Urmas Vadi „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“

vadikuidasmeSee novellikogu triivis reaalsuse ja une piiril, mõtestades sündmusi hauataguste tegelaste eluliste ja elavate tegelaste absurdsete kommentaaridega. Ma olen valmis enamust Vadi jutust uskuma ja usaldama, eriti seda osa, mis käib kaasas kirjutamise ja kirjanikuks olemisega. Ma ei tea kas see raamat oli eneseusust, enesepõlgusest ja eneseotsingust aga igatahes vihjas ta üsna selgelt, et ebameeldivad ja valusad asjad juhtuvad meie elus ja nende põhjuste teadmine võib-olla ei muudagi midagi kui me ei lase neil muuta oma suhet iseendaga.

Millegipärast oli  lugedes, vaatamata süngetele teemadele, mind saatmas mingi emotsionaalne kaitstus. Ma ei saanud lahti tundest, et autor, kirjutades lugu peategelasest nimega Vadi, kas muigab või arutleb stiilis, kas keeran veel vinti peale või piisab, olles valmis naerma nii iseenda kui kogu maailma traagika üle.

Igatahes mõjus tegelane Vadi kuidagi erakordselt sümpaatsena ka oma süngematel päevadel st vihase, kurva ja ennasthävitavana. Ilmselt tabas autor midagi üldinimlikku, mis minus lugemise jooksul kaasa kõlas.

Katriin Fisch-Uibopuu
Tartu linna kultuuriosakonna juhataja

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s