Eduard von Keyserling „Õhtused majad“ ning Theophile von Bodisco „Vana vabahärra majas“

1855. aastal sündinud Eduard von Keyserling ning 1873. aastal sündinud Theophile von Bodisco – baltisaksa kirjanikuhärra ning baltisaksa kirjanikuproua, on vaid vähesed siin 19. ning 20. sajandil tegutsenud baltisaksa kirjanikest. Küllap pole nende looming laiemale lugejaskonnale just eriti tuntud, ent etteruttavalt öeldult vääriksid mõlema autori teosed rohkemat tähelepanu küll.

ohtusedmajad1914. aastal kirjutatud „Õhtused majad“, mis kuulub Keyserlingi kirjutatud nn „lossilugude“ hulka, ning 1913. aastal ilmunud Bodisco esikromaan „Vana vabahärra majas“ on üllatavalt sarnase ülesehitusega balti romaanid. Kui Anne Laur on romaanile „Vana vabahärra majas“ kirjutatud järelsõnas leidnud, et Bodisco jutustuslaad on mõnevõrra sarnane tuntuima baltisaksa kirjaniku Eduard von Keyserlingi meisterlikule fabuleerimisoskusele, siis sarnast on nende kahe teose vahel rohkemgi kui vaid vormilised tunnused. Juba raamatute pealkirjadest saab aimu, et inimhingede kõrval on küllap mõlema loo keskmeks vana ning uhke maja – perekonna ning põlvkondade hing.

Eduard von Keyserlingi „Õhtused majad“ on romaan balti aadli hääbumisest. On üks vana ning suursugune Padureni loss, on vana ning väsinud parun von der Warthe ning on paruni tütar Fastrade – noor, õitsev ning elada sooviv. Raamatu lähtekoht on üsna traditsiooniline – kodust armastuse pärast lahkunud Fastrade tuleb tagasi paruni ja parunessi juurde ning kindlate reeglite ja juurdunud hoiakutega mõisa ning — leiab armastuse. Theophile von Bodisco romaan algab samuti saabumisega. Noor Felix Reckling jõuab Saksamaalt muusikat õppimast Eestimaale, oma sugulaste mereäärsesse majja Liivametsale, et ajada korda hoopis argisemad, pärandiprobleemid. Pärast esimesi peatükke selle teema juurde aga tagasi ei pöörduta, küll aga hargneb siingi lahti armastuse ämblikuvõrk.

bodiscovanavanaharramajasRaamatute protagonistid – Fastrade ning Felix — on mitmes mõttes sarnase elukäiguga tegelased, kes samas loomult küllaltki erinevad. Peale juba mainitud koju saabumise (Felixi puhul küll teatavate mööndustega), on nad mõlemad, võrreldes teiste tegelastega, rohkem elu näinud, igatsedes kohati tagasi sinna, kust nad tulevad. Mõlemas raamatus vastanduvad mõisa-elu ning väljaspool nähtu. Felix, kel selja taga muusikaõpingud, plaanib esimesel võimalusel tagasi Saksamaale sõita ning õpinguid jätkata – tema elu tuum ning kirg on muusika. Fastradel aga puudub elus see, mille poole püüelda või millest unistada – tema armastatu on siit ilmast lahkunud. Ta on küll tagasi kodumõisas, ent siiski rahulolematu ning tunneb end perekonna-kohustuste koorma alla maetuna.

Mõistagi saab just mõisa-elu tärkavatest tunnetest ning armastustest raamatu põhiteema. Ka siin kulgeb mõlema teose faabula üsna paralleelselt. Peategelased kohtuvad juba saabudes oma favoriite, kohe alguses seda taipamata. Järgnevad jalutuskäigud, külaskäigud, vestlused, õhtusöögid. Kui raamatus „Õhtused majad“ kulgeb armastuse-liin peategelase jaoks üsnagi lineaarselt ning etteaimatavas järjestuses (vaid kihlumine saabub üllatuslikult), siis krahv Recklingi jaoks on olukord keerulisem. Sugulastele külla saabudes jääb talle esmalt silma veskis elav neiu Cäcilie, kes noormehele liialt tähelepanu ei pööra. Siis leiab Felix uue ihaldusobjekti – Vera Mihhailovna. Kaks paralleelarmumist kord lõppevad, kord süttivad uuesti. Ühel hetkel purustatakse lootused, siis kerkivad need taas. Kui Fastrade jääb kogu romaani jooksul pigem jahedaks, ka oma tulevase abikaasa Egloffi vastu, siis Felix Reckling on emotsionaalsem ning edasipüüdlevam, rohkem elus inimene. Ka Felixi kiindumused on tulisemad ning iseteadlikumad kui neiu Fastrade armastus.

kolga mõisEhkki mõlema raamatu meespoole armastajad, Egloff ning Felix, on ühtaegu kahest naisterahvast võlutud, mõjub Felix süütuma ja heatahtlikumana. Ta küll proovib iseendast aru saada, ent mitte alati see ei õnnestu ning ette jäävad ka teised tegelased. Egloff, kohtudes juba Fastradega kihlatud olles oma endise silmarõõmu Lydiaga, teeb sellega saatusliku vea, ise oma eksimust justkui mõistmata. Ehkki Felixi ning teda ümbritsevate tegelaste – Charlesi, Cäcilie’i, Vera – armastuse-liinid on rohkem läbi põimunud, suudab paheline Egloff siiski ühe teoga rohkem elusaatuseid muuta. „Õhtustes majades“ tekitab segadust ka paruni ning parunessi ebasoosing Fastrade ja Egloffi abielule. Ehkki otsused lastakse tütrel endal teha, kujundab nendegi suhtumine noorte armastust.

Ka kogu raamatu „Vana vabahärra majas“ atmosfäär on helgem, lootustandvam ning ärksam kui „Õhtuste majade“ puhul. Juba suvine aeg ning mere lähedus on vastandiks Padureni lossile ning sealsetele tumedatele metsadele. Kui Liivametsal tehakse muusikat ja lauldakse, siis Padureni lossis teenivad noored tütarlapsed oma laulusooviga vaid halvakspanu. Kui Liivametsal puhkajad tegelevad oma hobidega, loevad klassikateoseid või sõidavad jahiga merel, siis „Õhtustes majadest“ jääb pinnale mängurlus või sihitud öised hobusega sõidud. Selle raamatu atmosfäär on müstilisem ja salapärasem, ka tegelased, eesotsas Egloffiga, pahelisemad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERASelle võrdluse järel võiks aga küsida, mis on see, mis teeb need kaks baltisaksa romaani meile, 21. sajandi inimestele oluliseks? Vastust anda on keeruline, sest vaatamata ladusale kirjutamisstiilile ning küllaltki põnevatele süžeekäikudele mõjuvad mõlemad romaanid kui korduvalt kuuldud muinasjutud. On keerdkäikudega lugu, mis ühel juhul lõpeb õnnelikult, teisel õnnetult. Need on ladusalt kirjutatud teosed, mis küllap paraku siiski hajuvad oma traditsioonilisuses muu loetu vahele.

Süžee erakordsusest olulisem on nende teoste puhul aga kultuurilooline taust, mis tutvustab lugejaile nii baltisakslaste elu ja kombeid kui kogu baltisaksa kirjandust. Ning vaatamata sellele, et senini pole 19. või 20. sajandi baltisaksa romaanid eestlaste teadvusse veel üleliia palju jõudnud, on tegu meie aja- ja kultuurilooga, millel tasuks kõige muu kõrval peatuda ning mille üle mõtiskleda, küll.

Triinu Sikk
Tartu Ülikooli üliõpilane

Kolga mõisa pilt on pärit siit,
Padure mõisa pilt on pärit siit.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: