Kadri Kõusaar “Alfa”

Noh et, jah et, seda et – kaua ja kaunilt reklaamitud Kadri Kõusaare kolmas romaan “Alfa” sai läbi loetud.

Ma arvan aru saavat autori taotlusest ja see on … no ütleme, et … enamvähem okei, aga selgeltnähtav positsioon “maailm on üks pasameri ja mina ainus lilleke seal sees” (S. Rannamaa “Kasuemas” oli kuidagi nii sõnastatud) on pisut lõbustav, ent enamjaolt tüütu.  Päris mahavisatuks ma lugemisele kulunud aega ka ei pea – esiteks lausekatke “Nagu negatiivi pööratud kalk pupill hiilgas taevas kuu…” ja teiseks sain ma teada, et tegu on ulmekaga.

Kui ma mõtlen, kellele seda raamatut võiks soovitada, siis ainsana tuleb mul silme ette üks konkreetne 70 aasta ringis daam, kes otsib kirjandusest seksi ja dramaatikat ning neelaks koos sellega ka targutused ja ulmelise osa lõmpsti alla.

Tiina Sulg

Advertisements

12 kommentaari

  1. no kuna tegemist on ulmega, siis läheb, viuhti, Stalkeri nimekirja ja kõikidele ulmikutele kohustuslik kirjandus :D

  2. Posted by molk on 1 detsember 2011 at 23:26

    no kui seks, dramaatika ja ulmeline osa olemas (3/4!), siis võib ju lugeda nooremaltki.

  3. Posted by sulepuru on 2 detsember 2011 at 12:40

    Molkile > Lugeda muidugi võivad, aga see daam on ainuke, kellele ma raamatut reklaamiks; teised lugegu omal vastutusel :) Hääd! T.S.

  4. Posted by kristi on 2 detsember 2011 at 17:40

    ma pole raamatut veel lugenud ja siin juhuslikult-aga kindlasti eeldasin mingitsorti pikemat…. analüüsi?
    näiteks autori areng/taandareng võrdluses kahe eelmise romaaniga or so.
    minu jaoks on kaotatud aeg näitkes selle arvustus? lugemine.

    kristi

  5. Ilus pilt aga kuri tädi, ei ole plaaniski seda raamatut lugeda.

  6. Oi kui intrigeeriv arvamus! See kutsub küll lugema. Seda enam, et Kõusaare “Vaba tõus” mulle meeldis. Ja seda enam, et alles hiljuti tegi veel keegi seda raamatut väga maha! Oma silm on kuningas.
    Ausalt öeldes, olen juba lugemisega algust teinud, kuna arvan end prototüübina ära tundvat selles 70 ringi daamis, keda kolleeg silmas pidas :) Kui lõpetan, ehk kirjutan asjalikuma kommentaari
    Ülli

  7. Posted by sulepuru on 13 detsember 2011 at 16:46

    Manjanale: Stalkeri nimekirja võtmine oli üks põhjuseid, miks sellest kirjutada.
    Üllile: Ei, ma ei pidanud Sind silmas. Aga kommentaari ootan küll!
    Kristile: Panen tuleviku tarbeks märkuse kõrva taha, aga praegu rohkem ei lisa.
    Hääd!
    T.S.

  8. Posted by KKA on 6 jaanuar 2012 at 18:41

    Nõustun blogijaga. Kohati jääb tunne nagu loeks vana ajalehte Postimees, mitte paljureklaamitud romaani. Igavusest lugeda kannatab, soovitada aga ei julge kellelegi. On väga palju paremaid asju. Autor on aja jooksul mõelnud erinevaid teemasid, millest kirjutada ja nüüd on lihtsalt need lõigult julmalt kokku pannud, luues teemade vahele vaid vaevutuntavaid seoseid. Seetõttu on lugemine aga segane ja mõte ning taotlus ei jõua lugejani.

  9. Posted by K.R. on 13 jaanuar 2012 at 11:54

    Hm, umbes poole raamatu peal mõtlesin nõutult, et kui ta oleks kirjutanud artikli või mitu, et mida ta arvab juutidest ja maailmakorrast ja mis kõik seal veel oli, mille kohta seisukohti võeti (palju), siis ma poleks neid ealeski lugenud ja kõik oleks hästi! Eesti ilukirjandust tunnen justkui vajadust lugeda. Või siis on see ikka pigem kohustus, kui vajaduse rahuldamisest mingit rahuldust ei saa? Selle raamatu puhul ei jäänud ometi üksnes nii. Imetlesin võõristusega peategelase “külmrahulikku üliinimlikkust” (seda omistab talle autor) kui nähtust. Nähtus on huvitav. Raamat oli aga vist siiski igavapoolne. Teises pooles jätsin seisukohavõtud maailma asjade üle julgemalt vahele, lastes vaid silmadega üle, millest jutt, kibeledes juba mõne ilukirjanduslikuma raamatu järele. Niimoodi pidasin õigemaks, et ennast säästa: isegi eesti ilukirjandusega ei maksa ennast piinata. Minu lugemissoovitus oleks see siiski kätte võtta ja natuke siit-sealt lugeda. Kaanest kaaneni vahest siiski mitte.

  10. […] on samas blogis  “Alfast” juba kirjutatud ja kirjutis on saanud tavatult rohkelt kommentaare. Siin siis teine […]

  11. […] Felixi majoneesiga Lugemissoovituse blog lihtsaltise.blogspot.com intervjuu autoriga maemaailm   Share this:TwitterFacebookLike […]

  12. Ajakirjas “Psühholoogia Sinule” nr.10, 2012 on ilmunud analüüsiv lugu Kadri Kõusaarest ja tema loomingust.
    Tsiteerin (…kärbetega) loo autorit Ursula Zimmermanni, sest need mõtted oleks justkui minu peast võetud.
    “Isiklikult jõudsin Kadrini selle aasta kevadel, kui lugesin ühe hingetõmbega läbi tema teise raamatu “Vaba tõus”. Mind puudutas see raamat sügavalt, Nii sisult kui vormilt. Ausalt öeldes ei saa ma siiani aru, kuidas on 23-aastasena võimalik nii avaralt ja julgelt hoomata elu ja surma teemat või kirjutada asjadest, justkui oleks autor need tõepoolest justkui viimse detailini omal nahal ära kogenud. Olgugi, et Kadri on enda sõnutsi põiminud oma romaanide peategelastesse ka autobiograafilist materjali, ei ole minu meelest sel nii suurt tähtsust… Palju olulisem on, et ta hoiatab kõiki elavaid elu mahavegeteerimise eest ja julgustab päriselt elama… Igaks juhuks – Kadri teosed on sellised, et neist ei maksa diagonaalselt üle lennata, vaid alustada tuleks algusest ja lugeda rida-realt, sest muidu võib rosinast ilma jääda.”

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: