Torgny Lindgren “Isa arm”

lindgrenisaarmTorgny Lindgren “Isa arm” (Varrak, 2009, tlk. Tõnis Arnover ja Anu Saluäär)

Tunnen, et sellisest Rootsi suurklassikust nagu Lindgren (s. 1938) olen mina liig väeti kirjutama. Aga noh, kui püüda midagigi öelda, siis… tegu on minu arust tõeliselt põhjamaise kolmik-romaaniga ehk triptühhoniga — stiililt karge ja tõsimeelne, huumorivaene, samas mitte üdini sünge; teatud mõttes “paigaromaan”. Kaante vahele on koondatud “Kumalasemesi” (1995), “Mauk” (2002) ja “Doré Piibel” (2005), milles kattuvad tegevuspaigad (Västerbotteni kant Põhja-Rootsis), üksikud tegelased, teemad.

Esimene raamat “Kumalasemesi” on oma teatud võikuses ja traagilisuses kohati lausa tülgastav, kuid teisalt jällegi unustamatu. See on kahe venna, Hadari ja Olofi armastuse-vihkamise suhe ja totaalselt erinevad elukreedod ning üksiku naise lugu, kes aitab vihkamisest ja haigusest läbiimbunud vendadel elu külge klammerdumisest lõpuks pääseda ning leida vennalikkus ühisel surivoodil. Võib leida mitmeid viiteid piiblilugudele (minule meenusid näiteks Kaini ja Abeli lugu ning Saalomon, kes pidi otsustama kumb kahest naisest on lapse tegelik ema).

lindgrenkumalasemesiKeskmine teos “Mauk” jäi aga hoopis müstiliseks oma maugu-uuringutega. Mauk on põhimõtteliselt ülejääkidest (loomaküljed, -pea, rupskid, koodid) kokku keedetav süldi-taoline liharoog, mille maitseelamuse järel sõidavad mootorrattaga ringi kaks sõpra. Ülekantud tähenduses on mauk aga trööst, lohutus, ravim, leevendus. Niisiis — kas isa armu aseaine? Autor armastab sümboleid.

Just viimane raamat on see, mis võtab kõik eelneva kuidagi kokku, annab koguteosele helgema noodi, ütleb oma sõna inimese (elu)töö, Jumala ja tema armu, kunsti, pildi mõjuvõimu, kirjutamise kohta. See on ülistuslaul lihtsale inimesele: “Aga “elutöö” ehk ei olegi nii erakordne? Kui täpne olla, siis ei ole ju ühtki inimest, kes võiks selle tegemata jätta. Sellest ei saa loobuda. Elutöö teed sa ära, kas tahad või ei. Elutöö kui niisugune ei ole midagi pretensioonikat ega imelikku. Elutööga võib kes tahes toime tulla.” (lk 397). Aleksia ehk raskekujulise düsleksia all kannatav noormees jõuab tänu Gustave Doré Piiblile, selle mõjuvõimsatele piltidele, oma kujutlusvõimele, kunstiandele ja mälule omadega “mäele” ja tõdeb et, “see on Jumala arm ja mitte midagi muud. Issanda armu kohta ei käi ühtegi käsku /…/” (lk 416).

lindgrenVõtke selle koguka raamatu lugemiseks rahulikult aega — või, vastasel juhul, võtke kätte midagi kergemat. See ei ole hõlbus ega lõbus lugemine, kuid mina leian, et pingutus on asja väärt.

Annika Aas

Lars Lindqvisti foto Torgny Lindgrenist on pärit siit.

One response to this post.

  1. […] Varrak on oma 20. sajandi klassika sarjas tõelised hiiglased ette võtnud — kasvõi krestomaatilised prantslased — ning kõiki neid telliseid järjest lugeda ei soovitaks — võib saada kerge- või raskekujulise klassikamürgituse. Kuid ükshaaval ja rahulikult võttes on sarjas ilmunud tõlketeosed kõik omamoodi pärlid. Pikemalt kirjutasin Colette’i “Vagabundst” siin, J. M. G. Le Clézio “Karantiinist” siin  ja Torgny Lindgreni “Isa armust” siin. […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: