, et seda peab turgutama alkoholiga? Vähemalt mulle ja kirjanikule näib nii. Miks? See ju mustvalgel kirjas! Tekitades eneseski ängi. Kuidas lugu lõpule jõuab, jääb lugeja lugeda ja oma arvamus kujundada.

Soovitan lugeda Helju Petsilt varem ilmunud raamatuid: „Õnneõiteta sirelid” ja „Ussikuninganna Egle”. Need lood eelnevad romaanile „Rünkrasked pilved”.

Rita Roosileht

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: