Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik”

Autori poolt raamatu tagakaanele kirja pandud lugemissoovitus: “Kes peaksid seda raamatut lugema. See võiks olla kohustuslik õpik kõigile, kes lugeda oskavad. Kas pole jabur, et me õpime koolis aastate ja tuhandete lehekülgede kaupa fakte keemia, bioloogia ja füüsika kohta, kuid ei tea midagi sellest, kuidas saavutada rahaline vabadus ja saada rikkaks. Keskmine keskkoolilõpetaja teab rohkem antiikaja kirjandusest kui dividendiaktsiatest. Rahast rääkimine on ebaviisakas ja ainus rikkaks saamise võimalus on loterii. Ma ei tea abielusid, mis oleksid purunenud abikaasade väheste füüsikateadmiste tõttu. Või inimesi, kes oleks masenduses, sest nad ei mäleta Põhjasõja kuupäevi. Kehvad teadmised rahast aga mõjutavad meie elu rohkem, kui arvata oskame. Palun tee endale ja oma lähedastele teene ja investeeri oma finantsharidusse veidi aega! Ma luban, et sellest raamatust on Sulle rohkem kasu kui ühestki teisest kooli ajal loetud õpikust!”

Ettevõtja ja investor Raivo Hein arvab: “Lihtsas keeles ja ohtrate näidetega raamat sobib lugemiseks juba alates 9. klassist.” Äripäeva korraldatud eduka Eesti arvamuskonkursil sai kolmanda koha ettevõtja Raivo Hein arvamusega “Rikkaks saamise õpetus koolis omaette aineks”. Lähemalt saab sellest kuulata ETV Terevisiooni arhiivist.

Raamat on liigendatud kolmeks osaks:

roosaare-rikkaks-saamise-õpik1. osa – Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?

Sisaldab mõttetööks testi, kuidas oma hetkelist rahalist seisu välja arvutada ja kuhu on soov välja jõuda.

2. osa – Kapitali kogumine

Minu arvates on põhipoint juba raamatu alapealkirja : Ela täna alla oma võimaluste, et olla homme rahaliselt sõltumatu! Siin ongi juttu säästmisest kui rikkaks saamise mudeli kõige tähtsamast tegurist.

Autor nimetab ennast 50% klubi liikmeks, mis tähendab, et kui on vähegi võimalik, tuleks kapitali kogumiseks sissetulekutest säästa 50%. Kui see siiski võimalik pole, siis väiksem protsent. Eelkõige nõuab see kontrolli raha üle ja oma väljaminekute ranget jälgimist, soovitus on registreerida kõik kulud vähemalt 1 kuu jooksul ja hiljem neid analüüsides teha järeldused, millises kululõikes võiks olla säästmine võimalik. Autori sõnutsi on see küll vaevarikas ja nõuab harjumuse teket, kuid oma kulutuste must-valgel nägemine on väga õpetlik. Kontrolli raha üle aitab sisse seada ka eelarve koostamine ja sellest kinni pidamine.

Lisaks säästmisele on selles peatükis veel juttu lisateenimisvõimalustest nagu võrkturustus ja ettevõtlus. Võrkturustusefirmade kohta leiab infot Eesti Otsemüügi Assotsiatsiooni kodulehelt www.edsa.ee.

Autor arvab, et eesti keeles kõlab väljend “raha teenima” nii halvasti, paneb inimese alateadlikult pigem oma sissetulekuid vähendama – et peaks vähem raha TEENIMA, sest, olgem ausad, kes meist siis oleks nii väga vaimustuses millegi või kellegi teenimisest. Siit ka võib-olla levinud suhtumine rahasse ja sellised ütlemised nagu “Raha ei tee õnnelikuks”, “Rikkus ja ausus ei ole kooskõlas”, “Raha on midagi räpast – ma olen sellest üle” (äkki mõni end kaunishingeks pidav intellektuaal võiks nii arvata?)

On juttu ka sellest, mis on aktiivne ja mis passiivne sissetulek. Aktiivne on see, mida teenitakse, mis nõuab panustamist aja, intellektuaalse ja/või füüsilise pingutuse panustamise näol, passiivne aga see, mida käsitleb 3. osa ehk investeerimine kui tulude suurendamise allikas.

3. osa – Kuhu ja kuidas investeerida?

Siin on juttu aktsiatest, kinnisvarast, dividendidest, hoiustest ja fondidest, investeerimisest väärismetallidesse ja metsa. See peatükk on kõige rohkem varustatud statistiliste tabelitega ja näidetega elust – erinevad investorid jutustavad oma positiivsetest ja vahel ka negatiivsetest kogemustest. Ja lugeda on põnev neid lugusid elust enesest – põnevam kui romaani või seltskonnategelaste elulugusid. Iga peatüki lõpus on harjutused ja testid mõttetööks ja teemasse süüvimiseks – nii nagu õpikule kohane.

Jaak Roosaare põimib iga peatüki algusse ka oma mälestusi sellest, kuidas ta üliõpilasena suviti USA-s müüs ukselt-uksele raamatuid: “Iga suvi õnnestus mul vestelda umbes 3000 perega ja nii kogunes päris kena arusaam sellest, mis on elus hea või halb ja kuidas erinevad otsused toovad kaasa ka erinevaid tagajärgi. Mulle avanes justkui võimalus piiluda tulevikku, et näha, milline on ühe keskmise 2-3 lapsega pere argipäev. Ja käsi südamel, enamasti oli see kohutav! Stressis vanemad, teleka abil kasvatatud lapsed, pidev kiirustamine, tülid, haigused… Üha sagedamini tabasin ennast mõttelt, et enamik peresid oleksid palju-palju õnnelikumad, kui nad ei peaks raha pärast muretsema. Kohtasin lugematul arvul inimesi, kes tegid tööd, mis neile ei meeldinud, kuid arveid oli ju vaja maksta. Inimesed võtsid laenu, et osta asju, mida neil vaja ei läinud, et sellega uhkustada inimeste ees, kellest nad tegelikult ei hoolinud.”  Taoline olukord tuleb tuttav ette meedia kajastusest ka tänapäeva Eestis.

Edasi filosofeerib autor järgmiselt: ”Ma usun, et suurt osa meie põlvkonnast on kasvatatud, justkui oleks rikkus halb ja häbiväärne. “Raha ei ole elus kõige tähtsam!”, “Õnne ei saa osta!”, “Kõik siin maailmas ei ole müüdav!”, “Vaesus pole häbiasi!” jms mõttetarkused viitavad justkui sellele, nagu oleks rikkus midagi ebapuhast või vähemalt negatiivse alatooniga. Praktika Ameerikas aga tõestas sootuks vastupidist. Vaesus on halb, selles ei ole midagi auväärset ega õilsat! Vaesed inimesed on ahned, egoistlikud ja tavaliselt mitte eriti usaldusväärsed. Alati on erandeid, kuid seitsme suve jooksul kohatud 20 000 peret näivad seda mitte eriti romantilist järeldust kinnitavat. Ja vastupidi, enamik rikkaid inimesi olid oma eluga rahul, neil oli aega oma laste ja abikaasa jaoks ja tavaliselt olid nad lahked, abivalmid ja isetud. …Maailm on täis inimesi, kes küll väidavad, et raha ja rikkus pole oluline, kuid kes samal ajal loevad iga viimast kui senti ja on ihned. Vaesed inimesed jumaldavad raha ja tunnevad rikastega võrreldes raha ees palju suuremat aukartust. Nad on raha orjad. …Paradoksaalsel kombel on teekond rikkuse juurde seotud enamasti välise vaesusega. Selleks, et olla ükskord rahaliselt vaba, tuleb algul elada kõvasti alla oma võimaluste. Just sellest käesolev raamat räägibki.”

Nagu näeme on autor juba raamatu alguses ilusti üles lugenud kõik käibel olevad väärarusaamad rahasse ja rikkusse suhtumises.

Lisalugemiseks huvilistele võib soovitada Jaak Roosaare blogi http://roosaare.com/. Raamatu lõpus lk. 262-262 on nimestik teemat käsitlevatest teistest raamatutest.

Ülli Tõnissoo

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: