J. M. G. Le Clézio “Karantiin”

J. M. G. Le Clézio “Karantiin” (1995, e.k. tlk. Triinu Tamm 2013)

cleziokarantiinLe Clézio raamatu kogukus (550 lk) võib potentsiaalse lugeja võib-olla ära ehmatada, aga ärge kartke — raamat on üpris ladus lugemine. Oma kirjutamisviisilt on Le Clézio liikunud üha vaesema, lihtsama stiili suunas ning käesoleva teose lugemist ei raskenda ka jutustajate paljusus ega nende sage vaheldumine. Segased on minu meelest ainult raamatu esimesed leheküljed, kuid nende osas saab selgitust teose käigus. See ei ole sedasorti raamat, mis haaraks sind juba esimeste ridadega kaasa ja pakuks põnevust igal leheküljel. Minu jaoks olid vast esimesed 100 lehekülje üsna tüütud, ent kui suutsin end neist läbi vedada, siis tõmbas raamatu fluidum mind endasse ning kokkuvõttes on see arvatavasti teos, mida ma ei unusta iial.

Le Clézio, 2008. a. nobelist, tunneb ilmselgelt jutustamisest mõnu ning tegevustik kulgeb mõõdukas tempos eksootilisel Flat Islandil — Mauritiuse saare nö väikevennal, kuhu jäetakse aastal 1891 rõugeepideemia tõttu karantiini vennad Léon ja Jacques. Kuigi raamat on autobiograafiline ning tõukunud autori suguvõsaloost — Le Clézio isapoolsed esivanemad on Mauritiusel elanud ning autori isa seal ka sündinud —  hõlmab raamat palju üldisemaid teemasid ning lisaks karantiinisaare võrratule kirjeldamisele ja imelisele armastusloole räägib ta inimeste eneseotsingust, lihtsa ja isegi vaese elu võlust, mineviku ja oleviku läbipõimumisest, rasketest otsustest, loobumisest. Tegelikkuse ja kujuteldava piir on hägustunud, kuid see, mis siis ikkagi tegelikult juhtus, polegi lõpuks enam nii oluline.

le-clezioLugemismõnu garanteerib Triinu Tamme suurepärane tõlge ning äärmiselt valgustav järelsõna. Kui ma siiamaani Le Clézio — kes tituleeriti 2004. a. suurimaks elavaks prantsuse keeles kirjutavaks kirjanikuks — teoste kättevõtmist natuke pelgasin, siis nüüd on mul igatahes isu ka teiste tema teostega tutvust teha.

Annika Aas

Le Clézio pilt on pärit siit

Advertisements

One response to this post.

  1. […] pärlid. Pikemalt kirjutasin Colette’i “Vagabundst” siin, J. M. G. Le Clézio “Karantiinist” siin  ja Torgny Lindgreni “Isa […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: