Tiina Jõgeda “Õnne valem”

Seitse aastat psühholoogilise nõustajana töötanud Tiina Jõgeda pani selle intrigeeriva pealkirjaga raamatu kokku enda poolt Eesti Ekspresssile kirjutatud kolumnide põhjal, sestap see ongi meelelahutuslik-juturaamatulikult kerge lugemine. See aga ei vähenda sõnumi väärtust, mille aluseks on Goethe mõttetera “Otsige iseendas ja leiate kõik”. Autor on läbi töötanud hulga teaduslikke – alates Sigmund Freudist – ja vähem teaduslikke – nagu nt ameerika psühhiloog-elutreener teledoktor Phil McGraw –  käsitlusi õnnest ning annab nendest kena ülevaate, tuues ära ka algallikad, et soovijad saaksid teemat enda jaoks laiendada. Tagakaanel on kimbuke arvamusi raamatu kohta eesti tuntud inimestelt, alates ajakirjanik Priit Hõbemäest kuni teoloog Toomas Paulini.

Autori huumorimeelest keerulise teema käsitlemisel annab aimu järgnev katkend, milles ta räägib psühhoanalüütika-raamatust “Kujuteldavad kuriteod” :
“See raamat oli halenaljakal moel sattunud allahinnatud krimikirjanduse letti, raamatute “Vajan relva” ja “Sajandi sarimõrvarid” vahele. Aga Lewis Engel ja Tom Ferguson pole Agatha Christie järglased, vaid psühhoanalüütikud ning raamat “Kujuteldavad kuriteod” räägib alateadvuse ladestustest ja sellest, kui võimsalt oskab inimene ise oma elu kibedaks muuta. Kuritegudest ja karistustest tuleb siin juttu küll, ka range režiimiga vanglast, mille me ise endale püstitame. Need on sellised kuriteod, mida inimene päevast päeva sooritab, mürgitades salvavate etteheidetega iseennnast. Taparelvaks on omaenda mõtted ning sarimõrvatuiks tunded, eluga rahulolu ja võime õnnelik olla. Lühidalt: see on raamat enesekriitika külmavereliselt sooritatud roimadest psüühika kallal.” (Lk. 31)
Veel mõned üllatavad mõtted,  mida on lausa kiusatus tsiteerida:
Emotsioonidega toimetulekust:  “…20. sajandi psühholoogia suurkuju Aaron Beck uskus kunagi, et depressiooni on võimalik ravida, kui masendunuga lõputult tema masenduse põhjusi analüüsida. Paraku avastas Beck, et depressiooni põhjustest rääkimine teeb…asja hullemaks. Becki patsiendid vajusid veel sügavamasse meeleheitesse ja kuulus psühhiaater oli nendega püstihädas. Ühtaegu märkas ta, et ka paljuleierdatud soovitus “kui oled vihane, näita oma viha välja” toimib vastupidi. Oma viha välja elades vihanivoo ei alane, vaid hoopis kerkib. Seda kinnitas katseisikute vererõhu mõõtmine – see tõusis pärast raevuhoo väljavalamist. Aga omapead jäetud emotsioonid hajuvad!” (Lk. 60)
Mõttejõust: ”Hea mõte on hea asi, mis loob maailma veel paremaid asju juurde. Taastuvenergia liikidest on kahe kõrva vahel liikuv hea mõtte energia ka kõige keskkonnasõbralikum.” (Lk. 91)
Depressioonist: “Üks hiljutine uuring kinnitab, et masendus ei talu õnnetunnet.
Depressioonis inimesel on elurõõmsate ja eluga rahul olevate inimeste keskel üpris vaevaline elada. Tema niigi madal enesehinnang langeb veelgi, kui ta näeb, et teised tema ümber tunnevad end hästi, ent tema seda ei suuda. Viga peab olema minus, mõtleb masendunu (sest enesesüüdistused ja –kriitika kuuluvad vääramatult depressiooni kliinilisse pilti).” (Lk. 103)
Migreenist: “Kaks kolmandikku migreeni käes vaevlejaid on naissoost. Öeldakse, et see on tublide tüdrukute haigus, selliste, kes püüdlevad alati paremaid tulemusi, tahavad kõigile meeeldida, on viksid ja kohusetundlikud… ning kelle eneseusaldus on vähene.” (Lk. 123)
Dementsusest: “Kuidas meil küll nii palju nõrgamõistuslikke vanainimesi on, oigame, kui ilmub järjekordne Madis Jürgeni lugu vanurist, kes on oma varanatukese aferistidele kinkinud. Telerivaatamine ja kaua magamine suurendavad dementsusriski. Seks ja armumine hoiavad virgena, sest kõik, mis tõstab hormoonide taset, mõjub hästi. Nii et, Madis, kui kaheksakümneaastane papi armub kolmekümneaastasesse blondiini, siis tuleb see tema vaimsele tervisele ainult kasuks” (Lk. 129-132)
Suuremeelsusest ja hoolivusest (suulukeelne termin “ubuntu”): “Kas igapäevase headuse väljanäitamiseks peab lakkamatult osalema SMS-annetustel või koristustalgutel või aitama vanainimesi üle tee? Leidub veel lihtsamaid viise.
Suuremeelsus… –  teiste saavutuste üle rõõmustamine, teiste märkamine. Ja see ei maksa teile midagi! Või kui tahate veel lihtsamat ubuntu-retsepti, siis… küsige nõu. Küsige kelleltki, mis tema teie probleemist arvab või kuidas ta olukorda lahendaks. Küsige kas või jutujätkuks. Te näete, kuidas  vastne ekspert nagu kümme sentimeetrit pikemaks kasvaks, ta on sel hetkel iseenda üle uhke, sest teda hinnatakse. Nõuküsimine näitab, et me usaldame oma kaasinimest – ja see on väärt kingitus”  (Lk. 133-138)
Soorollidest:  “Võrdsusevõitluses on feministid saavutanud tohutu edumaa neuropsühholoogide ees, kes kinnitavad, et mehe ja naise aju ehitus erineb märkimisväärselt. Kuigi sellelaadseid avastusi tuleb aina juurde, ei kuulata neid eriti.”
(Lk. 159)

Raamat lõpeb psühholoog Richard Stevensi koostatud õnnemanifestiga, mille kõik 10 väga lihtsat käsku on meile kõikidele tuttavad, aga kas neid tuleb alati meelde kasutada?

Soovitan raamatut kõikidele, kes tunnevad väheselgi määral huvi iseenese, kaasinimeste  ja … õnne vastu.

Lisalugemist samal teemal Psühholoogia blogist.

Ülli Tõnissoo

Tiina Jõgeda foto on pärit siit ja õnne valem siit.

Advertisements

One response to this post.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: