Kai Aareleid “Vene veri”

Kai Aareleiu raamatut “Vene veri” saab lugeda läbi mitmete filtrite:

  • Inimlik uudishimu – kuidas teine inimene elab, näeb ja tunneb.
  • Minu sarja fenomen – kuidas autor läks võõrale maale ja mida ta seal tegi.
  • Peterburi – Eestile lähima metropoli kirjelduskatked.
  • Peresidemed – suhted mehe, laste, ema, tädide, onude, vanaemaga.
  • Juured – esivanemate elulugude ja suguvõsa müütide olulisus tervikliku minapildi kokkusaamisel.
  • Kodu mõiste – ons kodu koht või inimesed, usk ja kombed.
  • Vene veri – mida sellega siin maal või mujal peale hakata, unustada või kalliks pidada, otsida või varjata.
  • Päevaraamat – otsida ja leida igast päevast kilde, mida jäädvustada ja teistelegi jagada.
  • Ajalikkus – aja piiratuse tunnetus, mälu tugevus ja nõrkus, ajaloo keerdkäikude mõju üksikisikule.
  • Vaba fantaasialend – kui kindel teadmine otsa saab, võib ju ette kujutada, kuidas see oleks olnud.
  • Lugemissoovituste kogum – motode põhjal saab päris toreda edasilugemisraamatute nimekirja kokku.
  • Kirjandusloolisi ja koduloolisi infokilde – tervitused Palamuse kandi rahvale.
  • Silmailu – kaunis kujundus.

Kindlasti on tasandeid, mida ma esimesel lugemisel tähele ei pannud, rohkemgi. Fantaasialennu toel olevad jupikesed ses raamatus köitsid mind pisut enam kui realistlik eluolulisus, kuid kuna kogu jutt on antud kuidagi napilt ja vihjamisi, sõnu ja lauseid kulla alusel kaaludes, pealtnäha asise teksti taha tundetulvi peites, teemad ja ajad mõnusalt segiläbi, siis lugemismõnu jagus kogu raamatu jaoks.

Tiina Sulg

4 kommentaari

  1. Posted by Leili Uudre on 16 detsember 2011 at 16:42

    Lugesin Teie raamatut “Vene veri”.See on kirjutatud väga ladusas ja hästi loetavas keeles.Südamesse minevad lood vanematest põlvkondadest.Minule isiklikult oli see raamat väga hingelähedane.Kirjutasin sealt välja Teie vanaema paša retsepti!Ma ei tea kas söandan Teie nõu paluda.Asi on nimelt selles et minu vanaema oli vürstinna Šahhova Peterburist.Minu isagi jõudis sündida 1915 aastal Gattšinas nende suvemõisas.Siis aga tuli aasta 1917ja kõik läks nii nagu ta läks.Kahjuks sain kõigest teada hilja-nüüd ei ole enam mu isa ega vanaema.Tahaksin väga uurida nende lugu aga ei oska kuskilt alustada.
    Teie olete noor inimene ja loodan et kirjutate veel sama toredaid raamatuid!Südamest tänades Leili Uudre leili9@hot.ee

  2. Posted by Aasa on 16 detsember 2011 at 17:57

    Lugesin tütre soovitusel minagi. Ja nautisin täiega – kaanest kaaneni.
    Loo minategelane satub mitmeks aastaks koos perega elama Peterburi. Siin seisab ta ootamatult silmitsi perekonnalooga, mille on seni eelistanud maha vaikida. Lugu on kohanemisest uutes olustikes, oma suguvõsa unustuses olnud lugude taaselustamises ja mõistmises, kuivõrd tähtis on oma juuri otsida, eelnenud elusid teada ja mäletada-mäletada-mäletada…
    Aasa Sulg

  3. […] Rahvusraamatukogu) – Kai Aareleid “Vene veri” Tiina Sulg (Tartu Linnaraamatukogu) – Kai Aareleid “Vene veri”  Andrus Allikvee (Tartu Linnaraamatukogu) – Toomas Vint „Kunstniku […]

  4. […] arvavad: Looming Sehkendamine Lugemissoovituse blog Yksainus Loetud read Veraprima kiiksu […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s