Alexander McCall Smith “Pühapäevane filosoofiaklubi”

Hea uudis krimikirjanduse sõpradele – eesti keelde jõudis paljude poolt armastatud autori Alexander McCall Smithi seni 10-osalise Isabel Dalhousie sarja esimene raamat. Ilmselt on õigustatud ka lootus, et neid tuleb veel, järgmine, eriti ahvatleva pealkirjaga raamat ”Friends, lovers, chocolate”, meeldis mulle isegi rohkem.

pühapäevane-filosoofiaklubiMis mulle selle raamatu juures meeldis:

1. Väga kosutav on vahelduseks eriti mustale krimile väga piinatud joodikpolitseinikega või vaimuhaigete sarimõrvarite kujutamisele midagi nii leebet, tahaks lausa öelda – õhulist lugeda. Õhulist mitte kergluse mõttes, vaid et on hingamis- ehk siis antud juhul mõtlemisruumi, sündmused ei kuhju, kiirustamist ei ole. Peategelane, kes asju uurib, ei ole ei politseinik, eradetektiiv ega kogemata sündmuste keerisesse sattunud kõrvaline isik. Peategelane on naine, kes on lihtsalt maailma suhtes uudishimulik ja analüütilise mõtlemisega, ning juhtumid kuidagi satuvad ta teele (niipalju kui ma seni lugenud olen). Ka filosoofilised mõtisklused pole rasked lugeda ja need võivad ehk juhtida lugejat arutlema teemadel, mis muidu tähelepanuta jääksid. Selles raamatus ei kirjeldata koledusi ja jõhkrusi. Keegi siiski sureb.

2. Noormehe surma (võimalik, et mõrva) uurima hakates Isabel MÕTLEB, enne kui midagi teeb. Kõigepealt mõtleb, kas üldse midagi teha, ja siis, kuidas seda teha. Vastukaaluks kõigile hulludele naisterahvastele alates Darja Dontsova kangelannadest ja lõpetades Annika Bengtzoniga, kes topivad absoluutselt silmapilk oma nina igale poole, iseäranis juhul, kui see on eluohtlik ja politsei poolt selge sõnaga keelatud. Politseinikke siin raamatus muidugi peaaegu ei kohtagi. Isabel on kujutatud kui väga erilise mõttemaailmaga naine, autor näitab seda juba päris alguses. Millele mõtleb normaalne inimene, nähes kedagi kõrgelt kukkumas? Igatahes on äärmiselt ebatõenäoline, et talle meenuks Audeni poeem Ikarosest nagu Isabelile.

Pieter_Bruegel3. Sarnaselt Esimese Daamide Detektiiviagentuuri lugudega ei kulge ka selles raamatus sündmustik kuigi kiirelt, tassikese tee jaoks on ikka aega ja uurimine vaheldub isikliku elu ja mõtiskluste kujutamise ning filosofeerimisega. Ja ristsõnadega. Ma olin alguses üpris kindel, et ristsõnadel on juhtumi lahendamisel oma osa.

4. Kodus musitseerimine – nii vanamoodne, et võtab pisara silma.

Isabel Dalhousie erineb proua Ramotswest muidugi peaaegu kõiges mis võimalik, välja arvatud tugev moraalne kompass. Edinburgh’ kaunite vanade majade seinad varjavad nii mõndagi moraali-, eetika- või filosoofiaküsimusi puudutavat. Isobel on haritud, iseseisev ja ka majanduslikult kindlustatud, et mitte öelda rikas; rakenduseetika ajakirja toimetaja on ta mitte raha, vaid huvi ja kohusetunde tõttu. Ta lähima suhtlusringkonna moodustavad tema üpris väga jäik ja mõnede üllatavate veidrustega, kuid taibukas, hea intuitsiooniga ja absoluutselt lojaalne majapidajanna Grace; kaunis vennatütar Cat oma peigmehega, keda Isobel heaks ei kiida, ja Cati mahajäetud kallim Jamie, kes on ilus, tark ja hea, lisaks veel kauni lauluhäälega fagotimängija ning igati Isobeli, ent kahjuks üldsegi mitte Cati meele järgi. Isobelil on seljataga õnnetu abielu ja ta pole leidnud kedagi uut oma nõuetele vastavat, keda ta suudaks usaldada, ja kuigi ta tunneb teatud nõrkust Jamie vastu, on too siiski liiga noor ja Catile pühendunud ning Isobel unistab nende äraleppimisest.

alexandermccallsmithUsher Halli rõdult alla kukkunud noormehe asja uurides puutub Isobel kokku nii noorte kui vanade, nii äri- kui kunstiinimestega, aga raamatule pealkirja andnud filosoofiaklubi liikmetega ei kohtu me ühelgi pühapäeval.

Alexander McCall Smith on kirjutanud üle kaheksakümne raamatu mitmesugustel teemadel. Palju aastaid oli ta Edinburgh’ ülikooli meditsiiniõiguse professor ning kuulus mitmesse riiklikku ja rahvusvahelisesse bioeetika nõukogusse. 1999. aastal saavutas ta ülemaailmse tuntuse raamatusarjaga „Esimene daamide detektiiviagentuur”. Seejärel pühendus ta ilukirjanduse kirjutamisele, mille tulemusena on ilmavalgust näinud ka sarjad „Scotland Street 44” ja „Corduroy Mansions”. Tema raamatuid on tõlgitud 46 keelde. Ta elab koos arstist naisega Edinburgh’s, neil on kaks tütart.

Kaja Kleimann

Pieter Brugeli pilt, millest Audeni poeem on inspireeritud, on pärit Wikist

 

Advertisements

One response to this post.

  1. […] Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh Siin blogis raamatutest “Kalahari masinakirjakool meestele” ja “Pühapäevane filosoofiaklubi” […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: