Triin Soomets „Hulgakesed“

soometshulgakesedTriin Soometsa luulekogu „Hulgakesed“ avab vaikselt oma ukse maailma, mis räägib meiega armastusest, sünnist, surmast, jumalast, iseendast – ühesõnaga elust, tehes seda kohati valusalt ja vahetult, kohati sümbolistlikult ja ümbernurga ütlemiste abil. Meditatiivsed ja filosoofilised mõttelõngad vahelduvad kirglike emotsioonidega, kasutades metafoore, tabavaid sõnamänge ja eesti keele kõla.

Raamatu kaanel (kujundanud Piia Ruber) põimuvad lõputu jadana lõpmatuse märgid. Lõpmatuse märk on pikaealisuse, nähtuste vastastikuse sõltuvuse ning tarkuse ja kaastunde igikestvuse sümbol. Sõlme kujund viitab surma ja sünni lõppematule tsüklile. Neid maailma igikestvaid ja lõppematuid seoseid selles luulekogus leidub.

kivi jääb kivile / vesi jääb veele / käimine käijale / tee jääb teele / yhtlus jääb yhele / kahtlus kahele / järg jääb järele / vahe jääb vahele (T. Soomets)

Jane Liiv
Eesti Rahva Muuseumi peakunstnik

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: