David Almond “My Name Is Mina” ja “Skellig”

David Almondi “My Name Is Mina” on eellugu 2000. aastal eesti keeli ilmunud “Skelligile.” “Skellig” räägib poisist, kes tunneb ennast uues kodus võõrikuna ja muretseb, nagu tema vanemadki, enneaegu sündinud väikese õe pärast. Michael kolab uues aias ja leiab kokkukukkuvast garaažist mehe, kes paistab olevat suremas. Skellig aga osutub täiesti omanäoliseks ja üha selgmaks saab, et suur osa temast ei olegi inimene. Samuti saab poiss tuttavaks Minaga, kes elab naabruses, ei käi koolis, vaid on koduõppel ja on harjunud asju omapäi uurima. Tema abiga päästetakse Skellig ja ime sünnib ka tema väikese õega.

“My Name is Mina” peategelane on seesama eelmise (või siis kirjutusaja järgi järgmise) raamatu Mina. See on Mina päevik, kus tüdruk räägib kõigest, mis teda puudutab. Ta on selline muinasjututüdruk, tark ja hakkaja, aga tal on raske teistega suhelda, sest ta pea töötab omamoodi ja ta kipub kõike omal moel tegema. Teised inimesed peavad teda veidrikuks. Mina ei käi koolis, sest kool suruvat alla loovust ega lase õppida. Õppida on ju hoopis parem nõnda, et keskendud kõigele, mis sind parajasti huvitab ja liigud siis sedamööda kaugematele radadele. Päevikusse on kirja pandud ka ülesandeid, mida tema arvates hoopis teha võiks, näiteks kirjutada lause, mis täidab terve lehekülje, või lihtsalt vaadelda linde. Tema soovitatud harjutused on kõik seotud vaatlemise, mõtlemise, arutlemise, tajumisega, ja tundub tõesti hoopis arukam uurida lindu päris elus, mitte raamatulehtedelt. Ja sageli me käime tõesti ringi nii, et me isegi ei märka, mis meie ümber toimub, ei looduses ega linnas, ja nüüd on siin üks väike tüdruk (tema vanust me ei tea, aga mulle tundub, et see on kümne ringis), kes ütleb, et võta aeg maha ja vaata ringi. Mõjus.

Mina on kummaline ning tema mõtted huvitavad ja sageli konksuga. Vahel ei saa tema trotsist küll aru, aga ehk siis ei peagi. Raamatu lõpuks jõuab Mina tõdemuseni, et ta peaks ikka püüdma suhelda. Tuleb välja, et maailmas on küll inimesi, kellele ta meeldida võiks, ja tema tänavale kolis isegi üks poiss, kellega võiks ka tuttavaks saada. Ring saab täis. See poiss on “Skelligi” Michael.

Minu jaoks oli Mina päevik huvitavam kui “Skellig”. Ma ei saanud kuigivõrd aru Skelligi ulmelisusest. Tekkis tunne, et temast räägitakse kogu aeg nii ümber nurga, et polegi võimalik aru saada, kes või mis ta on. Oli ta siis lõpuks seotud inglite või öökullidega? Ei teagi.

David Almond on Briti kirjanik, kes lastele ja noortele rohkelt kirjutanud. Tema debüütromaan “Skellig” võitis 1998. aasta Carnegie kirjanduspreemia ja Whitbreadi auhinna. Ka “My Name is Mina” oli 2010. aastal mitme lastekirjandusauhinna finalist. 2010. aastal võitis autor Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia, mis on kõrgeim tunnustus, mida lastekirjanik saada võib.

Kirjaniku raamatud Tartu Linnaraamatukogus.
Autori kodulehekülg.

Kaja Kaldmaa

Advertisements

One response to this post.

  1. Posted by sulepuru on 7 august 2012 at 20:18

    Mulle on “Skellig” meelde jäänud ilusa ja kurvana, seda enam läheb nüüd plaanitavate raamatute nimekirja Kaja kiidetud “My Name Is Mina” :)
    T.S.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: