Johannes Semper “Armukadedus”

Semperi 1934. aastal ilmunud romaan on vormilt peenekoeline, haarav ja kergesti loetav. Lugu ise on lihtne, teema aga aegumatu: see on suhtedraama, nagu tänapäeval tavatsetakse öelda, kõigi selle juurde kuuluvate nüanssidega: on armukolmnurk, peategelase siseheitlused, valikud, mis on mõnikord ka asjaosalistele seletamatud, peategelase eneseanalüüs, lumepallina veerev ja iseendast jõudu juurde ammutav armukadedus, ootused, mida välja ei öelda, ja pettumus, kui ootustele ei vastata.  Minategelane kirjeldab, lahkab ja tõlgendab oma tunnete varjundeid tagantjärele (tarkusega).

Mulle pakkus lugemisel lisamõnu vana raamatu lehekülgede veidi krobeline faktuur ja kollakas värv, võib-olla isegi kujuteldav vana raamatu lõhn. Kui sellest ei hooli, võib võtta ka uuema trüki. Sisu poolest aga kehtib ka tänasel päeval Tuglase kommentaar selle romaani kohta 1935. aastast: “Semperi raamatu tunnuseks on nimelt äärmine moodsus koos äärmise lihtsusega.”

Katrin Raid

Johannes Semperi foto on pärit siit.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: