Bernhard Schlink “Ettelugeja”

Teise maailmasõja järgne Saksamaa. Teismeline Michael Berg tunneb end äkki tänaval halvasti. Teda aitab üks juhuslikult mööduv võõras naisterahvas. Koju jõudes selgub, et Michael on raskelt haige. Paranemine sarlakitest võtab kuid. Saades taas terveks, otsustab poiss minna tänama teda aidanud naist. Ta aitaja nimeks on  Hanna Schmitz. Michael hakkab naisel tihti külas käima. Sellest saab alguse kirglik armusuhe 15-aastase poisi ja 35-aastase naise vahel. Michael avastab peagi, et Hanna’le meeldib, kui talle raamatuid ette loetakse. Hiljem selgub, et Hanna on pikki aastaid kõigi eest varjanud, et ei oska suurt lugeda ega kirjutada. Kuid hoolimata sellest on tal õnnestunud väga nutikalt oma eluga toime tulla. Vaatamata nende intensiivsele suhtele kaob Hanna ühel päeval saladuslikult ning Michael jääb murtud südamega ja segadusesse.

Kaheksa aastat hiljem, mil poisist on sirgunud noormees, ristuvad uuesti Michaeli ja Hanna eluteed. Jälgides juuratudengina natsi sõjakuritegude kohtuprotsesse kohtab ta taas oma armastatut  – sedakorda kaebealusena süüpingis. Nimelt süüdistatakse teda koonduslaagris valvurina töötades sadade juutide mõrvamises.

Raamat on äärmiselt haarav ja kutsub kaasa mõtlema. Peategelase Hanna käitumine on mõistetav, hingeelu hästi lahti muugitud. Raamatu läbi lugedes mõistsin, et ta on inimene nagu me kõik, oma heade ja halbade külgedega, tugevuste ja nõrkustega. Keegi meist pole kaitstud halbade valikute ega nende tagajärgede eest. Ei ole olemas õigeid ega valesid valikuid. Igale teole järgneb tagajärg ja tagajärgede eest tuleb vastutada.

Paljudes raamatutes ja filmides on kujutatud sakslasi koletistena, mitte inimestena. Võitjad kirjutavad ajalugu. Sõja lõpus ütlesid võitjad, et kaotajad olid kõigis süüdi – häda võidetuile! Väga palju oli peale sõda lausvalet kaotajate kohta ja võitjate enda kiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja teised dokumendid räägivad tihti ristivastupidist.

Tundub, et Saksamaa hakkab aeglaselt tunnetama, et ka neil võib olla muid tundeid peale kollektiivse süü, millega sakslased on elanud. Õnneks on aja möödudes see tendents muutumas. Sellest, et sakslased ise olid Hitleri sõjapoliitika ohvrid, ei räägitud pikki aastaid meelsasti. Sõja ajal kehtisid ranged seadused. Elu oli raske. Igaüks püüdis ellu jääda. Polnud suurt valikuvõimalust. Mehed olid mobiliseeritud sõjaväkke. Naised töötasid sõjatööstusetevõtetes. Kõik pidid oma panuse Saksa Reich’i võidu heaks andma, kes rindel, kes tagalas.

Inimeste valikuid mõjutas kindlasti tolleaegne propaganda ja massipsühhoos. Natsid varjasid hoolega rahva eest omi võikaid kuritegusid, ülistasid Führerit ja võidukat Saksa armeed. Vähesed teadsid, mis tegelikult vanglates ja koonduslaagrites toimub.

Paljud astusid olude sunnil, mitte ideoloogilistel põhjustel teenistusse. Kuidagi tuli ära elada. Valvuritele maksti head palka. Nende jaoks oli see töö nagu ikka. Paljud ei pidanud ennast kurjategijateks, mõrtsukateks ega tundnud suuri süümepiinu. Nad õigustasid end, et täitsid vaid ülemuste korraldusi.

Raamat tekitas minus hulgaliselt küsimusi:
Kuidas suutisid naisvalvurid üldse surmalaagrites töötada ilmutamata vähimatki kaastunnet oma ohvrite vastu?
Kas nad olid süüdi ja kui suur süü neil ikka laskus?
Kes on süüdi – kas surmaotsuse määranud ohvitser või selle täideviinud vangivalvur?
Vangivalvur võib olla nii (kaas)süüdlane, kui ka režiimi (kaas)ohver.

Teise maailmasõja vallapäästmises pole (ainult) süüdi Saksamaa, vaid Nõukogude Liit. Nõukogude Liit tegi ettevalmistusi maailma vallutamiseks ja rajas koonduslaagreid juba siis, kui Hitlerit veel ei teatudki.

Tihti on asjad mõttena väga mustvalged, kuid tegelikkuses palju sügavamad. Neid küsimusi võiks esitada veel ja veel ning seegi näitab minu meelest, et tegemist on psühholoogiliselt ja filosoofiliselt väga põneva teosega.

Sirje Suun

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: