Helju Pets “Rünkrasked pilved”

Kevad, suvi, sügis, talv. Või vastupidi. Looduse ilu jõuab lugejani igal juhul. Kirjanik tunnetab seda läbi tegelaste meeleolude. Rõhk on inimese tunnetel. Need on peenelt kootud teose sündmustikku, aga teinekord pole kohta peenutsemisel, öeldakse otse ja keerutamata.

Peategelane Egle on jõudnud oma eluga keerulisse seisu. Lausa ummikusse. Väike tütar Mona on veel vaid päikese-kiireks. Paadininale kolib endine sõbranna Ingel koos perega, kuid rõõm sellestki on üürike. Mida teha, kuidas edasi? Egle ellu tuleb ja mahub palju värvikaid inimesi. On seiklusi, romaane… Elu veereb. Aga Egle on sõbrunenud viinaga. See lohutab, viib mured minema. Kas maanurgas on elu tõesti nii troostitu, et seda peab turgutama alkoholiga? Vähemalt mulle ja kirjanikule näib nii. Miks? See ju mustvalgel kirjas! Tekitades eneseski ängi. Kuidas lugu lõpule jõuab, jääb lugeja lugeda ja oma arvamus kujundada.

Soovitan lugeda Helju Petsilt varem ilmunud raamatuid: „Õnneõiteta sirelid” ja „Ussikuninganna Egle”. Need lood eelnevad romaanile „Rünkrasked pilved”.

Rita Roosileht

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: