2010. aastal ilmus rahvamuusika ja autorilaulu austajate jaoks juba ammu tuntud Mari Kalkuni teine heliplaat „Vihmakõnõ”.
Tartlase Mari Kalkuni juured on ema kaudu Kihnu saarel, isa poolt aga Võrumaa kuppelmaastike vahel. Oma päritolu tundmine on Marile oluline. Nagu 2007. aasta esikalbum “Üü tulõk”, mis leidis kiiresti palju kuulajaid ning ka ulatuslikku vastukaja ajakirjanduses, on ka „Vihmakõnõ” isiklik ja juurtest lähtuv, ent sellega astub Mari Kalkun sammu edasi eksperimentaalsuse ning kõlamaastike avardamise poole. Meloodiad on liikunud lähemale minimalistlikule regilaulule.
Laulude sõnad pärinevad eesti, võru ja setu luuletajatelt nii kaasajast kui ka eelmisest sajandist, paljud on pühendatud lähedastele sõpradele või perekonnale. Mari Kalkuni helimaailm pakub isiklikku ja intiimset, soojades toonides muusikat, mis kõnetab kuulajat ausalt ja otsekoheselt.
Rahvamuusika ja autorilaul ühendatakse ühtselt mõjuvaks kunstiliseks tervikuks. Instrumentidena on kasutatud kandleid, klaverit, kitarri, akordioni, kontrabassi, viiulit, isoleertoru ja meloodikat.
Katke Mari Kalkuni esinemisest Kanuti Gildis 3. veebruaril 2011. a.
Kaja Kleimann
Lugemissoovituse blog 