Patrick Rothfuss „Vaikivate asjade aeglane settimine”

rothfussvaikivateasjadeaeglanesettimine„„Vaikivate asjade aeglane settimine” viib lugeja „Kuningatapja kroonika” sarjast tuttava Auri maailma. Too kahupeaga õbluke plika elab Ülikooli all pimedates keldrites, kus on palju käike ja torusid, mitme korruse jagu mahajäetud ruume, mõned neist uhked ja kaunid, mõned läbipääsmatult mulda ja kiviprahti täis varisenud. Auri on ühtaegu söakas ja uje, salapärane ja kuidagi katki. Ta loodab, et kui kõik asjad maailmas saavad oma päris õigele kohale, siis saab maailm ehk terveks ja ka tema ise pole enam nii katki. Võib-olla saab siis kõik veel korda…

See on lugu Aurist ja mõnest päevast tema elus, mille hulka kuuluvad leidmise päev, tegemise päev ja paraku ka nutmise päev, ent kõige krooniks tõotab tulla külaskäigupäev. Muidugi ei avalda Auri lugejale kõiki oma saladusi, ent mõne siiski.” (goodreads.com)

***

Patrick Rothfussi (s 1973) „Kuningatapja krooonikate” triloogia kuulub vaieldamatult kaasaegse fantaasiakirjanduse tippu. Eesti keeles ilmus viimati sarja teise osa „Targa mehe hirm” teine raamat (tõlkinud Juhan Habicht). Muljetavaldava põhjalikkusega on autor üles ehitanud oma alternatiivmaailma, kus vehklevad mõõgad ja toimib maagia ning kus peategelane Kvothe peab eluvõitluses kõigi raskuste kiuste suutma jääda iseendaks. Rothfuss kasutab meisterlikult erinevaid kirjanduslikke võtteid, muuhulgas toimub tegevus paralleelselt nii minevikus kui olevikus, tema tegelaste elus on nii traagikat kui huumorit ja maagilise maailma elanikud ei jää kuidagi kaugeks, vaid on oma inimlikkusega justkui igaüks meist siin pärisilmas.

„Vaikivate asjade aeglane settimine” (VAAS) on märgistatud kui „Kuningatapja kroonikate” osa nr 2,5, olles seega sarja paigutatuse poolest omamoodi vahepalaks. Nii maailm kui üks (ja ainus) inimtegelane on sama kui Kvothe lugudes. Ometi võib Kvothe sarjaga harjunud ja sellest lugu pidama hakanud lugeja VAASis täielikult pettuda. Või kui mitte seda, siis kulme paneb see üheainsa ilmselt vaimse häirega tegelasega teos kergitama küll. Auri elab oma asjade keskel väga vaikset elu ja ilmselt on tegevuse mõttes selles raamatus kõrghetkeks see, kuidas tüdruk seepi keedab. Mitmeid lehekülgi vältav seebikeetmine versus mõni peadpööritav seiklus, mida on kirjeldatud Kvothe raamatutes?!

Esmalugeja jääb nõutuks kuni teose lõpuni. Mis see oli, mida autor tahtis öelda? Miks erineb VAAS sedavõrd näiteks seikluslikust „Targa mehe hirmust”?

Lugejale pakub selgitusi ja aitab VAASi mõista selle järelsõna autorilt. Sealt nähtub, et Rothfussil endalgi oli raamatu suhtes enam kui tugevaid kõhklusi ja avastus, et ta on tõenäoliselt kirjutanud maailma kõige pikema seebikeetmise stseeni, oli tema endagi jaoks enam kui väike üllatus. Ent järelsõnast selgub miski, millega autorit mõista püüdval lugejal tuleb ilmselt nõustuda. Nimelt olla Rothfussi sõber teda tema segaduses lohutanud: inimestest ja seiklustest kirjutatakse kõigile, kuid üksikuile imelikele, kes tahaks vahel lugeda raamatut näiteks a s j a d e s t, rohkem kui harva. Ja tuleb tõdeda, et sõnameister Rothfuss suudab panna VAASis esinevad asjad rohkem elama, kui mõni autor suudab seda teha oma inimestest peategelastega. Ning ka tegevuse aeglane kulg on meie järjest kiirenevas maailmas elades lugemiseks kuidagi võluvalt tasane ja mahe.

Kokkuvõtteks: ärgu lugeja oodaku midagi peadpööritavalt kuningatapjakroonikalikku, vaid nautigu üht tavapärasest erinevat ja erilist aeglast asjade settimist.

Janar Kotkas

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: