Jennifer Egan “A visit from the goon squad”

Veidra pealkirjaga Pulizeri ja National Book Critics Circle Award’iga auhinnatud romaan (hinnatud ka “jutukoguks” – millega ma siinkohal ei nõustuks) on üks parimaid, mida viimasel ajal lugenud olen. On raske arvata, kui kaua niisuguse romaani kirjutamine aega võiks võtta, sest põjalikke teadmisi (või usutavaid illusioone neist) erinevaist valdkondadest on siia sisse kirjutatud väga palju (peamiselt muusikatööstuse kohta, aga ka antropoloogia, turunduse, kunstiajaloo jne kohta).

Peamisi tegelasi, kelle ja kelle sõprade-tuttavate-sugulaste ümbert lugu end lahti kerima hakkab, on kaks: muusikaprodutsent Bennie Salazar ja tema kunagine assistent Sasha. Mittelineaarselt, kogu teose käigus, ilmub lugejate ette erisuguseid ja erisuuruseid killukesi Bennie ja Sasha minevikust, tulevikust ja mingist võimalikust olevikust (mille võiks kehtestada ehk teose kaks esimest peatükki).

Narratiivi ülesehitus nõuab lugejalt tähelepanelikkust, muuhulgas sellepärast, et tegelasi (kellest paljudele laenatakse ka jutustaja vaatepunkti) on palju, erinevate peatükkide tegevus toimub erinevail aegadel, mis ei pruugi selguda mitte peatükkide alguses, sellest ei pruugi (otse) rääkida ka jutustaja või tegelased omavahel – suhteline toimumisaeg tuleb otsustada lugejail endil arvukate vihjete – erinevate tegelaste nimede, nende kaaslaste nimede, toimumiskohtade jne põhjal. Jutustaja vaatepunkt, nagu öeldud, liigub ühe tegelase juurest teise juurde, keelamata endale aeg-ajalt ka teatavat kõigeteadmist, mis laseb ühe või teise (kõrval)tegelase terve edasise elu kokku võtta paari lausega, jättes samas mõnegi olulisema tegelase elusaatuse kokkuvõttes õhku rippuma. Enamik küsimusi saavad aga aegamisi vastuse, vähemasti mingis osas. Tegelaste vahel joonistuvad selgemad niidid, tegelaskond kujuneb enam ja enam läbipõimunuks, erinevad tegelased vilksatavad väga erinevate peategelastega peatükkides. Raamatut on raske käest panna kui ta juba kätte on võetud, tegelased kasvavad lähedasemateks. Romaan võib panna lugeja mõtlema kõigi nende arvukate inimeste peale, kellega temal elu jooksul põgusam või põhjalikum kokkupuude on olnud ja sellele, mis neist nüüd on saanud (“*What ever happened to…?”,* lk 71). 

Niisugust raamatut võiks kirjutada lõputult, aga iga hea asi saab kord otsa.

Autori koduleht: http://jenniferegan.com/

Maia Tammjärv

Advertisements

2 kommentaari

  1. Posted by maiabinMaia on 23 oktoober 2012 at 21:05

    Väga kasulikud skeemid, mõtlesin isegi skeemide tegemisele lugemisel!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: