Kaks pilku Mongooliasse

2009. aastal ilmus Eestis kaks raamatut sellise kauge ja tänapäeval vähetuntud maa kohta nagu Mongoolia.

Mongooliast

Mongoolia on riik Sise-Aasias, piirneb põhjast Venemaa ja lõunast Hiinaga.
Pealinn – Ulaanbaatar
Pindala – 1 565 000 km²
Riigikeel – mongoli
Rahvaarv – 2 751 314
Iseseisvus – 11. juulil 1921
Rahaühik – tugrik

Mongoolia tunnustas Eesti Vabariiki 29. augustil 1991. Diplomaatilised suhted sõlmiti 20. oktoobril 1991. 15. novembril 2001 akrediteeris Mongoolia Eestisse esimese suursaadiku, kes resideerub Varssavis. Praegune Mongoolia suursaadik Eestis Otgon Dambiinyam andis president Toomas Hendrik Ilvesele üle oma volikirja 26. märtsil 2009.

2000. aastal viibis Mark Soosaar UNESCO egiidi all Mongoolias õpetades kohalikele antropoloogidele moodsat filmikunsti. Varasematel aastatel on Mongooliat külastanud mitmed Eesti kirjanikud, nt Mihkel Mutt (“Reisid ehk Kolm korda Aasias, muust rääkimata”) ja Arvo Valton, kes on kirjutanud põhjapaneva romaani Tšingis-khaani eluteest (“Teekond lõpmatuse teise otsa“). Nii Eesti kui Mongooliaga on seotud ka Robert von Ungern-Sternberg, kellest on kirjutanud Olev Remsu oma raamatus “Kindralleitnant Robert-Roman Ungern-Sternberg” (1999).

Inglise keele oskajad võivad lisa vaadata:
Aukonsul Soomes
Suursaadik Poolas

Roy Strider “Minu Mongoolia” (Petrone Print, 2009)

2008. aastal raamatu „Himaalaja jutud“ eest Eesti parimaks reisikirjanikuks valitud Roy Strideri uus raamat on “Minu Mongoolia”.

Raamatus räägib Roy oma reisist Mongooliasse, kuhu otsustas minna otsima illegaalseid kullakaevandusi, juhtus aga nii, et ta nägi küll kullakaevajaid, kuid sealsamas Mongoolias kohtus ka oma vana armastusega ja leidis põrgu väravad, kui eksis ära lumetormis.

Roy Strider ise tunnistab, et Mongoolias kogetu oli tema jaoks liiga isiklik ja seetõttu tõrkus ta sisimas seda raamatuks vormimast, samas tundis, et tahab seda teha. “Ma arvasin, et saan selle raamatuga öelda kellelegi midagi, mida olen kümme aastat püüdnud öelda.”

Minu jaoks oli raamatus väga vähe infot Mongoolia, kui riigi kohta. Sain küll teada, et ka tänapäeval moodustavad Mongoolia pealinnast veel 70% jurtad, ehk gerid, nagu kohalikus keeles neid kuulsaid vildiga kaetud püstkodasid kutsutakse. Lihtne tüüpjurta maksab uuena umbes 8 tuhat krooni, nendes elatakse aasta ringi ning uude elupaika liikudes võtavad inimesed oma kodu koos muu kraamiga loomulikult kaasa.

Veel sain teada, et 1930ndail aastail oli mongoleid umbes 500 tuhat. Praegu on Mongoolias elanikke umbes 2 miljonit 270 tuhat. Enamik elanikkonnast ongi etnilised mongoolid, umbes 7% rahvastikust moodustavad burjaadid, usbekid, kasahhid ja tuvalased ning 3% arvatakse olevat tunguuse, hiinlasi ja venelasi ja seda, et Mongoolia eripäraks on see, et põllumajandust ei saa siin enamikus maakondades ehk aimagides arendada ainuüksi seetõttu, et mullakiht on liiga õhuke, napilt kümme senimeetrit. Tuul pühiks põllumajanduskultuurid koos mullaga minema…

Peale raamatu lugemist tekkis huvi tutvuda selle huvitava riigiga, mis oli omal ajal Tšingis-khaani käe all vallutanud Kesk-Aasia, Afganistani, Moskva, Kiievi, Krakowi, Budapesti ja Zagrebi. Kuid aja jooksul pidid mongolid taanduma oma maale, seejärel alluma Hiinale, ja 1924. aasta mässu tagajärjel sai Mongooliast maailma teine kommunistlik riik. 1990. aastal rahumeelsete meeleavaldustega kommunism kukutatakse, kuid alles 1996. aastal võidab parlamendivalimistel demokraatlik koalitsioon. 2006. aastal tähistas riik oma 800. aastapäeva.

Michael Kohn “Mongoolia läbi aegade: Ameerika ajakirjanik nomaadide maal” (Pegasus, 2009)

2009. aastal ilmus ka teine raamat Mongooliast, kus on palju rohkem informatsiooni selle maa kohta, kuna autor Michael Kohn elas ja töötas Mongoolias aastatel 1998-2000 ning naaseb sinna aeg-ajalt uudiseid kajastama.

Autor suutis ajalehe Mongol Messenger toimetajana uurida Mongooliat Ulaanbaatarist Gobi kõrbeni nii paukuva pakasega talvedel kui ka lämmatavalt palavatel suvedel kõigest 50000-tugrikuse (see võrdub 60 dollariga, kui teil ei juhtu arvutit käepärast olema) kuupalga eest, teeb tema jutustuse kummalistest paikadest ja veelgi kummalisematest inimestest tunduvalt tähendusväärsemaks.

Kirjeldades oma seiklusrikast rännakut planeedi kõige eraldatuma ja salapärasema maa külmunud stepiavarustes, suudab Michael Kohn lugejat ühtaegu nii harida kui ka lõbustada. Tema täpselt kajastav kirjutamisstiil on omane reporterile, kes tajub hetkeolukordade globaalset mõju, ent samal ajal suudab ta leida Mongoolia loodusest ja elanikest värvikaid üksikasju. Ta maalib lugejale teabest pakatava pildi, kus isegi kõige ebaharilikumaid tegelasi koheldakse väärikalt, vältimata seejuures nende elus peituvat irooniat.

Huvitavas ja mitmekülgses ülevaates kommunismijärgsest Mongooliast kirjeldab Kohn põhjalikult  traditsioonilist kultuuripärandit ja ühtlasi käsitleb väljakutseid ning probleeme, millega riigil on tulnud alates 1990. aastast rinda pista.

Raamatule annab väärtust ka lisadena antud “Lühifaktid Mongooliast”, kus on ära toodud ka olulised nimed ja tähtsündmused riigi ajaloost.

Lonely Planeti kaastöölisena on Michael tegutsenud ka Iisraelis, Colombias, Usbekistanis, Lõuna-Aafrikas ja Tiibetis. Autori kodulehekülg on www.michaelkohn.us .

Valentina Brovina

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: