Jennifer Egan “A visit from the goon squad”

Veidra pealkirjaga Pulizeri ja National Book Critics Circle Award’iga auhinnatud romaan (hinnatud ka “jutukoguks” – millega ma siinkohal ei nõustuks) on üks parimaid, mida viimasel ajal lugenud olen. On raske arvata, kui kaua niisuguse romaani kirjutamine aega võiks võtta, sest põjalikke teadmisi (või usutavaid illusioone neist) erinevaist valdkondadest on siia sisse kirjutatud väga palju (peamiselt muusikatööstuse kohta, aga ka antropoloogia, turunduse, kunstiajaloo jne kohta).

Peamisi tegelasi, kelle ja kelle sõprade-tuttavate-sugulaste ümbert lugu end lahti kerima hakkab, on kaks: muusikaprodutsent Bennie Salazar ja tema kunagine assistent Sasha. Mittelineaarselt, kogu teose käigus, ilmub lugejate ette erisuguseid ja erisuuruseid killukesi Bennie ja Sasha minevikust, tulevikust ja mingist võimalikust olevikust (mille võiks kehtestada ehk teose kaks esimest peatükki).

Narratiivi ülesehitus nõuab lugejalt tähelepanelikkust, muuhulgas sellepärast, et tegelasi (kellest paljudele laenatakse ka jutustaja vaatepunkti) on palju, erinevate peatükkide tegevus toimub erinevail aegadel, mis ei pruugi selguda mitte peatükkide alguses, sellest ei pruugi (otse) rääkida ka jutustaja või tegelased omavahel – suhteline toimumisaeg tuleb otsustada lugejail endil arvukate vihjete – erinevate tegelaste nimede, nende kaaslaste nimede, toimumiskohtade jne põhjal. Jutustaja vaatepunkt, nagu öeldud, liigub ühe tegelase juurest teise juurde, keelamata endale aeg-ajalt ka teatavat kõigeteadmist, mis laseb ühe või teise (kõrval)tegelase terve edasise elu kokku võtta paari lausega, jättes samas mõnegi olulisema tegelase elusaatuse kokkuvõttes õhku rippuma. Enamik küsimusi saavad aga aegamisi vastuse, vähemasti mingis osas. Tegelaste vahel joonistuvad selgemad niidid, tegelaskond kujuneb enam ja enam läbipõimunuks, erinevad tegelased vilksatavad väga erinevate peategelastega peatükkides. Raamatut on raske käest panna kui ta juba kätte on võetud, tegelased kasvavad lähedasemateks. Romaan võib panna lugeja mõtlema kõigi nende arvukate inimeste peale, kellega temal elu jooksul põgusam või põhjalikum kokkupuude on olnud ja sellele, mis neist nüüd on saanud (“*What ever happened to…?”,* lk 71). 

Niisugust raamatut võiks kirjutada lõputult, aga iga hea asi saab kord otsa.

Autori koduleht: http://jenniferegan.com/

Maia Tammjärv

Advertisements

2 kommentaari

  1. Posted by maiabinMaia on 23 oktoober 2012 at 21:05

    Väga kasulikud skeemid, mõtlesin isegi skeemide tegemisele lugemisel!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: