Aado Lintrop „Loomisaja laulud”

ERA Toimetuste 35. köide Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust” sisaldab kümme artiklit, millest seitse on varem erinevates väljaannetes ilmunud, neist vanim juba 1999. aastal. Kuigi tegemist on teaduslike tekstidega, ei ole neid raske lugeda ka tavalugejal, laule kirjeldatakse ja tsiteeritakse piisavalt, et ka neid mitte tundvad inimesed sisust aru saavad. Huvi asja vastu on muidugi eelduseks, et üldse lugemist alustada.

Aado Lintrop on eesti folklorist, šamanismiuurija ja luuletaja, peale selle veel mu kursusekaaslane ülikoolist ja laulukaaslane „Hellero” aegadest, mis tegi lugemise minu jaoks isiklikult veel põnevamaks.

Sissejuhatuses kirjeldab autor kõigepealt oma teed laulja ja uurijana ja mõtiskleb nende rollide omavahelisest suhtest – kas need on teineteist täiendavad või konflikti viivad? Mis mõju avaldab laulmine lauljale? Aga uurijale? Kuna Lintrop on aastaid tegelenud eelkõige soome-ugri usunditega, on tal ka lauludest kirjutamisel käepärast võtta hulgaliselt taustainfot usundiga seotud motiividele. Muidugi ütleb ta, et laulude tõlgendamisel ei saa olemas olla õiget tõlgendust ja alati on võimalik välja pakkuda hoopis teistsuguseid ja teistelt alustelt lähtuvaid selgitusi. Mõnes kohas autor vaidlebki teiste uurijate järeldustele vastu, või siis hoopis nõustub nendega, kuid hoopis teistel põhjustel kui nende esitatud.

Kõik artiklid on huvitavad ja pole mõtet neid siin ümber jutustama hakata, aga lihtsalt iseloomustavaks näiteks paar asja, mis mulle silma hakkasid ja mille peale ma varem kunagi mõelnud polnud.

Kust lood võetud?  Miks laulab laulik, et võttis lood lutsu suust, laulud latika ninast, kõned kiisa keele pealta, aru havi ammastesta? Loogiline, et linnud kedagi laulma õpetada võivad, aga miks need, kes tegelikult häältki ei tee? Tuleb välja, et mõned neist on olnud populaarsed šamaani abivaimud, havi lõualuust aga tegi Väinämöinen esimese kandle.

Mulle pole kunagi pähe tulnud, et tänapäeval miljoneid hullutaval jalgpallil võiks olla seoseid maagiliste toimingutega – erinevate rahvaste juures on küll haigete raviks, küll kevadel karja väljaajamisel selle kaitseks väravast läbiajamist kasutatud. Väravad olid pulmade ja matuste maagiliste toimingute osaks, need ühendasid ja lahutasid erinevaid maailmu.

Kaja Kleimann

Hellero pilt Kaja Kleimanni erakogust

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: