Anna Sam “Kassapidaja katsumused”

Kes on lugenud Eesti Ekspressi noore ajakirjaniku Laura Mallene artiklit “Ma olin Maxima ori”, võib lugeda veidi leebemat versiooni Anna Sami raamatust “Kassapidaja katsumused” (Varrak, 2011).

Üldiselt ei loeta heaks tooniks kirjutada oma klientidest ja kassatöö köögipoolest. Aga kui töösuhe on lõpetatud ja see on kokkuvõttes üks huvitav eluetapp, siis tagasisidena meile, klientidele, võib see kasuks tulla. Seda enam, et raamatuke on kirjutet humoorikas võtmes. Kas tunneme ennast ära?

Peatükk lapsesuu
– väike Richard (seitsmeaastane), kes on teie kassat hoolega jälginud, küsib: “Kus su voodi on?”

– väike Nicholas (üheksa-aastane) küsib: “Kas sa mulle ka raha annad?” Sest te andsite just tema emale raha tagasi.

– väike Juliette (kuueaastane) küsib: “Kas sa oled vangis?”Sest teie kassa meenutab pigem küülikupuuri kui supermarketi kassat.

– väike Rose (viieaastane) ütleb: “Emmel ei ole raha, et maksta. Aga ta võib sulle tšeki anda.” Sest eelmine klient oli maksnud sularahas ja ema oli tüdrukule seletanud, et tal pole sularaha kaasas.

Merike Karolin

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: